Agnes1h
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mina näiteks ei suuda kala süüa üldse, lihtsalt ajab öökima, südame pahaks ja juba lõhn ajab iiveldama.)
Kas K-Õ-I-K-I kalu ei saa süüa?
Minu meelest on kaladel vägagi erinev lõhn. Mõnel on peaaegu olematu ja sugugi mitte nii vastik lõhn. Mitte et mulle kalalõhn üldjuhul vastik oleks aga mõistan, mida sa selle vastiku lõhna all silmas pead. No heeringal on küll teinekord ebameeldiv lõhn, kuid nt ahjulõhe lõhn, kui see küpsemas on… Mmm….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Selle lõhn pole ju ometi halb?! Muide, hea nipp! Küpsetajad, pange ahjulõhele peale kui valmistate sinihallitusjuustu (nt selle puru või tüykke), või siis ka teine variant, et segage sinihallitusjuustupuru või tükid hapukoorega ära ja pange see kala peale ja siis fooliumisse ja ahju.
Veidi rumal küsimus ja selle esituse stiil (ei oska paremini praegu südaööl sõnastada) aga ma pole kunagi mõistnud, miks end taimetoitlased niimoodi piinavad, jättes ennast ilma vajalikust toidust?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ok, ma tean, et püüate vajalikke aineid teistest toiduainetest kätte saada aga noh ikkagi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selle muna loo seletasid sa ära aga mis (eetilistel?) põhjustel sa ei söö nt kala? Sest et kala oleks pidanud loomulikku surma surema või suurem kala oleks pisema ära pidanud sööma?
Mind lihtsalt huvitab põhjendus. Ma ei suhtu sinusse kuidagi halvasti, et sa taimetoitlane.
Palun mitte mu küsimust valesti mõista. See muna söömine ühes kohas ja teises kohas keeldumine tundub pigem nagu topeltmoraal. Tegemist on ju ikka su vaimse mõtlemisega, kui ühes kohas mõtled selle söömise vastikuks ja teises kohas see sobib.
Muide, kui oled uus siin, siis on soovitav enne ehk lugeda ja siis sa ei pea küsima topeltküsimusi, mida on juba enne küsitud või seletatud artiklites.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kuigi, muidugi on tegelikult ka alati lubatud kordusküsimused foorumis. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>On kindlaks tehtud ,et pidev razeerimine ei muuda karva ega karvakasvu tugevamaks.selline mulje jääb kuna kasvama hakkav karv on otsast terav.Kuid miljonid naised maailmas (vbl ka mehed!), kes on raseerinud teavad, et see nende kohta ei kehtinud. Aga siis oli liiga hilja juba… Karv oli ikkagi pikem, tumedam ja veelgi hullem kui pärast elu kõige esimest või kahekümnendat raseerimist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ainult mõned heledakarvalised blondiinid naistesaunas kelkisid, et nendele raseerimine karvakasvu hullemaks ei teinud. Vedas mõnel!Kreemidel-vahtudel on lisaks eelpool nimetatud miinustele veel see negatiivne pool, et väga paljud inimesed on nende kreemide mõnele komponendile allergilised, ja tulemuseks võib olla vägagi hirmus lööve üle terve selle piirkonna, mida puhastati. Allergilisust saab muidugi välja selgitada, kandes kreemi alguses vaid väiksele nahapiirkonnale (nt randme sisekülg).Õige jah! Kreemi ei maksa peale unustada. Liiga kaua naha peal olles võib see naha hellaks teha. Seega, kui karv juba maha tuleb spaatliga, siis ruttu kogu kreem maha tõmmata spaatliga, mis pakendis kaasas! Kui nahk hakkab pika peale kipitama aga karv ikka veel maha ei taha tulla, siis on jama küll! Mõne karv on tõesti nii tugev, kuid nahk hell. Meeste nahk on aga reeglina mitte nii õrn kui naiste oma.
Unustasin lisada, et raseeritud naha puhul, kui karv hakkab uuesti välja kasvama, võib see torkima hakata. Kreemi kasutamise puhul karv nii tugevana ei peaks tagasi kasvama ja siis ka ei torgi nii hullult. Samas, meeste karv võib olla nii tugev, et mu teoreetilised teadmised võivad kehtida vaid õrnemale (naise) karvale.
Kreemi kasutades pane see peale kätega ja kui valmis, siis kohe kiiresti käed puhtaks kraani all ja ootama kuni võib kreemi maha kaapida.
Üldiselt, kreem ongi vist parim lahendus.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Samal päeval kindlasti mitte solaariumi kasutada! See läheb liiga karmiks nahale! Mina väldin ka samal päeval sauna kasutamist kui kreemi olen kasutanud karvaeemalduseks. Sama(d) soovitus(ed) kehtib ka vahatatud naha jaoks muidugi.Legalfella, võta heaks!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma annan sulle naiselikust perspektiivist vastuse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks mehed pärast täiendavad oma seisukohast. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõistagi, paljud mõisted on suhtelised mu vastuses, nagu nt “kallis”, “odav”, “valus” ja “kiire toimetada”.
On järgmisi võimalusi, nt
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>VAHATAMINE:
Plussid:
– karvavaba tulemus püsib kaua
– karv, mis asemele kasvab, on kas sama tugev või (teoreeriliselt) isegi läheb karvakasv nõrgemaks pideva vahatamise tulemusena
Miinused:
– karva eemaldamine on valus (eriti esimest-teist korda, või ka siis kui on pikk ajaline vahe vahel vahatamisel)
– kui pole nahk enne vahatamist puhas, võid saada mõningaid vistrikke (tõenäosus väike, kuid õrnema naha puhul suurem)
– hind on kallis ilusalongis (samas, vbl sinu rahakotile soodne?!) ning kodus kasutatavad vahaplaastrid, mida marketites müüakse, ei tasu jamamist ära. Ise endale depilatsiooni teha on valus ja neid kuluks nii palju, et ilmselt ei tule kah odavam. Kui sa just väikest piirkonda ei tee.
P.S. Soovitus: uuri, kas mõni su naistuttav pole soetanud endale korralikku salongides kasutatavaid vahatamisvahendeid. Palu tema abi vahatusteenusena! Kui sa ei leia, siis võid pöörduda ka minu poole. Ainult materjali hinna eest ma seda ei teeks, kuid ilmselt soodsamalt kui salongis. Kui kellegil teisel sama mure, võib küsida mu käest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Avan siis isikliku koduse depileerimissalongi! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>RASEERIMINE
PLUSSID:
– kiire ja lihtne toimetada
– odav
MIINUSED:
– kui ei kasuta vahtu või on nüri zilett võid saada vistrikke, mõnel on need alati garanteeritud õrna naha korral
– pärast raseerimist hakkavad karvad jõulisemalt kasvama. Naistel reeglina küll. Vbl meestel on niigi karv nii tugev, et vahet pole.
KARVAEEMALDUS KREEMID-VAHUD jms
PLUSSID-MIINUSED:
– kiire ja lihtne toimetada
– tulemus püsib kauem kui raseerimisel, kuid vähem kui vahatamisel (see ka neg omadus samas!?)
– odav
– karv, mis pärast asemel kasvab on sama tugev (või ainult veidi tugevam kui varem) (see ka neg omadus samas!?)
P.S. Meestele mõeldud karvaeemalduskreemid võivad palju kehvema toimega olla kui naistele mõeldud! Proovisin kunagi seda. Mul oli selline negatiivne kogemus, või oli see konkreetse kreemipartii või toote viga. Ei tea. Veet kreem on parim. Mõne muu firma toode ei pruugi toimida absoluutselt.
P.S. Kui raseerimisest, vahatamisest või karvaeemaldus kreemidest on tekkinud vistrikke või ka naha sisse kasvanud karvu (seda juhtub vaid vahatamisel vbl, epileerimisel kindlasti), siis selle vastu on toode Folisan Velonalt. See aitab põletikulist nahka kuivatada, desinfitseerida ja sisse kasvanud karva tagasi õigesti kasvama suunata. Osta minu teada saab seda Tallinnast Pro Kapitali keskusest, kus peaks olema üks spetsiaalsematsorti kosmeetikatarvete pood. Mõeldud eelkõige vist ilusalongi omanikele toodete ostmiseks, kui ka tavatarbijale.
Noh ja siis on muidugi veel igasugused muudki vähem tuntud võimalused nagu laserepilatsioon (vägaväga kallis) jne võimalused.
Head otsustamist Sulle, mida valida!
Kunagi ammu-ammu sai koolis siis see katse tehtud. Sai siis hammas ca. 0.25l topsi coca-cola sisse pandud ja seisis teine seal nii nädala. Päris ära ei kadunud ja üks must junn jäi pärast järgi sellest.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No kust selle hamba hankisite? Hambaarstilt?! Et oli mingi hammas, mis niigi oli juba tuksis?
P.S. Teemaalgatajale: vaevalt, et see CC kasulik on. Kas pole nii, et teinekord hambad pärast coca joomist suisa krigisema hakkavad, kui neid üksteise vastu hõõruda?! Mulle küll ei tundu see tervislik. Ilmselt ikkagi puhas keemia, mis hamba peale jääb. Üks sõbranna rääkis, et oli USA-s ning jõi sealset piima, kuid see oli ka tema arvates nii kemiseeritud, et täpselt sama moodi hambad krigisesid pärast selle joomist. Jube ju!
mõnuus, ma kirjutasin tunnis kirjandis ka eelmisest artiklist ja võimalikust vastulöögist, mis fitnessi foorum võib anda selle kohta” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (Eestvedajaks lugesin Marek Kalmust). Teema oli ‘ Julgen vastu vaielda… ‘ , miks on oluline vastu vaielda näiteks kasvõi sellisel juhul. Sattusin õpetaja ja paari klassivennaga vaidlusse, nemad ei tahtnud uskuda, et TÜ õppejõule hakatakse vastu vaidlema ja artikkel oli tegelikult vastuvõetav nende meelest. Nii hea on homme kooli minna ja öelda I TOLD YOU SO!
Ilus!
Mõistan võidurõõmu!Minu meelest ka tubli, et Marek viitsis reageerida!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küll on hea, et Kalmus ei kirjutanud kui palju sisaldab 100 grammine lihatükk rasva! Kui nüüd mõni lehelugeja oleks seda teada saanud, siis ta oleks ikka vbl mõelnud, et mis iganes see Kalmus kirjutab, ma ei söö seda liha pärast trenni! Seega, miks mitte kirjutada “järg” sinna ajalehte mõni teinekord ka rasvadest ja nende vajalikkusest
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja muide, millest siis see erinevus süsvesikute koguse vajalikkuse osas? Kalmus, kas mõtlesid seda hästi suurele mehele? (See 300 g jutt, mida siin vastukommenteeriti juba.) Mõistagi tekitab see huvi, miks koguste osas arvamused lahknevad. Praegu jäi mulje, et see polnud väike kogusevahe(?) Niisiis, palun selgitust!
Vaielge! Väljanägemine üldises mõttes on oluline. Et see rõhutaks figuuri häid külgi ja peidaks seda, mida vaja peita. Mugavus ja värvid niikuinii olulised. Ülemise poole värvid peavad olema rõõmsad, et positiivselt mõjuda. Värvipsühholoogia! Mul tuleks must masendus peale, kui peaks musta toppi kui ka pükse kandma. Piisab kui püksid vaid mustad, nt.
Nähh, ei saagi kustutada. Kas moded saavad siis teiste postitustesse lisada pilte ja mida iganes tahavad?Aga õnneks oled seal p-e poolega! Keegi ära ei tunne niikuinii!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul oleks selline küsimus, et mõned ütlevad, et peale solaariumit ei tohi pesemas käia… ja teised ütlevad, et võib ikka aga nii kähku kui võimalik..?Et kumb siis tõsi on?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vastus: Kui sa panid peale solaariumikreemi, milles on ka veel eksta isepruunistuvaid aineid, siis kindlasti mitte ära pese seda maha kohe pärast päevitust. Soovitatakse isegi vist 8-10 h jooksul säilitada seda ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Küsi nõu oma solaariumikeskuse töötajatelt!Vbl on isegi mitte isepruunistuve kreemide puhul hea seda ka mingi aeg pärast solaariumi peal hoida…
Nipp: kui tunned, et oled higine pärast solaariumi, pane kreemi veidi varem peale, mitte vahetult enne päevitamist. See jõuab nahka paremini sisse imenduda. Öeldakse küll, et nii võib see riietega kandmisel see maha kuluda, higistada jne, kuid nii hull see ka pole kui nt 20-40 varem peale paned. Asi toimib, olen proovinud. Päevitab täiesti endiselt.
Kõie lihtsam on ahju visata ei õli ei midagi ainult see paber sinna alla Ja ei pea jälgima ka kogu aeg vahest käid piilud , mis nägu nad on ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oh, väga hea idee! Tänks!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võimalus on veel keeta neid aurutuspotis, mitte otseses vees. Siis ei kipu nad laiali lagunema.Hehee, mis su pelmeenitäidise retsept on?
Kui tohib reklaami teha, siis Tallinnas Narva mnt alguses on superhea pelmeeni söögikoht! “Kuus pelmeeni” vms oli nimi. Soovitan soojalt! Neil on seal mitut sorti neid (eri lihadega, praetud kui ka keedetud). See, mis aga eriti positiivne on, on see, et need, mis on keedetud (mitte praetud), ei mõju sugugi jälgilt vaid need on pistetud puljongi sisse, kuni ostja neid ise tuleb omal käel taldrikusse tõstma. Nii mõnus puljonilõhn tuleb alati ka ninna… Ja siis ise paned sinna peale hapukooretillikastet niipalju kui süda lustib. Keegi ei tule seletama, mida kui palju võtta võid, sest kassas maksad vaid toiduportsjoni kaalu eest, millest lõpphind tuleb.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küsiksin teadjamatelt/kogenumatelt kommentaari veel ühe artiklis toodud väite kohta. Artiklis nimelt väidetakse: “ …esmalt 30–60 minutit aeroobset trenni ja seejärel jõuharjutusi. Järjekord peab aga olema just selline – aeroobika nõuab ka liigutuslikku mälu ja tähelepanu, teiseks aga on lihastreening reeglina füüsiliselt palju kurnavam”.Minu küsimus siit: mina olen kuulnud pigem (ja näinud), et soojenduseks tehakse ikka 5-10 min aeroobset, siis tunnike-poolteist jõusaali ning seejärel 30-60 (ka rohkem) minutit aeroobset (jooksu, kõndi jms rasvapõletuspulsiga). Milline oleks see õigem rasvapõletusviis või taandub see teema ka ikkagi individuaalsusele?
Kui mul midagi kahe silma vahele ei jäänud, siis paistab, et sinu postitusele veel keegi ei olnud vastanud. Nagu mina olen asjadest aru saanud, siis pärast jõusaali peab tegema nt jooksu, mis on anaeroobse piiri lävel. Lugesin just uuesti läbi selle artikli, kus oli minu meelest nii öeldud. http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=3324
Kuskilt justkui lugesin või sain vähemalt aru, et kui pärast jõusaali veel tunnike aeroobsega müttad, siis see suisa lihast ennast “sööma” hakkab vms. Ja kuidas suhtuda jooksu/kiirkõndi enne jõusaali?! Äkki keegi targem kommenteerib seda!
Mina üritan nüüd korralikult 3x nädalas jõusaalis käia. Soojendus+jõusaal+venitused tulevad mul kokku ca 1 h ja 15 minutit. Samas tahaks ka südametööd parandada. (Muidugi läheb mul pulss üles ka jõusaalis seeriaid tehes aga see pole ilmselt piisav südamele?! Trepist ülesminek võtab endiselt liiga palju võhmale!) Kas aga on mõistlik siis veel pärast 1h 15 min trenni südametööd teha?! Kui jaa, siis kui kaua?! Ma ei jõua muudel päevadel rohkem trenni teha kui see 3x nädalas jõusaalis.
Keegi targem võiks mind ka aidata. Aitäh siis ette, kes vastab
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tangidega täpsem jah. Mingi aimduse ehk saab, kuid seal on küsitud ka kaelaümbermõõtu, mis on neil kes kaela treenivad, suurem kui tavainimesel.Ma kahtlustan ka nt, et kui inimesel on kael veidi jämedam kilpnäärme väärtalitluse tõttu, siis võib ka see kaela ümbermõõt õige rasvaprotsendi nihkesse panna. Aga üldjoontes vast jah ligilähedase tulemuse annab, ma loodan.
Tean ühte sellist linki aga ilmselt on ikka mingi konkreetne nö masin kabedam ehk täpsem…
