mure motivatsiooniga
- This topic has 20 replies, 14 voices, and was last updated 18 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tervist!
Selline mure siis, et kolmapäevases trennis läks kõik väga nihu selles mõttes, et vaimne valmisolek treeninguks oli küll null. Peas olid pidevalt mõtted, et milleks ma rabelen siin. Või pigem küsimus polegi et milleks ma rabelen, aga kuidagi väga loid olemine on..
nagu ei viitsiks hantleid või kangi kätte võtta.. käed valusad jne.. ma olen kindel et see on kõik peas kinni..
Varem olen trenni alati teinud suurima heameelega ja ka nüüd ootan trenni juba päeva ette, kuid trenni jõudes tahtmine justkui vajub ära.. kas võib olla oma osa ka ületreeningul, kui peaks see olema mul tekkinud? kui kellelgi on taolist olukorda olnud, kus trenni jaoks motivatsioon otsa justkui saab, siis ehk aitate ja annate nõu, mida ise teinud olete et sellest jamast üle saada! Tänud Ette!
Tervist!Selline mure siis, et kolmapäevases trennis läks kõik väga nihu selles mõttes, et vaimne valmisolek treeninguks oli küll null. Peas olid pidevalt mõtted, et milleks ma rabelen siin. Või pigem küsimus polegi et milleks ma rabelen, aga kuidagi väga loid olemine on..
nagu ei viitsiks hantleid või kangi kätte võtta.. käed valusad jne.. ma olen kindel et see on kõik peas kinni..
Varem olen trenni alati teinud suurima heameelega ja ka nüüd ootan trenni juba päeva ette, kuid trenni jõudes tahtmine justkui vajub ära.. kas võib olla oma osa ka ületreeningul, kui peaks see olema mul tekkinud? kui kellelgi on taolist olukorda olnud, kus trenni jaoks motivatsioon otsa justkui saab, siis ehk aitate ja annate nõu, mida ise teinud olete et sellest jamast üle saada! Tänud Ette!
Viirus?
Ikka vahest juhtus…aga kui trenniga pihta hakkasin l2ks alati yle.
Kui on olnud pikaajaliselt selline tunne siis otsi hea treeningpartner (mind innustab v6istlusmoment…kuidas ikka poistele 2ra teha
, vaheta klubi (kas v6i m6neks trenniks). V6ta v2ike puhkus.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
kohati täitsa tuttav tunne..
ma tean nt seda, et mõnikord on väga raske üksi jõusaalis käija..hea sõbraga oleks parem.
asi võib olla ka pisikeses stressis, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused.
mul on alati peas üks pilt, mille pärast ma rabelen..sellel pildil olen mina tulevikus..
kohati täitsa tuttav tunne..ma tean nt seda, et mõnikord on väga raske üksi jõusaalis käija..hea sõbraga oleks parem.
asi võib olla ka pisikeses stressis, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused.
mul on alati peas üks pilt, mille pärast ma rabelen..sellel pildil olen mina tulevikus..
V6istled iseendaga? Kah v6ib… Kuid me tahame iga p2ev natuke tunnustust. Keskendu ka n8 vaheetappidele.
Kallid kaaskannatajad
kohati täitsa tuttav tunne..ma tean nt seda, et mõnikord on väga raske üksi jõusaalis käija..hea sõbraga oleks parem.
asi võib olla ka pisikeses stressis, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused.
mul on alati peas üks pilt, mille pärast ma rabelen..sellel pildil olen mina tulevikus..
Siis pole hullu aind siis võid arsti poole päärduda kui need pildid ka peas rääkima akavad sinuga
Tervist!Selline mure siis, et kolmapäevases trennis läks kõik väga nihu selles mõttes, et vaimne valmisolek treeninguks oli küll null. Peas olid pidevalt mõtted, et milleks ma rabelen siin. Või pigem küsimus polegi et milleks ma rabelen, aga kuidagi väga loid olemine on..
nagu ei viitsiks hantleid või kangi kätte võtta.. käed valusad jne.. ma olen kindel et see on kõik peas kinni..
Varem olen trenni alati teinud suurima heameelega ja ka nüüd ootan trenni juba päeva ette, kuid trenni jõudes tahtmine justkui vajub ära.. kas võib olla oma osa ka ületreeningul, kui peaks see olema mul tekkinud? kui kellelgi on taolist olukorda olnud, kus trenni jaoks motivatsioon otsa justkui saab, siis ehk aitate ja annate nõu, mida ise teinud olete et sellest jamast üle saada! Tänud Ette!
See on algava ületreeningu tunnus. Hakka tarvitama B-kompleksvitamiini (Berocca) ja C-vitamiini suurendatud annuseid (1000 mg päevas).
Siis pole hullu aind siis võid arsti poole päärduda kui need pildid ka peas rääkima akavad sinuga
Tänud asjalike vastuste eest!
kuna mu treeningajad on suhteliselt varased siis treeningkaaslase leidmine on suhteliselt probleemne ja siinkandis väga palju järjekindlaid saalikülastajaid ei leidu ka.
kindlasti proovin rohkem süüa B ja C vitamiini, nagu soovitas Oldman.
Üleüldse on elus väga palju draamat praegu, kodus ja koolis.. igale poole neid pingeid jagub. Samas eks ta kõigil ole ju nii
Kõik edaspidised soovitused, nõuanded jne. on samuti väga teretulnud ja soojalt oodatud.
Päikest ja rõõmu!
No jah selliseid asju juhtub ikka et vahest väsimus jne aga siis natuke puhata rohkem.
Tulemas ka kevad äkki hakkab juba kevad väsimus vms, siis on ka hea kui vitamiine toidukõrvale võtta!
Tervist!Selline mure siis, et kolmapäevases trennis läks kõik väga nihu selles mõttes, et vaimne valmisolek treeninguks oli küll null. Peas olid pidevalt mõtted, et milleks ma rabelen siin. Või pigem küsimus polegi et milleks ma rabelen, aga kuidagi väga loid olemine on..
nagu ei viitsiks hantleid või kangi kätte võtta.. käed valusad jne.. ma olen kindel et see on kõik peas kinni..
Varem olen trenni alati teinud suurima heameelega ja ka nüüd ootan trenni juba päeva ette, kuid trenni jõudes tahtmine justkui vajub ära.. kas võib olla oma osa ka ületreeningul, kui peaks see olema mul tekkinud? kui kellelgi on taolist olukorda olnud, kus trenni jaoks motivatsioon otsa justkui saab, siis ehk aitate ja annate nõu, mida ise teinud olete et sellest jamast üle saada! Tänud Ette!
Mul on päris nii ära sõitnud, et jõudsin punkti, kus mitmel korral trenni minnes vahetasin juba riidedki ära, aga saali jõudes ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Selline kohutav tülgastus nii trenni kui kogu muu värgi ees. Läksin siis tagasi garderoobi ja hüsteeritsesin seal veidi (tead küll, naiste värk
), ei suutnudki trenni teha. Kuna tol ajal treenisin kõvasti, siis sai see vist ühel hetkel lausa sundmõtteks. Trennivabu päevi oli nädalas üks, kogu aeg käis andmine. Sel ajal elasin ka teiselpool maakera, mis tähendas ka seda, et kõrval polnud ühtegi lähedast inimest ega head sõpra. Loomulikult polnud stressiallikaks trenn, aga kõik kokku viis mind sinnamaani, kus isegi sport hakkas tunduma vastumeelsena ja kogu muu vihaga maailma vastu kadus ka arusaamine, miks ma seda üldse teen…..Loomulikult võtsin ennast kokku ja jätkasin trenniskäimist (ei mäleta, kas ka koormust vähendasin).Mu point on, et kui emotsionaalses plaanis pole kõik korras, siis ei tule ka trennist midagi välja. Kui mõnel päeval on mingi eriti hingepiinav olukord, siis ei suuda ka trennis ennast välja lülitada, sest probleem istub sul peas kinni. Samas on mõnel päeval niivõrd positiised emotsioonid, mis annavad poweri, millega kas või saaliseinad maha lammutada
elu on julm, vahepeal pead käima ära kuskil kohutavas kohas et osata nautida võimalusi mis on sulle antud.
Äkki käib treeningkava üle jõu? Tihti peale noored pingutavad üle harjutuste mahuga.ise seda hästi ei tahaks uskuda, võtan ikka tasa ja targu. samas, miski pole võimatu!
varem sain trennist jõudu juurde, selles mõttes, et kui midagi läkski kehvasti, siis trenn aitas pea otsas lahedaks, aga nüüd kuidagi vastupidine mõju..
no ei tea, eks homme näis mis saab
minujaoks on jõusaal koht ,kuhu ma lähen stressi eest peitu.Kui mul on mingi probleem sis ma tean et pärast jõusaali külastust on ta kas mul peast pühitud või lihtsalt positiivse poole peale keeratud.Kuigi trennis ma nende peale ei mõtle:)
ni et kuidas kelegile.
- You must be logged in to reply to this topic.
