banaan :D
- This topic has 16 replies, 13 voices, and was last updated 18 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
hmm kuidas mõjub banaan kehale
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> nimelt kaalujälgiad kardavad banaani nagu tuld ju 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja üks küsimus veel et kui palju päevas mu keh rasva vajab või ei vaja üldse ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>hmm kuidas mõjub banaan kehale” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> nimelt kaalujälgiad kardavad banaani nagu tuld ju ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja üks küsimus veel et kui palju päevas mu keh rasva vajab või ei vaja üldse ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See,palju su keha rasva vajab oleneb su kehakaalust,aktiivsusest,eesmärgist,trennist ja teistest taolistest teguritest.Proovi need pisiasjad endale kõigepealt selgeks/teatavaks teha.
hmm kuidas mõjub banaan kehale” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> nimelt kaalujälgiad kardavad banaani nagu tuld ju ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja üks küsimus veel et kui palju päevas mu keh rasva vajab või ei vaja üldse ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasvu võiks olla 100 – 160 g.
Ma lugesin Raamatust “Tervistav Toit” Et Inimese keha ei pea rasvapärast muretsema, et selle saab organism keha varudest… Ma ei tea kui õige see on, aga nh..
Ja Banaanis pidi ka kaaliumi hösti saama ja lahustuvad kiudained ka… Mis on vereröhuvastu ja kolestoroori peaks just need alandama..
Loodame et on õige informatsioon.
Ei hakanud uut teemat tegema ning leidsin selle. Nimelt huvitab, kui palju sisaldab süsivesikuid üks keskmise suurusega banaan?
Tänud ette.
Ei hakanud uut teemat tegema ning leidsin selle. Nimelt huvitab, kui palju sisaldab süsivesikuid üks keskmise suurusega banaan?Tänud ette.
Mind lausa hämmastab siinai inimeste hirm rasva söömise ees!!!!!! Kuule uurige natuke inimese keha toimist ja siis saate ru,et rasv on sama oluline, kui süsivesikud ja valgud. Paljud vitmiinid on ju rasvlahustuvad! Hea näide: Jood piima, aga sellest kaltsiumist seal pole midagi kasu ,kui neid kuskil lahustada pole ja nii ei jõuagi need Sinu organismi!
Banaan on ka väga hea ja sobib sportlastele. Soovitatav on teda süüa hommikul või päeva esimesel poole. Ennem trenni sobib ka hästi süsivesikute allikaks!
Edu kõigile !
Ennem trenni sobib ka hästi süsivesikute allikaks!Edu kõigile !
mitte ennem trenni vaid enne trenni! ennem=pigem
banaan on ka mõnesmõttes lahe
nimelt kui mina enne trenni banaani söön siis spioone tahab tagumikust tulema hakata küll ja veel..
Üks sõber rääkis mulle, et banaanis on midagi krampide vastast, või tähendab krampe ennetavat. Kas see on nii ? Ja kui siis mis aine see on ?
Sellest ma aru ei saa miks kaalujälgijad banaani kardavad. Viinamarju pidid ka kartma. Kui mina kaalulangetusega tegelesin, siis sõin peaaegu iga päev banaani. Ja praegu söön ka teda vahepalaks või peale trenni.
Kindlasti on ka magneesiumi puudus üheks krampide põhjuseks, kuid magneesiumi puuduse kõrval on teiseks suureks krampide põhjustajaks ka kaaliumidefitsiit. Ja banaan peaksi minu arust just hiilgama oma suure kaaliumi sisaldusega, mitte magneesiumi sisaldusega.
“Peaaegu 60% kogu keha kaaliumist paikneb lihastes – seetõttu tekivad kaaliumi tasakaalu häirete korral vaevused enamasti lihastes. Kui krambid tulenevad kaaliumi vähesusest, on soovitatav peale arsti kirjutatud tablettide suurendada kaaliumirikaste toitude osakaalu – süüa koorega küpsetatud kartuleid, tomateid, kaunvilju, sellerit, banaane, pähkleid, liha ja kuivatatud puuvilju, eriti rosinaid. Soolaga ei tohi liialdada.
Ka magneesium osaleb paljudes organismi elutähtsates reaktsioonides, ka kaltsiumi ainevahetuses; toimib lihaserakkudele ja veresoontele, lihastele ja südamele ning kaitseb organismi stressi eest.
Magneesiumi nappuse üheks avalduseks peale väsimuse, närvilisuse, unehäirete ja südamevaevuste on ka lihastoonuse tõus – lihasekrambid. Elutegevuseks vajaliku magneesiumi saab inimene tavaliselt toiduga. Magneesiumivaegust põhjustavad liigne alkoholitarvitamine, diureetikumid, kaaliumivaene toit, kaaliumi imendumishäired, ületöötamisest tekkinud stress (lõõgastumiseks kaldutakse liialdama alkoholiga). Suurenenud magneesiumivajadus on ka sportlastel, noorukitel, rasedatel ja imetavatel emadel. Samuti mõningate haiguste korral, nagu suhkruhaigus või krooniline kõhulahtisus, tuleb ette magneesiumivaegust.
Stressi, lihasekrampe ja südamevaevusi aitab leevendada magneesiumipreparaatide tarvitamine.”
- You must be logged in to reply to this topic.
