Buliimia
- This topic has 28 replies, 9 voices, and was last updated 18 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Nagu teada, on tegu tõsise haigusega.
Nagu teada, on tegu tõsise haigusega.
Isegi kui saad hiljem teiste toidukordadega vajaliku koguse energiat ja kõiki vajalikke aineid, siis vastab keha väljutamisreziimile mitmete tervisehäiretega. Pealegi harjub keha oksendamisega ära ja see muutub söömise puhul varsti reflekseks tegevuseks, mida sa ühel hetkel enam ei kontrolli. Siis peavad arstid juba kiiresti sekkuma.Just, magu ei võta enam lõpuks ühetegi toitu vastu.
Buliimiaga on tegemist jah. Algul kutsud ise oksendamise esile, pärast harjub keha sellega ära ja saad toidu nö üles ajada ilma näppe kurku toppimatagi. Pikemal “praktiseerimisel” ei pruugigi ükski toit enam sees püsida. Ja nii kuude viisi. Paranemine võtab aega aga aastaid.
Oksendamisel tuleb koos toiduga üles ka happelist maomahla, mis ärritab oluliselt söögitoru, soodustades põletiku teket. Reflukshaigus kaasneb regulaarse oksendamisega samuti. Lisaks kahjustab maomahl kõvasti hambaemaili, mille tagajärjel sul pärast seda osade hammaste nö sisekülgedel olla enam ei pruugi. Isegi hammaste pesemine võib olla väga ebameeldiv ja valus protseduur, kuna hambad on väga tundlikud. Tänapäeva hambaarstiteadus selliste emailikahjustuste vastu ei saa, kuna hammaste nö sisekülgedele ei anna eriti midagi kaitseks panna–hammustades kuluvad pealepandud/liimitud katted ära. Püsivam ja hirmkallis variant on paigaldada kahjustunud hammastele kroonid. Pikaajalisemalt annab mingeid trulemusi ka hammaste nn lakkimine. Üks on kindel: harrastades regulaarset oksendamist või mittesöömist, võib kindlasti arvestada tohutute kulutustega hambaarstile.
Buliimiaga on tegemist jah. Algul kutsud ise oksendamise esile, pärast harjub keha sellega ära ja saad toidu nö üles ajada ilma näppe kurku toppimatagi. Pikemal “praktiseerimisel” ei pruugigi ükski toit enam sees püsida. Ja nii kuude viisi. Paranemine võtab aega aga aastaid.Oksendamisel tuleb koos toiduga üles ka happelist maomahla, mis ärritab oluliselt söögitoru, soodustades põletiku teket. Reflukshaigus kaasneb regulaarse oksendamisega samuti. Lisaks kahjustab maomahl kõvasti hambaemaili, mille tagajärjel sul pärast seda osade hammaste nö sisekülgedel olla enam ei pruugi. Isegi hammaste pesemine võib olla väga ebameeldiv ja valus protseduur, kuna hambad on väga tundlikud. Tänapäeva hambaarstiteadus selliste emailikahjustuste vastu ei saa, kuna hammaste nö sisekülgedele ei anna eriti midagi kaitseks panna–hammustades kuluvad pealepandud/liimitud katted ära. Püsivam ja hirmkallis variant on paigaldada kahjustunud hammastele kroonid. Pikaajalisemalt annab mingeid trulemusi ka hammaste nn lakkimine. Üks on kindel: harrastades regulaarset oksendamist või mittesöömist, võib kindlasti arvestada tohutute kulutustega hambaarstile.
Äea unusta maohaavu, pole ka teab kui lõbus.
Äea unusta maohaavu, pole ka teab kui lõbus.Võivad tulla, aga ei pruugi. Oleneb kõik inimese tervisest. Harjuda võib kõigega.
Buliimiaga on tegemist jah. Algul kutsud ise oksendamise esile, pärast harjub keha sellega ära ja saad toidu nö üles ajada ilma näppe kurku toppimatagi. Pikemal “praktiseerimisel” ei pruugigi ükski toit enam sees püsida. Ja nii kuude viisi. Paranemine võtab aega aga aastaid.Oksendamisel tuleb koos toiduga üles ka happelist maomahla, mis ärritab oluliselt söögitoru, soodustades põletiku teket. Reflukshaigus kaasneb regulaarse oksendamisega samuti. Lisaks kahjustab maomahl kõvasti hambaemaili, mille tagajärjel sul pärast seda osade hammaste nö sisekülgedel olla enam ei pruugi. Isegi hammaste pesemine võib olla väga ebameeldiv ja valus protseduur, kuna hambad on väga tundlikud. Tänapäeva hambaarstiteadus selliste emailikahjustuste vastu ei saa, kuna hammaste nö sisekülgedele ei anna eriti midagi kaitseks panna–hammustades kuluvad pealepandud/liimitud katted ära. Püsivam ja hirmkallis variant on paigaldada kahjustunud hammastele kroonid. Pikaajalisemalt annab mingeid trulemusi ka hammaste nn lakkimine. Üks on kindel: harrastades regulaarset oksendamist või mittesöömist, võib kindlasti arvestada tohutute kulutustega hambaarstile.
Päris müstika küll, mis kõik tiheda oksendamisega kaaseneb
Sügavamalt asjasse süüvides, mõtleks need “lisad” välja vast isegi, aga esmapilgul küll paneb jahmatama!Ei tea, kas “Jackassi” või “Dirty Sanchezi” tegelastel ka mingi aeg, tänu pidevale “ropsimisele” samalaadsed probleemid võivad tekkida?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Päris müstika küll, mis kõik tiheda oksendamisega kaaseneb Sügavamalt asjasse süüvides, mõtleks need “lisad” välja vast isegi, aga esmapilgul küll paneb jahmatama!
Ei tea, kas “Jackassi” või “Dirty Sanchezi” tegelastel ka mingi aeg, tänu pidevale “ropsimisele” samalaadsed probleemid võivad tekkida?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oleks need vaid väljamõeldised… .Aga kahjuks mitte.
Oleks need vaid väljamõeldised… .Aga kahjuks mitte.Uups & Sorry
Hoopis “mõtleks” oleks pidand siis jutumärkide sisse minema, minu viga… usun seda 100% Ei osanud ennast lihtsalt väljendada kõigile arusaadavalt!
Endale selgituseks siis kah!
 on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem.</p>
<p>Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.</p>
<p>Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid.</p>
<p>Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist</p>
<p><strong><em>Buliimia</em></strong> (bulimia nervosa) on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada – oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel.</p>
<p>Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.</p>
<p>Tavaliselt on buliimikud, erinevalt anorektikutest, suhteliselt normaalse kehakaaluga. See ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele.</p>
<p>Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms)</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Blaa-blaa-blaa-blaa, mees mine õllekasse, sest kohe hakkab naistekas ….</p>
<p>Iga v6istlus l6peb totaalse 6gardlusega (yhiskondliku heakskiidu saatel). Ylej22nud hood j22vad tavaliselt “kaadri taha”.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
No minu arust tervislik toitumine kätkeb endas paari buliimia ja anoreksia diagnostilist kriteeriumit
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
No minu arust tervislik toitumine kätkeb endas paari buliimia ja anoreksia diagnostilist kriteeriumit
.</p>
<p>ja veel, anoreksiasse ‘nakatumine’ on tõenäolisem teatud spordialadega tegelejate hulgas (näiteks võimlejad), miks mitte ka fitness eluviisi järgijate hulgas (fitness freaks). sellega seoses kasutusel termin anoreksia athletica</p>
</div>
</blockquote>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Buliimiaga on tegemist jah. Algul kutsud ise oksendamise esile, pärast harjub keha sellega ära ja saad toidu nö üles ajada ilma näppe kurku toppimatagi. Pikemal “praktiseerimisel” ei pruugigi ükski toit enam sees püsida. Ja nii kuude viisi. Paranemine võtab aega aga aastaid.Oksendamisel tuleb koos toiduga üles ka happelist maomahla, mis ärritab oluliselt söögitoru, soodustades põletiku teket. Reflukshaigus kaasneb regulaarse oksendamisega samuti. Lisaks kahjustab maomahl kõvasti hambaemaili, mille tagajärjel sul pärast seda osade hammaste nö sisekülgedel olla enam ei pruugi. Isegi hammaste pesemine võib olla väga ebameeldiv ja valus protseduur, kuna hambad on väga tundlikud. Tänapäeva hambaarstiteadus selliste emailikahjustuste vastu ei saa, kuna hammaste nö sisekülgedele ei anna eriti midagi kaitseks panna–hammustades kuluvad pealepandud/liimitud katted ära. Püsivam ja hirmkallis variant on paigaldada kahjustunud hammastele kroonid. Pikaajalisemalt annab mingeid trulemusi ka hammaste nn lakkimine. Üks on kindel: harrastades regulaarset oksendamist või mittesöömist, võib kindlasti arvestada tohutute kulutustega hambaarstile.
eks see on ebamugav küll. siiski peaksin seda, kes vaid hambaarstiga pääseb, küll kergesti pääsenuks. õige anorektik langeb välja koolist, kaotab töö (ja koos sellega sotsiaalse kindlustatuse nagu näiteks haiguskindlustus), oma sotsiaalsed sidemed (lihtsamalt öeldes sõbrad-tuttavad, aga mitte ainult), olulise osa tervisest (mille kõrval hammaste emaili kadumine on ajutine ‘nohu’, sest see taastub ise ajapikku kui emaili kahjustusi põhjustav tegur kaob. ja anorektikud tegelikult ei oksenda sest neil ei ole midagi oksendada).
Nojah… anoreksia ja buliima on erinevad asjad ikkagi ju.
Selles mõttes ärge võtke mu eelmist posti liiga tõsiselt – ma julgen arvata, et väga suurel osal inimestest on mõne psüühhikahäire mõni diagnostiline kriteerium. See ei tähenda sugugi, et need inimesed ei oleks vaimselt terved.
- You must be logged in to reply to this topic.
