VENITUS!!! No tule appi
- This topic has 16 replies, 13 voices, and was last updated 19 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Mul on üks sõber kes tegutseb nagu paljud teisedki tegelikult, nimelt ta ei venita enne kõvat füüsilist trenni ega arva suurt ka peale trenni venitamisest!!!
Üritasin talle selgitada venituse tähtsusest (millest võivad kõik huvitundjad ise ka alugeda allolevalt lingilt)kuid tema arvab et piisab vaid ergomeetrist, et sellega venitab kõik vajalikud lihased ära.
Aga mis üldsus arvab üldse sellistest meestest kes satuvad saali raskusi rebima nii et ostaesine alles kuiv ja lahkuvad peale harjutuste lõppemist sama targalt, ilma et oma liigeste ja lihaste eest hoolt kannaks?????
pea meeles, et venitustreening pole võistlus kaaslasega;
Olen tähele pannud, et ka paljud võistlevad kulturistid ja jõutõstjad ei venita. Ise olen harjunud venitama pärast trenni. Kui tunned, et lihased on veel eelmisest trennist väsinud või valutavad, siis venitan ka enne trenni.
Tuttav tunne. Ühel hetkel millalgi tuleb tal see “mõistusekene” koju….
Ta on lihtsalt rumal ja ei tunnista seda.
Siin on vaja oskuslikku lähenemist….
Venitusharjutustest rääkides… siis tooksin ühe hea näite enda lemmiktegevuse eriala esindajast: Kadour Ziani – see mees teeb 4 tundi iga päev venitusharjutusi – rutiin, mida paljud lihtsalt ei viitsi teha, kuid ometi viitsitakse jõusaalis rassida nagu loom suurte raskustega. Miks? Miks on nii? Et eputada teiste ees suurte raskustega? (kas pole stereotüüpne?) Või jällegi teisalt, võib läheneda nii, et kas pole eputamine, et venitad pidevalt ja siis saad võimsa hüppevõime ning eputad teiste ees…
Motivatsiooniteooriaid võib arendada igasuguseid, psühholoogiat õppinud (õppivad) peaks seda teadma eriti hästi.
Siin siis väike näide mainitud mehest, Kadour Ziani:
How can those skinny legs jump?…
Siinkohal tuletaks meelde Guinessi rekordite saadet (mida Ines juhtis, oli eetris 3 aastat tagasi vist), kus näitas kõrget jalalööki eskimo mees Jesse Frankson (2,90 m).See on aga ehk kõige jõhkram etteaste tema nooruspõlvest:
http://www.youtube.com/watch?v=u4YZsing2T8
Venitusharjutused on lõõgastumine, aeg tegeleda mõtelusega, mida üldjuhul kärsitud jõusaalijõmmid ei taha eriti teha, või mis?
Või olen taas liialt üldistav?
Venitusharjutusi tuleb sooritada ÕIGESTI (õige rütm, hingamine, antagonist-agonist)! Selleks on vastavat kirjandust ilmunud küll…
Edit: ÕIGESTI mitte ÕIETI. Vabandan tehnilise vormistuse pärast. My bad
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, nii juhtub kui keskendud sisule, mitte vormile…… Tänan osutamast tähelepanu minu tehnilisele veale, Goth_! Jääb õigesti meelde küll argonaut : ÕIETI ? = ÕIGESTI ! nii tavaline viga, et lihtsalt ei saa mainimata jätta, sest oli CAPSiga kirjutatud.Hüppevõime on kaasasündinud anne nagu maalimisoskus või viisipidamine.
Vaadake MM-võitjaid kõrgushüppes nii mehi kui naisi – reieümbermõõtu pole ollagi.
Mind aga pani tagantjärgi kyll imestama, kui saalis treener tegi mulle kava ja mingitest venitustest ei rääkinud ega näidanud ette. Soovitas ainult soojenduseks ratast söita 10min ja löpetuseks ka.
Hüppevõime on kaasasündinud anne nagu maalimisoskus või viisipidamine.Vaadake MM-võitjaid kõrgushüppes nii mehi kui naisi – reieümbermõõtu pole ollagi.
Aga kuidas oleks närvisüsteemi arendamise ja lihaselastsusega?
Hüppevõime ei ole nagu näiteks sprint, kus on eeldustel niivõrd suur osakaal (näit. kreatiinfosfaadi mehhanism)…
Hüppveõimve puhul annab ise väga palju ära teha, TEAN SEDA OMAST KÄEST! Loomulikult on pärilikud eeldused, kuid see on järjepideva treeningu tulemusena. Liigne lihasmass ei sega ka korralikku hüppevõimet (seda teemat on puudutatud mingil määral varasealt siin foorumis – klassikalise tõstmise esindajad toodi ära – meenutagem Jaan Taltsi näiteks – omal ajal pani ta pealt ära, on ka ju minupikkune väike käblik, 175 cm kanti). Klassikalised tõstjad teevadki tõukamist ja rebimist, max jõud on kõrge. Teine vastand ongi kõrgushüppajad, kellel on närvi-lihassüsteem, innervatsioon kõrgele tasemele viidud, olulisel kohal on lihaselastsus.
Võtame Nate Robinsoni, kes võitis eelmisel aastal pealtpanekuvõistluse – mees on minu pikkune, kuid kaalub 10 kilo rohkem!!! Ameerika jalgpallurid ongi sellised – hüppevõime on neil üks oluline näitaja, samas on nad massiivsed, lihaselised. Seega on kahte eri sorti, vastanduvat hüppevõime esindajat – jõuline ja massiivne ning ektomorfne kleenukene….
Aga kuidas oleks närvisüsteemi arendamise ja lihaselastsusega?Hüppevõime ei ole nagu näiteks sprint, kus on eeldustel niivõrd suur osakaal (näit. kreatiinfosfaadi mehhanism)…
Hüppveõimve puhul annab ise väga palju ära teha, TEAN SEDA OMAST KÄEST! Loomulikult on pärilikud eeldused, kuid see on järjepideva treeningu tulemusena. Liigne lihasmass ei sega ka korralikku hüppevõimet (seda teemat on puudutatud mingil määral varasealt siin foorumis – klassikalise tõstmise esindajad toodi ära – meenutagem Jaan Taltsi näiteks – omal ajal pani ta pealt ära, on ka ju minupikkune väike käblik, 175 cm kanti). Klassikalised tõstjad teevadki tõukamist ja rebimist, max jõud on kõrge. Teine vastand ongi kõrgushüppajad, kellel on närvi-lihassüsteem, innervatsioon kõrgele tasemele viidud, olulisel kohal on lihaselastsus.
Võtame Nate Robinsoni, kes võitis eelmisel aastal pealtpanekuvõistluse – mees on minu pikkune, kuid kaalub 10 kilo rohkem!!! Ameerika jalgpallurid ongi sellised – hüppevõime on neil üks oluline näitaja, samas on nad massiivsed, lihaselised. Seega on kahte eri sorti, vastanduvat hüppevõime esindajat – jõuline ja massiivne ning ektomorfne kleenukene….
Selle ühe näite puhul (J.Talts) ei saa teha veel põhjapanevaid järeldusi.
Huvitav on see et alati on räägitud et enne trenni ei tohi kohe mitte mingit moodi venitada (mis sest et venitamine soojendab lihast) vaid et ikka pärast trenni. Aga soojendust peab kindlasti tegema enne trenni (vähemalt mulle annab kohe tunda kas olen korralikult soojendust teinud või mitte).
Et siis mis juhul võib enne trenni üldse venitada… See ei tohiks lugeda et eelmisest päevast on lihased valusad, see rikub just rohkem ju kui sa hakkad valusaid lihaseid kohe venitama!
Huvitav on see et alati on räägitud et enne trenni ei tohi kohe mitte mingit moodi venitada (mis sest et venitamine soojendab lihast) vaid et ikka pärast trenni. Aga soojendust peab kindlasti tegema enne trenni (vähemalt mulle annab kohe tunda kas olen korralikult soojendust teinud või mitte).Et siis mis juhul võib enne trenni üldse venitada… See ei tohiks lugeda et eelmisest päevast on lihased valusad, see rikub just rohkem ju kui sa hakkad valusaid lihaseid kohe venitama!
Mõeldud on ikka sedapidi, et sa külmalt ei hakkaks venitusi tegema.
Teed 10 minti näiteks ratast ja ajad kere soojaks, ning siis venitad end veidi. Kui kohe venitama hakata siis võib juhtuda, et kahjustad lihaseid, sest külmalt nad nii palju ei paindu, kui soojalt.
Ei ütleks, et enne trenni kohe kindlalt oleks vaja venitada, aga üldise painduvuse parandamise nimel ning lihaste ettevalmistamiseks võiks seda siiski teha. Aga ainult soojalt.
argonaut : ÕIETI ? = ÕIGESTI !
skip2me—mis nagu teema point on? Et, kui midagi pole kirjutada, siis midagi võiks ikka kirjutada või? Sa venita palju tahad, mis see sind kotib palju teised venitavad! Alati ei peagi venitama.Ise näen seda pilti, et keegi ei venita Iga kord kui jõusaalis Käin (endi tuttavadki
.. kuigi seinad ja tahvlid juttu täis Venitamise vajadusest ja mõttest!</p>
<p>Ja Minuarust on sellised teemad igati teretulnud, kuigi tean, et siin foorumitest leiaks kõige kohta infot jne… ei oska vahel otsidagi teemasid (pole lihsalt aimu) ja on hea kui need vahel värskendust leiavad <img decoding=)
Hüppevõime on kaasasündinud anne nagu maalimisoskus või viisipidamine.Ei no maalimisoskus nagu sõnagi ütleb on tegemist pelgalt vaid oskusega, mida saab omandada ajaga. Maalimistehnikaid võib omandada igaüks, kel vähegi püsivust. Maitsemeelega ja stiili tajuvusega on muidugi natuke raskemad lood. Üldiselt siin maailmas pole midagi antud-kõike tuleb võtta kui vähegi võimalik
Mis puutub venitamisse, siis mina nt venitan küll ja päris korralikult. Aga paraku kipuvad jalad ikka “kinni” jääma. Alles viimasel ajal, kui olen jalgade jõu ja massi arendamisele vähem rõhku pannud ja rohkem venitus- ja kiirusharjutustega tegelenud, on olukord uuesti paremaks läinud…
Tahan öelda seda, et kui korra lihase nö “kinni” treenid, siis seda uuesti “lahti” saada pole üldsegi kerge. Ja spagaadist rääkides, mida mõni mees siin juba mainis, siis selle teen endiselt ära…aga märgatavalt suurema vaevaga. Kui eesmärk on jõu- ja massitreeningute kõrvalt painduvus ja kiirus säilitada, mida läheb vaja nt paljude kahevõitlusalade juures, siis on ju enesest mõistetav, et korralik venitamine kuulub asja juurde. Müstiline on minu jaoks see, et mõni sell ei tea või ei taha teada selle tähtsust…ja selliseid näen saalis pääääris palju.
ise venitan ka ja enne trenni …. tee üleüldisi venitusharjutusi ja siis juurde konkreetsele lihasele mida tol päeval kavatsen treenida ….
liitun Corrosion-i arvamusega et maalimine ja pillipuhumine on õpitavad …. mõlemad on ju aju motoorses keskuses kinni …. ühe puhul peab käsi tegema pintsliga mingi liigutuse … see liigutus on “kätte sisse harjunud” nagu et eelnevalt sama liigutust 100 korda teinud siis iga järgmine kord tuleb see pintslitõmme täpsem … pillipuhumise korral peavad näpud vajutama nuppe, klahve mingil kindlal ajahetkel mingit kindlat moodi … samuti harjutatav …. vähemalt noodilehelt mängimine on õpitav …. võibolla kuulmise peale ise mängimine ei ole kõigile … nohh kui kuulminst pole … näide elust enesest mul sõber on 23 ja ta on estonias noorim orkestrant(tuubamängija) ta on omal alal väga tugev kuna ta on rootsis 2 aastat õppinud ja praegu õpib saksamaal mingis parimas muusikakoolis …. tema õppejõud pidi olema maailmas 3 tubist …. kuid geenidega pole tema puhul mitte mingit pistmist …. niipalju kui tema oma sugupuud teab pole tema peres kunagi olnud muusikuid ega lauljaid …. vanemad on rohkem reali inimesed kuid humanitaari inimesed … tema puhul on asi lihtsalt selles et korter mille ta vanemad ostsid tuli koos klaveriga .. ja nüüd on pere kõik 3 last muusikaga väga seotud …. minul on vanaisa muusikaõpetaja ,esinenud laulupeol korduvalt ja mängib siiamaani kohalikus orkestris kuid minul oli kodus arvuti minu kasvueas … ja ohh imet minust sai itimees
Postitused- You must be logged in to reply to this topic.
