aeroobne ja anaeroobne
- This topic has 14 replies, 5 voices, and was last updated 19 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
oleks selline küsimus et mis on aeroobse pulsisagedus ja mis on anaeroobse pulsisagedus.
aitäh vastajatele
oleks selline küsimus et mis on aeroobse pulsisagedus ja mis on anaeroobse pulsisagedus.aitäh vastajatele
Jaaaaaaaaaaaaaaaaa ma tean et see pole vastus mida ootad, aga miks sa ise ei otsi(google, neti v6i siinne otsingu systeem)!!!
ALATI ON KERGEM KYSIDA KUI ISE M6ELDA,tahaks loota et keegi sulle siin seda mugavust ei luba!!!
AITÄH hea vastuse eest aga kahjuks ma juba otsisin nii siit kui googlest.ma ei leidnud sealt täpset vastust.aeroobse sain se oli 120-135l/minutis ,kui ma jälle oma loli pääga ei eksi:)seega peale pikka otsingut postitasin siia ,et saada täpne vastus.ega ei ole ju raske kirjutada paari numbrit mis need sagedused on.muus polegi vaja teada.
See on individuaalne.
Ja iseenesest pulsisagedus ja anaeroobsus ja aeroobsus on vaid kaudselt seotud.
Väga Jäme reegel – pulsimiinimum kuni 130-140 = aeroobne; üle selle = anaeroobne
suured tänud
See on individuaalne.Ja iseenesest pulsisagedus ja anaeroobsus ja aeroobsus on vaid kaudselt seotud.
Väga Jäme reegel – pulsimiinimum kuni 130-140 = aeroobne; üle selle = anaeroobne
See Väga Jäme Reegel on penskarite jaoks.
</p>
<p>Anaeroobne treeningtsoon on 80-90 % maksimaalsest südame löögisagedusest.</p>
<p>Maksimaalne südame löögisagedus arvutatakse valemi järgi:</p>
<p>-mehed 220 – vanus</p>
<p>-naised 226 – vanus</p>
<p>Koormusel 50-60 % MSL olulist mõju töövõimele ei ole, koormusel üle 85 % on oht ülekoormuse tekkeks.</p>
<p>Muidugi see valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku + – 5 lööki.</p>
<p>Optimaalne treeningupulss oleks 180 – vanus.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Tegelikult kui treeningutega tõsi taga on siis tuleks lasta spordiarsti juures enda anaeroobne lävi määrata.
Küsimus OldManile: kas 180-vanus ei ole jälle natuke liiga spordihärja valem? See annab kahekümne aastase (ka treenimata) inimese läveks 160, mis minu arvates on tiba kõrge.
Aga ma pean tunnistama, et see teoreetiline aspekt treeningutest ei ole minu tugevam külg – nii, et äkki seletad rohkem lahti – saan targemaks
njah…aga minu pulss teatud treeningutes alla 170 ei lähegi
…koguaeg mingi 180-188)..aga ma ei tunne ennast sealjuures halvasti ja trenn on ka nii mõnus,et mitte ei taha loobuda…nii, et seal trennis olen ma juba loobunud endale seda pulsikella peale toppimast 
Tegelikult kui treeningutega tõsi taga on siis tuleks lasta spordiarsti juures enda anaeroobne lävi määrata.Küsimus OldManile: kas 180-vanus ei ole jälle natuke liiga spordihärja valem? See annab kahekümne aastase (ka treenimata) inimese läveks 160, mis minu arvates on tiba kõrge.
Aga ma pean tunnistama, et see teoreetiline aspekt treeningutest ei ole minu tugevam külg – nii, et äkki seletad rohkem lahti – saan targemaks
Kes kõrgeid koormusi ei talu, sel tippsporti asja ei ole, kurb – aga tõsi.Ning kuidas see lause antud teemasse puutub?
Ning kuidas see lause antud teemasse puutub?Loe mu postitused ikka korralikult läbi, eks.
Aga nendele, kes stroibatis teeninud on, ütlen, et madala pulsisagedusega ( 50-60 % MSL) treenimisel olulist mõju töövõimele ei ole. Tehnika õppimine ja algajad on teine teema.
Jrx, aga mul on sulle ka üks küsimus – kuidas sa HIIT`i teed?
Loe mu postitused ikka korralikult läbi, eks.Aga nendele, kes stroibatis teeninud on, ütlen, et madala pulsisagedusega ( 50-60 % MSL) treenimisel olulist mõju töövõimele ei ole. Tehnika õppimine ja algajad on teine teema.
Jrx, aga mul on sulle ka üks küsimus – kuidas sa HIIT`i teed?
No teema ei olnud ju töövõime kohta vaid läve kohta. Ja kui arvestada MSL 220-20=200, siis 50-60% on 100-110 (millel tõesti töövõimele ilmselt erilist mõju ei ole) ning seega tundub 130-140 minu arvates päris heaks alustuseks kui keegi tahab põhja laduma hakata v misiganes ta huvi on. 160, see eest on juba 80%!
Päris aus vastus on see, et hetkel ei tee üldse, kui kevadel tegin, siis tegin TAKU programmi järgi ja sõudmisergomeetriga, kui nüüd alustan (mis juhtub järgmine nädal), siis võtan elemente sellestsamast programmist (aga kuna võistlusteni on vaid poolteist kuud), segan mõnede teiste asjadega.
Teen eraldi puhtaid sprinditreeninguid (jooks siserajal) ning ka jõudu teen 1x nädalas nii, et see annaks korralikku anaeroobset koormust.
Vahepeal (s.t. kevadest kuni praeguseni) on lambist (siis kui tuju ja viitsimist on) sprinti tehtud minu lemmikus “suvaprogrammis”, mis tähendab, et 5-15 minutit sooja ja siis neli seeriat 10 sek sprinti, 10 puhkust, 20 sprinti, 20 puhkust, 30 sprinti, 20 puhkust, 20 sprinti, 10 puhkust, 10 sprinti – minut puhkust. Ja siis 5-15 minutit cooldown.
No teema ei olnud ju töövõime kohta vaid läve kohta. Ja kui arvestada MSL 220-20=200, siis 50-60% on 100-110 (millel tõesti töövõimele ilmselt erilist mõju ei ole) ning seega tundub 130-140 minu arvates päris heaks alustuseks kui keegi tahab põhja laduma hakata v misiganes ta huvi on. 160, see eest on juba 80%!Päris aus vastus on see, et hetkel ei tee üldse, kui kevadel tegin, siis tegin TAKU programmi järgi ja sõudmisergomeetriga, kui nüüd alustan (mis juhtub järgmine nädal), siis võtan elemente sellestsamast programmist (aga kuna võistlusteni on vaid poolteist kuud), segan mõnede teiste asjadega.
Teen eraldi puhtaid sprinditreeninguid (jooks siserajal) ning ka jõudu teen 1x nädalas nii, et see annaks korralikku anaeroobset koormust.
Vahepeal (s.t. kevadest kuni praeguseni) on lambist (siis kui tuju ja viitsimist on) sprinti tehtud minu lemmikus “suvaprogrammis”, mis tähendab, et 5-15 minutit sooja ja siis neli seeriat 10 sek sprinti, 10 puhkust, 20 sprinti, 20 puhkust, 30 sprinti, 20 puhkust, 20 sprinti, 10 puhkust, 10 sprinti – minut puhkust. Ja siis 5-15 minutit cooldown.
Ma tahtsin teada pulssi orienteeruvalt?
Ei mõõda pulssi. Kasutan sisetunnet (soojenduse ja jahutuse ajal). Sprindi ajal pingutan nii nagu suudan. Puhkeintervall on nii pikk nagu ta on. S.t. taastun palju taastun.
Ma ei arva sugugi, et kõik peaks nii tegema, aga arvan, et noore terve inimesena on selline lähenemine kõige spordispetsiifilisem minu jaoks.
Kui nüüd alustan muidugi, siis mõne trenni teen kellaga. Eks annan teada.
Anaeroobne lävi on punkt, mil hakkab piimhape hakkab kiiresti verre kogunema.
Oma anaeroobset läve on kasulik teada, kuna see on kõige treenitavam aspekt hapniku/südame süsteemis. Treenides anaeroobses või üle anaeroobse tsooni, õpetad oma keha piimhapet oma kehast puhastama kiiremini, nii et süda ja teised lihased saavad seda tagasi energiaks muuta. Peale selle treenid sa oma mõistust ja keha paremini käsitlema anaeroobsest liikumisest tekitatud valu.
Mida rohkem treenitum sa oled, seda rohkem tõstad sa oma AL. Siis saad sa kohandada oma treening tsoone kõrgema piiriga. See tähendab, et sa suudad treenida tugevamini ja tõsta latti. Mida kauem sa suudad kõrgemas piirkonnas treenida, seda kiiremini sa liigud.
Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 15 total)- You must be logged in to reply to this topic.
