0ttt
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Siin tekibki küsimus, kas kehaehitajale on selline lähenemine parim. Tavainimesele kaalu langetamiseks ning järjepidevuse parandamiseks kindlasti aga võistlevale kulturistile vaevalt. Vahelduv paastumine “leangainsi protokolli” järgi soovitas hoida söömisakent 8h ning 16h mitte süüa. Kui nüüd reaalsesse ellu see panna siis tundub väga mõistlik. Õhtul sööd kell 20 viimase toidukorra ning järgmine söögikord kell 12.
Lühiajaliselt kehakaalule toidu kvaliteedi mõju on minimaalne nagu MaPo mõista andis. Minu informatsioon ei ole “lihtsalt puusalt ja subjektiivne”. Jutt on põhineb ikka loetud teadusel ning koostatud uurimistöö põhjal. Muidugi hungerfitness.com on asjalik lehekülg.
Aga kas ei tundu lihtsalt intuitsiooni pealt loogiline, et kui keha pidevalt kostitada toitainetega, regulaarselt iga 3-4h tagant praktiliselt kogu ööpäeva vältel, siis keha justkui tarbibki neid kaloreid ja justkui kaob ära vajadus juba olemasolevaid rasvu põletada? Samas, kui tekitada enda ainevahetuse loomulikuks osaks igas ööpäevas 12-16h aken, kus toitu ei tarbita, siis justkui võiks kehal olla rohkem põhjust võtta sealt, kus juba on olemas? Need küsimused põhinevad vaid minu pisikestel arusaamadel ja loogikal.
Vastus lihtne: vahet ei ole, kas sööd 10x päevas või 1x päevas ning oled 500 kcal defitsiidis, on kehal sama vajadus võtta see 500 kcal oma varudest. Jah, nn vahelduv paastumist praktiseerides sa võid lühiajaliselt varude kasutamist suurendada aga vastukaaluks kui sööd siis suureneb ka talletamine edaspidiseks. Küik on kinni ikkagi kaloraažis. Paastumise ainukene reaalne kasu võib peituda selles, et paastumine on hea algus üldisele elustiili muutusele. Kiire kaalukaotus innustab edasi tegutsema. Loomulikult juba räägitud produktiivsus tööl ja mugavus.
Aga kui just mitte teha seda lühiajaliselt, vaid katsetada eluviisina? Lihtsalt mitte nii hard on kohe, vaid näiteks paastuda (mulle ei meeldi tegelt kasutada selles kontekstis sõna paastumine), seega jätta kogu oma 24h kalorite tarbimise hulk 8-10h sisse? Ülejäänud ajast lasta lihtsalt ainevahetusel oma loomulikku protsessi teha. Siin tekibki väike paradoks minu teadmistes. Minu jaoks on siuke optimaalne lahendus olnud alati, et kui toidad keha 3-4h tagant regulaarselt ja hoiad ainevahetuse käimas, kvaliteetse kütusega ofkoors. Ja annad ainevahetusele puhkust võib olla 8h (kui magad ja ei tarbi toitu).
Sest paljud selle elustiili või protsessi hüved, näiteks lihtsalt fit olemine (näiteks fitness foorumis), viies enda ainevahetuse regulaarselt faasi, kus ta saab energiat teatud aja ja ülejäänud aja peab seda oma rasvavarudest tarbima. Lisaks, kui on seatud toitumise aeg ja toiduvaba aeg, on võib olla lihtsam hoida kinni korralikust toitumisest. Peab vähem aega ööpäevast selle peale mõtlema ka.
Ei kujuta küll ette hommikut ilma korraliku hommikusöögita, though
Paastumine on definitsiooni järgi vabatahtlik toidust loobumine aga tavainimene võtab paastumist kui nälgimist ja mitte midagi söömist. Kui tarbidki 8-10h jooksul oma toidu ära ning seda pikaajaliselt siis sellest saabki sinu enda ainevahetuse “loomulik” protsess. Toidu täielik seedimine/imendumine/utiliseerimine võtab kõvasti rohkem aega kui 4h ning ainevahetus töötab pidevalt. Vastavalt vajadusele energiat kasutatakse või talletatakse hilisemaks. Vahelduv paastudes lihtsalt mingi periood on rohkem talletamine suurest ülekaalus ning mingi periood talletatud energia kasutamine ülekaalus. Oma uurimistööga sain esialgseid andmeid selle kohta, et vahelduv paastumine võib säilitada lihasmassi paremini dieedi ajal. Antud teemal on aga väga vähe uuringuid tehtud ning enamalt jaolt vaid ühe grupi teadlaste poolt.
Kaal langeb ca 300g nädalas aga mitte kindlasti 100% rasva arvelt. Veel on otstarbekas saada toiduga piisavas koguses valke ning korralik jõutrenn ka kindlasti.
Mugavuse ja elustiili küsimus. Kuidas kellelegi on parem/mugavam süüa. Mingi metsikut lisaefekti sellest ei saa. Massiperioodil võib selline vahelduv paastumine asja raskemaks teha aga dieedi ajal kindlasti lihtsamaks. Kõht on rohkem täis. Ise olen enam-vähem nii talitlenud veidi üle 3 aasta. Mingeid aknaid paaniliselt taga ei aja aga lihtsalt eelistan hommikul mitte süüa. Ülikoolis oli see eriti mugav, sest hommikusöök tegi mind isiklikult uimaseks ja 1 tunni pärast näljaseks. Vahet ei ole kas palju valku ja rasva või rohkem süsivesikuid. Igatahes on see teema põnev. Kirjutasin antud teemal ka bakatöö. Ei tea kas see on veebis juba saadaval.
Sarge vastas kõik spordifüsioloogilised tegurid ära. Isiklikult kahtlen, et trenn põhjustas seletamatu 7 kg ja pikaajalise veepeetuse. Mina pinniks isiklikult arste edasi kui asi tekitab probleeme. Millegipärast arvan, et endokrinoloog võiks teadjam olla? Foorumis küsides saadki seinast seina vastuseid.
Igati loogiline, et kreatiin säilib menüüs. Kaalu kaotamisel räägime ikkagi rasvamassi kaotamisest mitte lihasmassi.
Kui päev on eelnevalt lahja olnud siis miks mitte enne magama minekut korraliku süsivesikulaksuga eriti magus uni tagada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas mitte sünniaasta järgi pole kategooriasse panek? Kui oled 91 ja varem siis oled juunior. Vahet ei ole kas oled siis 22 või 23 EMV ajal (ehk kas sünnipäev enne EMV või pärast).
Koogike näeb oivaline välja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga hea mõte “kannatada” see 3 kuud ära. Dieeti alustades näed kohe esimesel paaril nädalal juba meeletut edasiminekut kui raske vaevaga kasvatatud lihas välja tuleb.
