47
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Wikipedia ütleb, et kollil on full-contact karates selline vöö “fourth kyu green belt”. Asjatundjad võiksid öelda, mis taset see tähendab. Roheline vöö on arusaadav, kuid see 4th kyu on tundmatu termin.
Samuti oleks tore, kui mõni siinne MMA’kas veidi räägiks, mis valemiga võitlusringis sellise jõu ja massi vastu saab? Koll on nii suur ja raske, et teda vist väga kergelt põrandale võttesse ei tõmba? Ja samuti kaldun ma arvama, et koll tuleb tänu oma jõule “tangide vahelt” välja ka…
Ootaks asjatundjate kommentaare ja spekulatsioone. Igatahes Mariusze poolt põnev ettevõtmine.
Mina lisaks TOP5 meeste sekka kindlasti ka Vic Martinezi, kuigi ei tea, kuidas hiljutised traagilised perekonnasündmused tema ettevalmistust mõjutavad.
Miks sa süntooli välja tõid?“Argo profileeri” kampaania käigus
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Igaks juhuks ütlen, et eelmine postitus oli kerge iroonia.Alguses mõtlesin, et hr. Centopani on väikest kasvu mees, kellel 50cm biitseps tõesti freaky tundub. Google aga annab mehe pikkuseks 180cm, nii et vaid 8cm lühem kui Argo.
Ehk et nipet-näpet süntholit õlgadesse ja lailihasesse, ette GH magu ning hakkab ka Argo PRO’s võite noppima
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tundub, et paljuski on siin tegemist eelarvamusega, seega lisaksin omad kommentaarid:1) Kas sa oled kunagi käinud rühmatreeningus ja selle ajal või järgselt treenerilt oma tehnika kohta nõu küsinud?
Isiklikult tegin seda alguses kogu aeg, kuna tahtsin, et harjutuste sooritamisel oleks mõju maksimaalne ja vigastuste võimalus miinimumini viidud.
2) Algus on alati raske, kuid minnes trenni, paiguta ennast saalis nii, et näeksid hästi treenerit ja tema sind (et vajaduse korral parandada), samas päris esimesse ritta pole
ka alguses mõtet minna, kuna olles teistes ridades saad sa esimestes ridades olijatelt kiiresti õppida, kui sulle alguses treeneri peegelpildis tegemine arusaamatuks jääb.
Asjad ei peagi lennult selgeks saama, natuke on vaja ka tööd teha selle nimel
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>3) Rühmatreeningute stiilidest hea ülevaate saamiseks on samuti olemas konkreetse rühmatreeningu treenerid, kes kindlasti sulle hea meelega
seletavad ühe või teise trenni erinevusi ja aitavad leida just sinule sobiva rühmatreeningu.
Heaks abiliseks on ka Google, kus infot rühmatreenningute stiilide kohta rohkem kui küll.
Jäta alatiseks meelde, et kui sa lähed rühmatrenni juba mõttes võimalusega, et pettud selles, siis jäta parem minemata.
Kui aga tahad saada osaliseks absoluutselt erakordsele emotsionaalsele laengule, siis valmistu selleks
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>P.S. Venitustrenn ja hingamine käivad käsikäes, see on ju samamoodi nagu jõusaalis raskuste tõstmisel, ikka ju hingad pingutusmomendil välja.
Läbi korraliku ja süsteemse hingamise muutub venitustreening seda enam tõhusamaks ning saadki selle, mida soovinud oled.
Vaimse tasakaalus saavutamise võimalikkuses pole mingit küsimust, peale korralikku venitustreeningut oled kui uuesti sündinud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Edu!
Martin
Juba ka ise mainisin, et tegu on eelarvamustega, mis ma kardan, võivad üpris kergesti tõeks osutuda.
1) Nagu Lexus mainis, võib pidev amatööri nõuküsimine trenni vanadel olijatel ära rikkuda. Suure tõenäosusega ajaks ka endal närvi mustaks, kui oleks pikaaegne rühmatreeningute kunn ja sügisese trennihooaja tuules spordisaali kandunud amatööride hordid pidevalt küsimusi esitavad. Kuna katsun teiste suhtes lugupidamist üles näidata, ei tee neile seda, mida ka ise ei tahaks kogeda.
2) Eks tööd on vaja teha peaaegu iga asjaga, aga mina kirjutasin, miks ma pole kordagi rühmatrennis käinud. Minu jaoks, kelle põhirõhk on jõusaalil, pole rühmatrennist osavõtt elu ja surma küsimus. Ja kui tekib kerge uitmõte lisaks midagi proovida, siis oleks tore, kui oleks mingi entry level klass, mis teeks ülemineku kergeks ja sujuvaks. Kui mulle aga öeldakse, et nüüd pead hakkama rämedalt tööd tegema, glaza punnis teisi jõllama ja edasijõudnute trenni segama, kusjuures infopuuduses olen kogemata valinud enda jaoks vale klassi kah veel, siis usu, ma valin mõne muu alternatiivi. Kasvõi võtan treeneri käest personaaltrenne ning teen seda värki üksinda, omas rütmis etc. (räägin siin venitustest).
3) Kõigepealt – kust põrgu kohast ma rühmatreeningu treeneril möödaminnes natist kinni saan võtta ja teda oma spetsiifiliste küsimustega kiusama hakata? Samamoodi ei kavatse ma adminni laua juures kannatlikult oodata, kuni mõni mööda läheb. Kui soovitakse rühmatreeningule meeste seas populaarsust juurde võita, tehke info selle kohta võimalikult kergesti kättesaadavaks, jumal küll. Minu (ja paljude teiste spordiklubi külastavate meeste) prioriteet on jõusaal. Ja ma ei hakka nahast välja pugema selle nimel, et ise meeletut initsiatiivi üles näidates kaevuda selle pealt täiesti mõistetamatuna tunduvate eri stiilide virrvarri. Pole selleks motivatsiooni lihtsalt. Kui aga kuskil (klubisiseselt kasvõi) oleks info kättesaadav, toimuksid algajate klassid (kasvõi 15 minutit pikad), kust võiks maitse suhu saada, oleks teine asi.
Kui ma lihtsalt silmaringi laiendamise mõttes rühmatrenni proovin, aga see minus kõikidel ülesloetletud põhjustel ebamugavust tekitab, siis on ikka põrgulikult raske negatiivset eelarvamust mitte omada. Ja kui sinu soovitust kuulda võtta, tuleb sel juhul minemata jätta. Mis tähendab, et rühmatreeningud jäävadki valdavalt naiste pärusmaaks veel pikki aastaid. Ja olgem ausad, “valmistu absoluutselt erakordseks emotsionaalseks laenguks” on lause, millega mehi rühmatreeningutele väga ei meelita (NB! siinkohal Sinu suhtes mitte midagi isiklikku). Meestele tuleb seda asja veidi teisel kujul müüa:)
Miks mina ei ole kordagi rühmatreeningus käinud? Sest mul on sellised eelarvamused:
1) Treener ei tegele minuga personaalselt, mis tähendab, et minu harjutuse sooritamise tehnika on suure tõenäosusega alla igasugust arvestust.
2) Minu kui juba 10 aastat jõusaalis käinu jaoks täiesti tundmatud liigutused ja kombinatsioonid mida tundub olevat võimatu lennult selgeks õppida. See tähendab aga, et esimesed tunnid koperdan teistel jalus ja ei saa trennist oodatud füüsilist koormust. Kogu energia läheb püüdesse paaniliselt aru saada, mida ja kuidas nüüd teha tuleb. See tähendab seda, et ei saa oma aju välja lülitada ja lihtsalt trenni teha.
3) Peaaegu võimatu on orienteeruda erinevate rühmatreeningute stiilides. “Kirjeldused” on samaliigilistel trennidel täpselt samad. Näiteks, mis sisuline vahe on jooga, pilatese ja body balance treeningmetoodikas? “Värskendab keha ja vaimu”-stiilis kirjeldus ei aita mind kuidagi edasi. Ehk et ma ei suuda leida enda vajadustele vastavat rühmatrenni. Kui ma lähen esimest korda elus rühmatrenni, siis ma väga tahan, et see trenn oleks asja ette ja et ma ei pettuks selles. Vastasel juhul jääb see ka minu viimaseks korraks midagi sellist ette võtta.
Olen ise otsustanud, et vajaksin vähemalt korra nädalas korralikku venitustrenni, kus suurt rõhku oleks pööratud korrektsele hingamisele. Samas tahan, et vaim ja närvid kogu selle ürituse käigus puhkaksid. Ja ülaltoodud põhjustel ei ole ma sellega paraku veel alustanud.
Mul on kuskilt meelde jäänud, et vanameister Otsus on soovitanud keskmiselt tarbida 1,6-1,8g valku 1kg kohta. Kui käsil on karm massiperiood, siis ajutiselt ratsiooni suurendada. Ise olen söönud nii 2,5-3g kui 1,5-2g. Ütlen ausalt, et mulle sobib väiksem ratsioon rohkem – enesetunne on parem, gaase tekib vähem ja mingil põhjusel tunduvad ka tulemused paremad olevat.
Oma kogemustele tuginedes arvan, et proteiini sissekühveldamisega ei tasu tõepoolest hulluks minna.
“Toidulisad lihasmassi efektiivseks taastamiseks” on väga humoorikas lause. “Kulturismi ja fitnessi tähevabrik” ei jää ka muidugi kaugele maha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kusjuures minu jaoks oli üllatav see, et Oti katist läksid nii esimene kui teine mees kontrolli. Kas see võeti loosiga või otsustas nii kohtunike konsiilium? Minu meelest on loosi süsteem jabur, sest veidi liiga sageli “loositakse?” urineerima mees, kes niikuinii esikolmikust välja jääb. Seniks, kuni lauskontrolli (mõtlen siin samasugust pidevat dopinguküttide tööd nagu kergejõustikus) amatöörkulturismis peal ei ole, võiks vähemalt garanteerida selle, et medalivõitjad võistluste ajal puhtad oleksid.
Kui härra Bilous sööb samast purgist kui tema kaasmaallane härra Balog, on Oti medališanss minu meelest üpris kõrge. Ott tõi siin ühes varasemas postituses ära suurepärase pildi härra Balogi jalast, millel mu arvamus põhineb.
Taiwan on tegelikult äärmiselt arenenud piirkond, nii et ma väga ei imestaks, kui neil endil dopingulabor oleks. Vastasel juhul tuleb muidugi veidi enam kannatust varuda.
Tuleb meelde Oti reportaažis olnud pilt botaanikuvälimusega mehest, kes särgi seljast visates digimuutus kulturistiks. Minu meelest on väga tore, et Janar jõutrenniga edasi tegeleb. Ma arvan, et kui ta end ära kuivatab, muutub biitseps ka hoopis teiseks kui pildil.
Mustale poisile on ikka looduse poolt heldelt jagatud. Taipei selli on aga silmale väga harjumatu vaadata – pole harjunud, et suure ja massiivse keha otsas on pisike pilusilmne pea.
Kuna pildid sinust on tõesti udused, siis ei suuda adekvaatselt hinnata, kas vesisus, mida ise tunned, on ka teistele silmaga nähtav või mitte. Samas, nagu isegi korduvalt maininud oled, siis kogemusi on kuhjaga ning tead enda organismi eripärasid peensusteni. Nii et pole kindlasti põhjust muretseda (fännidel) – lavalaudadel oled oma parimas vormis.
Reportaaž ise on aga väga meeleolukas. Tekib tunne, nagu oleks ise selle melu keskel ja mõjub väga innustavalt! Suurepärane töö.
Senise pildi järgi võiks küll medaleid kaela lubada, nii sinule kui Nataliale! Homme pöidlad pihus
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Janar, milline oleks sel juhul (3x nädalas) optimaalne splitt ja treeningmaht (sh. baas- vs. isolatsiooniharjutused). Olen isegi proovinud 3x nädalas, kuid kui anda ühel päeval mitmele lihasrühmale baasharjutustega korralikult pihta, jääb paratamatult nn. teisene lihasrühm, mida konkreetsel päeval treenitakse, vaeslapse ossa, kuna närvisüsteem ja ka mentaalne seisund on selleks hetkeks juba väga kurnatud. Seetõttu olen ise jaotanud spliti 5-ks.
Kas vastuseks võiks sinu nägemuses olla nädalate lõikes ühel splitipäeval lihasrühmade järjestuse ümbertõstmine, et teiseste lihasrühmade arengut samuti soodustada?
3x nädalas jõutrenn tundub puhkuseks, taastumiseks ja “trenninälja” tekitamiseks iseenesest ahvatlev variant…
Lihase kvaliteet on aasta-aastalt üha paranenud. Kuigi kaal on samaks jäänud, on pilt sootuks midagi muud kui veel mõned aastad tagasi. Kui vesi naha alt veel välja võtta, lubab Maailmamängudeks suurepärast vormi. Parim näide sellest, mida tähendab pühendumus.
Võibolla on asi pildi rakursis, aga tundub, et võrreldes koll-konkurentidega tuleb kõige suurem vahe sisse jalgade massis. Ma pole siiani aru saanud, kuidas muu maailma mehed endale nii suured pakud alla saavad. Võibolla on asi puhtalt geenides. Ka Raudsepal lubab mõne hea aasta pärast esmaklassilist jalga.
