küsimus
- This topic has 5 replies, 4 voices, and was last updated 19 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Küsimus selline, et kui inimesel on suuremad lihased, siis ta suudab raskemat raskust tõsta, seega teha 1 ajaühiku jooksul rohkem tööd kui väikem ja nõrgem inimene. Seega peaks energiakulu olema ka suurem 1 ajaühiku jooksul kui nõrgemal inimesel …. kas see tähendab, et suurema massiga ja tugevam inimene kulutab rohkem energiat sama ajaga kui väiksema massiga nõrgem inimene .. seega kas suurem ja tugevam inimene väsib ka kiiremini kui väiksem??
Küsimus selline, et kui inimesel on suuremad lihased, siis ta suudab raskemat raskust tõsta, seega teha 1 ajaühiku jooksul rohkem tööd kui väikem ja nõrgem inimene. Seega peaks energiakulu olema ka suurem 1 ajaühiku jooksul kui nõrgemal inimesel …. kas see tähendab, et suurema massiga ja tugevam inimene kulutab rohkem energiat sama ajaga kui väiksema massiga nõrgem inimene .. seega kas suurem ja tugevam inimene väsib ka kiiremini kui väiksem??Kulutab rohkem energiat, seda kindlasti.
V2sib kiiremini? Oleneb, mida nad peavad tegema?
Kui mõlmad saavad vastavalt oma vajadustele(kehakaalule) süüa siis ei ole probleeme.
Aga kui panna need kaks tüüpi niisama istuma ilma süüa andmata, siis kes kauem vastu peab? Seda ma ei oska öelda, äkki mõni targem teab?
Arvestades,et lihased vajavad suures koguses energiat, siis äkki väike inimene peab kauem vastu.Samas, kas keha mitte pole võimeline lihaseid nö. toiduna kasutada?
Tekkis selline mõttekäik,ise nagu selliseid asju väga ei jaga, aga nüüd tekkis huvi,äkki keegi nüüd kommenteerib?
põhimõtteliselt suurem lihasmass kulutab rohkem energiat küll, kuid keha on siiski õppinud seda optimaalselt kasutama, ehk siis mingi asi, mis varem võttis näiteks 1000cal, hakkab aina rohkem tehes vähenema.
istumisega peaks nii olema, et see, kes rohkem sööma harjund, peaks esimesena ära kukkuma. lihaste toiduna kasutamine on võimalik küll jah, aga keha ei pruugi seda piisavalt kiiresti teha.
parandage kui eksin:)
Tuli meelde näide ajaloost: Teise maailmasõja ajal paigutas NL mitmed Eesti mehed töölaagritesse (kuna rindele neid ei usaldatud). Seal tegid nad ränka tööd saades seal juures vähe süüa. Peagi hakkasid nad ükshaaval surema ja üllatuseks surid esimestena suured tugevad maamehed, kes olid harjunud küll kõva füüsilise tööga aga ka korraliku (loe: suuremas koguses) toiduga. Samas jäid ellu väikesed ja varasemalt vähe füüsilist tööd teinud linnamehed, kes küll polnud raske tööga harjunud, kuid see eest ei vajanud nad palju toitu.
Loo lõpuks võin öelda, et mõned pääsesid laagritest eluga tänu sellele, et koos paluti end saata rindele, kus oli küll oht kuuli saada kuid vähemalt anti neile seal süüa. Paljud mehed, nagu NL oli kartnud, jooksid ka kohe sakslaste poolele üle.
Tuli meelde näide ajaloost: Teise maailmasõja ajal paigutas NL mitmed Eesti mehed töölaagritesse (kuna rindele neid ei usaldatud). Seal tegid nad ränka tööd saades seal juures vähe süüa. Peagi hakkasid nad ükshaaval surema ja üllatuseks surid esimestena suured tugevad maamehed, kes olid harjunud küll kõva füüsilise tööga aga ka korraliku (loe: suuremas koguses) toiduga. Samas jäid ellu väikesed ja varasemalt vähe füüsilist tööd teinud linnamehed, kes küll polnud raske tööga harjunud, kuid see eest ei vajanud nad palju toitu.Loo lõpuks võin öelda, et mõned pääsesid laagritest eluga tänu sellele, et koos paluti end saata rindele, kus oli küll oht kuuli saada kuid vähemalt anti neile seal süüa. Paljud mehed, nagu NL oli kartnud, jooksid ka kohe sakslaste poolele üle.
Need tugevad maamehed surid, sest suurema toidunormi nimel tegid nad rohkem tööd. Suurem toidunorm ei olnud piisavalt suur, et selle saamiseks vajalikku lisanduvat tööd välja kannatada. Solženitsõn kirjutab “GULAG-i arhipelaagis”, et selle kohta oli lausa kõnekäänd, mis kõlas umbes nii: Väike paika ei tapa, suur aga küll. Paika oli leivanormi nimetus.
- You must be logged in to reply to this topic.