13
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Millest ma järeldan et ma toimetan õigesti
“>Kuna kalamaksaõlis leidub suurtes kogustes rasvlahustuvat A- ja D-vitamiini, on loomulikult olemas oht neid liiga palju tarvitada (vt A-hüpervitaminoos ja D-hüpervitaminoos). Antud riski tõttu soovitatakse mõnikord tarvitada sügise- ja talveperioodil pigema kalamaksaõli ja kevad- ning suveperioodil pigem kalaõli.Tegelikult oli A ja D-vitamiini ületarbimine üks põhjus miks ma tulin mõtte peale mõlemaid tarbida. Tegelikult on siis kogu lugu selline:
Plaanisin menüüse lisada kalamaksaõli. Ostsingi pudeli ja tarbisin mõned korrad, kuid siis sain teada et suvekuudel ei soovitada kalamaksaõli tarbida, kuna on oht A ja D-vitamiini ületarbimiseks. Siis mõtlesin et võiksin ju osta ka kalaõli ja tarbida 5ml kalamaksaõli asemel nt ca 3ml kalamaksaõli ja 3ml kalaõli. Selline variant peaks kindlustama ju piisava A ja D vitamiini kättesaadavuse kuid piirab nende mõlema ületarbimist, või kuidas?
Nimelt võtan ülesse taas õlide teema. Otsingu abil leidsin ühe teema kus taoline küsimus juba esines, kuid vastust minu jaoks mitte.
Kas tohib aasta ringi koos tarbida nii kalaõli kui kalamaksaõli. Oletan et halba see ju ei teeks, kuid pean vajalikuks küsida. Kuidas võiks neid koos tarbida, kas päeva normi korraga või pool normist kalaõli näol päeva alguses ja pool kalamaksaõli näol päeva lõpus.
Siin on päris hästi asi ära seletatud.Aitäh artikli eest. Minu inglise keele oskus pole tead mis hea kuid lugesin esimese lehkülje läbi, küll aga sõnastiku abiga. Kas ma saan õigesti aru, et kahjulik on fruktoos just HFCS näol ja seda puuviljades ja juurviljades ei esine?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Soovitan aeg-ajalt kõigil Maximas käia. Nimelt hetkel on seal müügil broileririnnak 49 kr kilo. Rinnaku keskel on luu mis on üpris väike ega oma kaalule olulist mõju. Selle eemaldamine on samuti väga lihtne, võtab aega maksimum minuti.
Mõni aeg tagasi oli samas poes ka kampaania kus KÕIK piimatooted olid hinnatud alla -20%. Samu kampaaniaid on olnud ka teiste toiduainetele. Soodustused on olemas ka maxima koduleheküljel.
Õnneks mul poestostetavate maiustuste ja karastusjookide lähedasi suhteid pole, julgen iseg öelda, et söön neid väga harva. Seega võin oletada et, kui söön kuni kuus korda päevas ja iga söögikorra juurde kuulub ka 1-2 juur -või puuvilja, ei peaks ma kartma mingisugust negatiivset kõrvalnähtu fruktoosi liigtarbimisest…?
Mind hakkas huvitama veel üks asi süsivesikutega seoses. Nimelt glükoosi näol soovitatakse süsivesikuid süüa eelkõige trenni ajal, kas siis enne seda või peale seda. Kui ma õigesti mäletan siis lihas vajab uuesti süsivesikutega laadimist ja selleks sobib kõige paremini glükoos. Kas ka fruktoos sobib sama ülesannet täitma ja kui ei, siis miks?
Lugesin siin postitusi ja tekkis koheselt sügavam huvi fruktoosi kohta. Googeldasin ja leidsin kohe mõned eestikeelsed artiklid. Nimelt, esimene artikkel väitis:
“Fruktoosi kestev ületarbimine põhjustab rasvumist. Näiteks eelmisel aastakümnendil tarbisid ameeriklased keskmiselt 37 g fruktoosi ööpäevas ja katsid sellega ligikaudu 8% organismi üldisest energiavajadusest. Tõsi, siia loetakse ka sahharoosi koostisse kuuluv fruktoos, kuid ikkagi on selline kogus liiast. Ameeriklaste ülekaalulisus pole mingi uudis…” (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0011/fruktoos.html).
Teine aga järgmist:
“Üldiselt on ühes puuviljas leiduv fruktoosikogus üsna väike – umbes 5-7 grammi. Soovitav oleks süüa ligikaudu 50 grammi fruktoosi päevas. See tagab maksale piisava fruktoosi juurdevoolu, kuid ei too veel kaasa liigse triglütseriidi teket.” (http://www.mees.eu/artikkel/fruktoos-voi-glukoos.html)
Tekib küsimus, keda uskuda. Esimeses artiklis väidetakse et 37g fruktoosi ööpäevas on liigne aga teises, et 50g on soovitatav, või olen ma midagi valesti aru saanud. Igastahes tundub esimene variant mulle justkui “suvalise” faktina.
Nimelt, olen oma toitumise juures viimasel ajal tähele pannud et suurem osa süsivesikuid minu toidus moodustavad juurviljad ja puuviljad, veidi harvem pähklid ja rosinad. Kartulit ja makarone ei söö põhimõtteliselt üldse, korra nädalas teen ehk paki riisi või vahel putru. Üleüldse olen harjunud tihti sööma ja mitte palju korraga. See selleks, mis mind aga huvitab on see, et kas juurviljades, puuviljades, pähklites olevad süsivesikud annavad meile ikka kõike mida vaja? Või on riisis, teraviljades jms ka asendamatuid toitaineid, mida saame ainult nendest. Ühesõnaga sooviks ma nõu, kas minu toitumine on selle koha pealt normaalne, või peaksin suurendama teraviljade ja tärklist sisaldavate toiduainete osakaalu? Mainin ka ära, et trenni ei tee.
Eks ma söön siis niikaua poest ostetud šokolaadi edasi, kuni on võimalus endal kuskilt kakaoube soetada:P Tänud vastajatele
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tänud Aile…nüüd tekkis mul korraga kõigi nende küsimuste asemele hoopis üks uus. Kas ja kust on võimalik eestis saada kakaoube ning juvitav mis need ka meil maksavad?
