Agnes1h
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?
Ma veel lisaks, et kui sa ikkagi pidevalt südametööd pole teinud, siis see 1,6 km 7-8 min-ga polegi sugugi katastroofiliselt vähe minu meelest. Mõtlesin, et ise jookseks ka sama ajaga vist praegu. Mu tuttav treener ja kehkaõps soovitas mulle järgmist, kui kurtsin, et olen nullseisus tagasi (kopin ta sõnad msnis jutust):
/—Esialgu mine kõnni või sörgi nii poolteist kuud 135-se pulsiga, algul 2x nädalas, siis kolm, siis neli…siis tee pikemalt 3x, siis vii neljas kord ka juurde…hakka nii 30 minutist pihta, kui pikemaks viid, siis 40 min, siis tund aega. Kui siis juba tunned et parem, tõsta pulsisagedust ja hakka jälle 3x nädalas 145-se pulsiga.—/
No vbl mõni teine treener soovitaks mõnda teist skeemi aga tõin lihtsalt selle näiteks. Ma ise muidugi oma tormakusest oleks alustanud palju suurema jõuga, kuid üks kord käisin ka treeningtasemetestil. Soovitati minu meelest tottakat madalat pulsisagedust esialgu aga ju siis peab nii! Vbl Sa lihtsalt tahad ka natuke liiga head tulemust ja sellest tekibki paanika, et äkki süda pole korras.
Mul siis selline küsimus, et kuidas ma saaksin oma tagumikku väiksemaks vormida?Ülakeha üle ma nuriseda ei saa, ainult tagumiku suurus jääb ette.
Tuharalihastele teen kangiga etteasteid ning jalapressi, kuid kuidas ma peaksin neid tegema, kas seerias võimalikult vähe kordusi ja võimalikult suurte raskustega või vastupidi? Massi ma küll suurendada ei tahaks.
Kui sa oled naine, siis lisaks peputrennile mine LPG tselluliidimashaazi! Toimib väga tõhusalt, olen proovinud.
Suurepärane mõju lisaks trennile! Jätad näiteks 1-2 kallimat riidehilpu ostmata ja siis saad seda endale lubada.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Niikuinii on naistel kapp yle ääre vajumas. See on vaid naiste ettekujutus, et neil midagi kunagi selga panna pole! 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.figureline.ee/leht.php?pgID=27〈=est
google´ist leiad teisigi firmasid, mis seda teenust pakuvad.
Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?Mul oli koolis sama lugu. Jooksmine võttis hinge kinni ja olin viimaste hulgas. Ei saanud mina aru, millest see sõltus.
Lisaküsimus: miks langetab suitsetamine kehakaalu peale söögiisu vähendamise?Sest suitsetamine kurnab tervist!
Me v6ime teda vajadusel v2hendada ja selle paiknemist6en2osus s6ltub ysna paljudest teguritest (n2iteks stressitasemest, seksuaalelust, igap2evastest sisseharjunud liigutustest ja ka toitainetest, mis siis m6jutavad yhe v6i teise hormooni produktsiooni).
AileKuuda, kas sa võiksid rääkida sellest, kuidas seksuaalelu hormoonid mõjutavad rasva paiknemist kehal?! Milline osa koostöös muude teguritega? Seda, et hormoonid on kehakaaluga seotud teame kõik, ka seda, et seks (selle isu või isutus) on hormoonidega seotud. Seda aga et seksuaaleluga on võimalik rasvade paiknemist mõjutada, kuulen küll esimest korda! Iseenesest muidugi peaks korralik seks mõjuma stressialandavalt ning südamele tööd andma, kuid ilmselt vihjasid keerukamatele skeemidele?
Räägin seda, mida oli kuulnud üks mu tuttav, kes loodustoodete müügiga tegeleb ning kes koolitusel asja kohta järgmist teada sai. Kes tahab, võtabki seda huumoriga! Pärast dieeditamist pidi paljudele jääma kõhu peale alles väike rasvapolster, millest enam mitte ühegi varem dieedil hästitoimunud nipiga lahti ei saa. Põhjus pidavat peituma selles, et sageli kõhu pealt ei taha viimasena lahkuda nö “ploomirasvad”. (ei tea kas kirjapilt on õige, mäletan kuulmise peale). Need on seal kõhul rasvaga kehasse alles jäänud jääkained (ja mürgid) vms… Iccc…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Noh ja siis oli olnud kaks katserühma. Ühed tarvitasid sel viimasel dieedi-etapil neid loodustooteid ja suutsid selle tervisliku värgiga ainevahetuse korralikult tööle panna ja jääkained kehast välja viia, ning teine grupp oli jätkanud lihtsalt tavadieeti (ilma nö kõrvalise abita). Nendest viimastest jonnakatest pekkidest kõhul olid paremini siis lahti saanud muidugi need, kes loodustoodetega kaasa aitasid. 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Et kui keha ei saa ikka päris korralikult kõiki vajalikke aineid kätte, siis ei tööta ainevahetus piisavalt jne. Ja siis pole võimalik sellest viimasest pekist vbl kõhul lahti saada jne.Mõistagi tundub see kõigile kahtlane kuna väidetav katse oli selle firma poolt korraldatud, kes neid loodustooteid tootis, kuid ma ise mõtlen, et mõnes mõttes võiks see ju isegi usutav olla, et vbl ongi vahest iluprobleemiks jääkained, mis kehasse jäänud?!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma lihtsalt ütlesin, mida kuulsin kunagi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Palun mind mitte kividega surnuks loopida! Ütlesin, et võib huumoriga võtta. Aga mine tea, äkki on tõetera seeski sel jutul…Aga samas, nii kaua kui see pole probleem, siis minegi kell 1 magama! Aga mingi aeg ilmselt on juba küll kergem tõusta siis kui kell 23 magama lähed… Lõpuks tuleb ikka unedefitsiit.
6:30 ärkamist võimatuks küll ei pea. Ma ärkan ise 6:50 juba mõnda aega ja olen siiani tundnud üsna reipana ennast. Varajase ärkamise aluseks on minuarust just see, et õpiksid võimalikult efektiivselt magama. Kui lähed kell 23 voodisse, aga uinud alles 2:00, siis see varajane ärkamine ei toimi. Et tuleks katsetada, mis moodi õpiks efektiivselt magama. Eks see on individuaalne, mõni usub mee-religiooni ja seetõttu saab suurepärase une, mõni raadio/muusikaga, mõni väikse valguse/lambiga, mõni külma vanniga vblla. Aga ise olen ma imestanud kui olen kuulnud, et mõned niivähe magavad, ja nüüd olen ka ise ärganud teinekord väga vara hommikul ise üles, ja tundnud, et olen valmis tegutsema. Et selline soovitus siis, et see varajane aeg, mille märkisid, pole sugugi vale või halb, et see on kindlasti reaalne aeg, kui osata hästi magada.Ihihi.. ma nüüd tunnen nagu see kommentaar oleks olnud veidi minu kommentaari pihta
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tegelikult ega ma ju ei kahelnudki 6.30 ärkamise osas. Küsisin lihtsalt, et kas vastavalt sellele ajale ka õigel ajal tuttu minnakse ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minul kusjuures on unega praegu kõik tuksis… Öösel ei tule und ja hommikul on suht raske maast lahti saada. Ei aita ka see kui ma vägisi hommik väga vara tõusen. Võin küll õhtuks väsinud olla, kuid und ikkagi ka seetõttu eriti varem ei tule…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Njuux… 
Ilmselt on see küll ka väga paljude teistegi tegurite koosmõju, aga kurb ikkagi… ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga stressi küll ei ole. Liigagi vaikne ja stressivaba elu vist. Vbl selles ongi mure?! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ahjaa…
Soovitaksin kindlasti hankida pulsikella!!!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mina ei kujuta enam ilma selleta ette trenni tegemist, eriti treeningul, kus pulss kergelt kõrgele lennata – jooks, ratas, ja isegi jõusaal vahest, eriti alguses.Mina ise kasutan Polari mudelit WM41 (ehk weight management mudel). Vajadusel saab sinna ka lisada tarbitud kalorte hulka päevas ja muidki funktsioone. Mina küll ei viitsiks paberimärkmeid pidada! Pulsikell võib küll kallis tunduda, eriti need kabedamad mudelid, kuid jäta mõneks ajaks mõtettu pudi-padi ja veel vbl mõne rõivaeseme ost ära, ja küll siis saad seda endale lubada! See on väärt 100% seda ostu!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lisaks saab (vähemalt seda mudelit ostes) pidada kaalu- ja treeningpäeviku ülevaadet internetis. Ma panin selle netilehe endale koduleheks arvutisse (kuigi ka muidugi fitnessi veebi oleks võinud panna). Nii tuleb mul see treening ning kaaluasi meelde iga päev netti avades ning alates sellest ajast pole ma veel kunagi suutnud nii süsteemselt treenida ja kaalu jälgida! Nüüd käin fitness veebi ka hästi tihti lugemas!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kindlasti ei maksa treeninguga üle pingutada. Ja seda võib juhtuda isegi pulsikella omades. Mina vist nt pingutasin.
Olen ikka ka püüdnud vahelduva edu ja ebaeduga end treenida. Hiljuti käisin jooksmas tihedamini ning joostes polnud sugugi tunne, et miski nööriks tempost kõri. Tundus, et pulss lubas juba 150-160 l/min kuid tulemused oli see, et ma ei saanud enam normaalselt magada :S Kogu aeg oli tunne, et keha on mingis imelikus ärkvel seisundis. (Vist oli) südamepekslemine ööpäev läbi :S Ma arvan, et kuigi enesetunne lasi joosta, siis koormus oli siiski liiga suur. Olen korra kunagi ka koormustestis käinud ja sealt antud pulsivahemiku soovitus tundus mulle uskumatult madal aga pärast seda kogemust tundub, et see oli igati põhjendatud. St siis alguses vaiksemalt võtta, kuigi suures õhinas oli väge rohkemaks.No vot, selliseid kogemusi oskan ma jagada. Ma pole küll spetsialist aga midagi ikka!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Wau, paistab, et oled väga tõsiselt asja ette võtnud! Peaasi, et sa üle ei treeniks, et sellest kõigest kopp ette tuleb. St näitlikult liialdades pole vast mõtet 7 x nädalas trenni teha kui sa sellest teatud aja pärast ära väsid/tüdined. Püsi parem nt 4x nädalas graafikus.
Kas sa lähed ka piisavalt vara magama, et nii vara tõusta?! Kindlasti ei maksa unustada, et lihase kasvatamine vajab korralikku und. Ja kui see hommikune jooksutrenn ei tule sul välja, siis katsu lihtsalt sörkida teisel ajal. Inimese füüsiline võime pidi õhtu poole suurem olema ning mõnele ei hakkagi hommikune trenn sobima, kuid teine kaifib nii mis vähe.
Liiga hilja ei maksa ka trenni teha, sest muidu võib keha selle peale “üles ärgata” ja sa ei saa hoopis und, kuigi oled väsinud.
Oled märganud kui palju erinevaid asju kirjutatakse ajakirjades?! Teadlased iga päev avastavat uusi asju, mis kasulik ja kahjulik jne. Olen täiesti kindel, et kui sa pead (loodetavasti siiski mitte!) vähki saama, siis ikkagi paljude mitmete soodustavate tegurite koosmõjul, mitte vaid pelgalt naiselikke mune süües. Ja kõiki riskiallikaid nagu saastunud õhk jms tegureid ei saa sa ikka 100% elimneerida. Miks siis nüüd just kanamunast peaksid loobuma, isegi kui sel on mingi tõepõhi all – st soodustav tegur. Räägitakse ka kanamuna kõrgest kolestoroolist jne, kuid samas jälle öeldaks, et kanamunas siiski ka nii palju muid kasulikke aineid, et lõppkokkuvõttes ikkagi tervislikum süüa, kui mitte süüa… Minu meelest võiks jaburaks minna kui kõiki neid ajakirjanduse veidraid soovitusi järgida.
Kas meessuguhormoonitase võiks tõusta, et seksiisu suurem oleks? Tean meest, kes väidab, et trenni tegemine soodustab seksiisu, sest siis ju vereringe elavneb, ja siis SEAL ka vereringe elavneb Eriti tempokas seks võtab ju võhma välja, nii et mehed hoidke oma võhm vormis!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Seks on terviseks! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aitäh vastuse eest!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui sellele mõtlen, siis meenub mulle endale, et vahest on nii nt et kui teen jõusaalis teist seeriat sama raskusega, mis esimenegi seeria, siis nagu tahaks teha hoopis rohkem kordusi teises seerias, et maksimum pingutus tuleks lõpus välja. Iseenesest veidi imelik tundub see, peaks ju nagu vastupidi olema, et teises seerias tuleb väsimus kiiremini peale… Püüan ikka tavaliselt tunnetada, mis see õige raskus mulle on. Ilmselt siis on sellel efektil ikkagi mingi seletus(?) Kas enne nt nagu lihas soojeneb esimeses seerias vms? Või mõtlesin nüüd midagi väga lolli? Vabandust, et jäin nüüd oma kogemustest lobama. Mina ju tegelt teema tõstataja polnud, kuid eks vahest juhtub, et algteemast uued küsimused hoopis esile kerkivad. Eks teadjamad vastukommenteerijad püüdke ikka enne teematõstaja küsimusele vastata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!
Sorry, et ma küsimusele vastata ei oska aga tekkis hoopis nö ääremärkuse küsimus mul, et mis see püramiid siinses kontekstis on? Kui keegi sellele küsimusele ka vastaks peaküsimuse vahele, oleks küll tore!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>siis pidi see pael kyll sama lõdvalt olema kui sul püksid jalast vajuksid!!!…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>To Agnes: Selles suhtes olen Oldmaniga väga nõus, et ei tea põhjust miks kirjutati, seega is eolen neid võtnud mõne aja , ja tõesti oli vaja, kuigi tooaeg käisin ka trennis…et ainult trenn paraku ka kõike ei maanda.Aga Mehisele jõudu ja jaksu kõikides tegemistes!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Õige! Jõudu minu pooltki!
