5ander

No, ma ei saa kah jätta sõna sekka ütlemata kui teised on juba oma tarkust üles näidanud. Isiklikust seisukohast on kulturism ja säärane raskejõustik hea sport, mulle meeldib ja ma väga austan neid, kes raskejõustikut harrastavad. Sirvisin kergelt üle selle laimu ja teoreetika. Tõtt-öelda, ega väga ei huvitagi, mis toimub ja kuidas kõlab tõde. Miks peakski? Minu elu ju sellest ei lõppe, ma ei tunne ka, et minu peps kuidagi kiheleks teiste asjadest. Mul on oma elu, mida ma elan ning ei kavatse sellega teistele koormaks olla. Ega lase teistelgi olla- tunduvalt lihtsam on. Praktiline lahenduste leidmine on tõhusam kui kurtmine või kaastunde otsimine. Mina elan teadmistega, et- kõik muutub, inimesed on äraostetavad, ainult endale võib kõige rohkem loota, igaüks on oma õnne sepp, ootusi rikub reaalsus, valel on lühikesed jalad, tõde on karm, raha tähendab võimu, võim aga rikub- ja kõige selle mõistmine ja arvestamine ei paku mulle protsesside lahtimõtestamisel küll mitte mingisugust üllatust, sest see kõik on ühiskonda saatnud ja saadab veelgi.

Istusin 17 aastat erinevate meelemürkide otsas(olen kasutanud kõike,alates liimi hingamisest,kuni vanemas eas ka heroiini ära proovinud) ja võin enda(ja ka teiste endasusugste) kogemuste baasil väita,et sõltlasele pole vahet,kas ta maandab oma pingeid alkoholi,kanepi,heroiini,retseptiga ostetud rahustite,vms. abil.Igaljuhul on tegemist abi otsimisega täiesti valest kohast.Tuleks hakata kohe tegelema sellega,kust need pinged tekkivad,mitte sellega,millise uimastiga nendest vabaneda oleks õigem ja targem.Mürk on mürk ja kes harjub juba noorest peast oma probleeme lahendama mis tahes aine abil,on teel maapealsesse põrgu.Aga sinna jõudmiseks võib kuluda aastaid…Ise panin omast arust ikka kõvasti pidu,olin nö. nalja ja napsi mees,ega löönud risti ette ka teiste ainete ees.Viimased 5-6 aastat elasin maapealses põrgus,istusin pidevalt haiglas,tegin enesetapukatseid jne.sest sain aru,et ilma aineteta elada ei suuda,kuid endist viisi jätkata ka enam ei tahtnud,sest “pidu” oli läbi.Aineid läks vaja ainult selleks,et ennast inimväärselt tunda.Orjus.Peale igat tsükklit vandusin endale,et kõik,enam ei laksa ma midagi,kuid juba paar päeva hiljem jätkasin sealt,kus asi pooleli oli jäänud.Sest mega paha oli olla koguaeg…Olin alustanud seda elu tänavale sattudes 11 aastaselt,seega ei osanud ma ka arvata,et võib kuidagi teisiti elada.Ja uut tsükklit alustasin ma tihti just kanepiga,või ghb-ga,sest arvasin,et need pole ju mingid “kõvad” narkootikumid.Paljudes riikides lubatud ainete nimekirjas jne.Samas võin öelda,et olen saanud kanepist 2 üledoosi(kaotasin suitsetamisel teadvuse,kukkusin krampides pikali) ja ghb-st 3 korda pildituna maha kukkunud.Ja ma pole oma tutvusrindkonnas ainuke,kellega seda on juhtunud.Kui ikka korralikku ja puhast kraami tarbida,võib ka nendest “süütutest” ainetest otsad anda,nii et…Nüüdseks olen üle 5 aasta olnud täiesti puhas(ei tarvita alkoholi,rahusteid,ei suitseta ka enam jne.)Ning selja taha vaadates tundub see elu,mida elasin,üks õudusunenägu.Tean ka seda,et vaid vähesed pääsevad.Siin juures tahaksin südamest tänada ka Fitness.ee tegijaid,kirjutajaid,sest kuna peale 4 aastat kaineks olemist avastasin,et olin muutunud söögisõltlaseks,ning rämedalt kaalus juurde võtnud,hakkasin siit foorumitest teadmisi “neelama” ja vähehaaval trenni tegema.Pidevalt küll igasugu ületreeningutega jama(pole ju hrjunud ennast liigutama) jne,kuid olen saanud nagu uue elumõtte sellisest tervislikust toitumisest ja saalis käimisest.Nii et thanks!Samas tundsin ka vajadust oma kogemusi jagada,sest nii mõnigi noor spordihuviline võib sellest kanepi teemast siin väga valesti aru saada ja proovima minna.Kui ikka sisetunne ütleb,et asi pole õige,siis ei tasu ka proovida.Loomulikult on meie keskel ka neid,kes saavad vähemalt esialgu oma eluga ilusti koos kanepi ja korgijoogiga hakkama,kuid siiski ei soovita ma kellegil seda riski võtta ja seda kellegi eeskujul proovima hakata.Ja vahet ju pole,kas näit. steroidid,või amfetamiin vms.Point on ju sama:keemia abil saada kellekski,kelleks pole määratud saada,ning hiljem tuleb selle eest valusalt maksta!Ise tegin kunagi amfi abil karjääri(sain amfist lisa energiat,et rohkem tööd teha,ning see tundus hea õigustusena selle mürgi tarbimiseks),nii et tean,millest räägin.Kaineks saamise hetkest olin kuskil 2 aastat depressioonis,võitlesin enesetapu mõtetega jne.kuna amfi tarvitamine oli löönud kehakeemia nii segamini ja loomulikul moel mingit kaifi,või rõõmu tunda oli võimatu.Keha ei tootnud enam endorfiine jne.Nii et sellise kuntsliku “meeleolu tõstmise”,”töövõime parandamise” jne. eest mis tahes ainete abil tuleb igaljuhul tulevikus lõivu maksta.Ja see on oi-oi-oi,kui valus…Samas näen ka siinsetes foorumites mõtetut hirmu puhaste proteiini(valgu)pulbrite ja süsivesikute ees.Kehale peab ikka normaalseks toimimiseks ja taastumiseks vajalikke aineid andma ja kui ikka hommikust õhtuni ei jaksa kohupiima, kodujuustu,kanafileed,puhast suhkrut jne. õgida,siis on need “toidud” väga meeldivaks vahelduseks.Nii et tänana veelkord kõiki Fitness.ee foorumi tegijaid ja oma kogemuste jagajaid!Edu kõigile!

See jutt on nõnda hea ja elukogenud, et soovitan kõigil vaidlevatel sõnavõtjatel võtta vaevaks see läbi lugeda.

See on juhuks, kui mõni ei viitsi eelmiste lehekülgede postitustele tagasi vaadata.

Luban et lähen terveks suvevaheajaks tööle ja tasust lähtuvalt soetan asju, millest seni ikka puudust olen tundnud.

Jõulud tulid poriteega,

miskit polnud teha reega,

jõuluvana jalgsi vantsis,

pererahvas talle tantsis.

Ilusat jõuluaega!

Ärge pekki minge