sprint
Avaleht » Forums » Treening » Jõusaal » Kulturism & Fitness » sprint
- This topic has 15 replies, 7 voices, and was last updated 17 years, 8 months tagasi by
Mart Muru.
-
AutorPostitused
-
november 5, 2006 at 6:55 p.l. #8737
ErkkiV
Membernagu aru olen saanud, on targem tehe pika aeroobse asemel sprinti (rasv kaob ja liha jääb:). Kuidas seda teha – kas olen õigesti aru saanud, et 10-15min. näiteks ergomeetriga, rapsin täiega pulsi lakke paar minutit ja siis rahulikult paar minutit ja siis jälle pulss lakke? On see siis effektiivsem kui tavaline aeroobne? (aega hoiab küll kokku ja pole vaja ratta seljas seebikat vahtida ja nüristuda…) Kas kellegil kogemusi?
15aastaste “spetsialistide”arvanus ei huvita – sry
november 5, 2006 at 7:06 p.l. #94204jrx
Member2 minutit on sprindiks liiga pikk aeg.
Erinevaid intervallkavasid on palju ja neid on mõttekas vahetada ka.
Otsi minu postitusi, mis sisaldavad sõnu “tabata” või “TAKU HIIT” või “intervalltreening”.
Pulsile per se ei ole mõtet tähelepanu pöörata. Laias laastus on optimaalne see, et sa teed mingisuguse soojenduse aeroobses tsoonis, siis mingi hulga kordusi mingisuguseid sprinte mingi puhkeintervalliga ning siis mingi jahutuse.
See kõik kokku võtab 25-40 minutit.
Ja küsimus “on see efektiivsem kui tavaline aeroobne” on iseenesest vale küsimus, sest ei sisalda definitsiooni sõnale “efektiivsem” ehk siis on vaja ka teada mis on su eesmärgid.
november 5, 2006 at 7:37 p.l. #94207ErkkiV
MemberJa küsimus “on see efektiivsem kui tavaline aeroobne” on iseenesest vale küsimus, sest ei sisalda definitsiooni sõnale “efektiivsem” ehk siis on vaja ka teada mis on su eesmärgid.
eesmärgiks on rasva põletada ja selle juures võimalikult vähe lihast kaotada.
november 5, 2006 at 8:04 p.l. #94212Brooklyn
MemberEi hakka uut teemat selle kohta tegema ja küsin siit, et kas sõudeergomeetriga või velorattal sõitmine asendab sprindi joosta. Et eesmärk oleks siis lihaste harjutamine spirntimisel ning kiirus parandada , et kui ei ole võimalus joosta väikeseid otsi, et kas siis jõusaalis on võimalik seda kompenseerida ?
november 5, 2006 at 9:06 p.l. #94215Fred Antson
MemberConcept 2 on sprinditreeninguks suurepärane vahend. Kasutasin Tabata treeningprotokolli Alfa 2005 võistlusteks valmistumisel.
Veloergomeeter on ka väga hea! Tabata viis oma uurimuse ju sellel läbi.
november 5, 2006 at 9:17 p.l. #94221jrx
MemberKui on eesmärgiks rasva põletada ja selle juures võimalikult vähe lihast kaotada siis jah intervall all the way.
Concept 2 on tõesti hea. Aga see, millist masinat või meetodit kasutad ei ole tegelikult esmatähtis ja ideaalis peaks neid niikuinii vahetama.
AGA see kehtib ainult selle kohta, kui see käib eelkõige võhmatrenni või rasvapõletuse kohta.
Kui eesmärgiks on ikkagi jooksusprindi kiirust suurendada siis PARIM on ikkagi jooksusprint. Kui võimalust ei ole, siis loomulikult aitavad teised asjad ka.
november 5, 2006 at 9:25 p.l. #94223Fred Antson
MemberÕige!
Aga et ainevahetust tõhusalt stimuleerida,ei ole vaja hakata kohe sprintima! See võib olla mõnele kulturismiga end jäigaks treeninule ohtlik,teiseks ei osata ennast veel selle lühikese aja jooksul piisavalt pingutada (eriti aeroobsega ennast aeglaseks treeninud tegelased). Alguses piisab täiesti,kui 1 minutilised intensiivsed lõigud vahelduvad sama pikkusega rahulike lõikudega. See on väga efektiivne!
november 5, 2006 at 9:39 p.l. #94225jrx
MemberKui vaadata siiamaani minu arvates ühte paremat intervallprogrammi (kolmekuine TAKU HIIT), siis see algab koguni sellega, et intervallid on 4×90+90 sekundit (2 nädalat), siis 5×60+60 – ettevalmistusfaas. Ja alles siis hakkab tõsisem sprinditamine.
november 5, 2006 at 9:50 p.l. #94227Fred Antson
MemberJah,nii see peabki käima!
november 6, 2006 at 9:10 e.l. #94152ErkkiV
Membersuured tänud!
november 6, 2006 at 11:33 e.l. #94100ROtter
MemberKui on eesmärgiks rasva põletada ja selle juures võimalikult vähe lihast kaotada siis jah intervall all the way.
Ei ole õige see seisukoht.
Võrreldes anaeroobset ja aeroobset energiatootmist, on erinevused olulised:
– anaeroobne ainevahetus käivitub kiiresti, aeroobne aeglaselt
koormus kuni 10 sek, energiaallikas kreatiinfosfaat, ATP, energiatootmine anaeroobne
koormus 45 sek-2 min energiaallikas süsivesikud, energiatootmine valdavalt anaeroobne
koormus 2-8 min energiaallikas valdavalt süsivesikud, energiatootmine aeroobne/anaeroobne
koormus 8-60 min energiaallikas rasvad ja süsivesikud, energiatootmine valdavalt aeroobne
koormus üle 60 min rasvad 85%, süsivesikud, energiatootmine aeroobne.
– anaeroobne ainevahetus toimub maksimaalsel koormusel, aeroobne madalal intensiivsusel
– anaeroobne töö on lühiaegne, aeroobne pikaaegne
– anaeroobse ainevahetuse jääkained pärsivad töövõimet, aeroobsel koormusel mitte
– anaeroobsel koormusel rasvu ei kasutata, aeroobsel aga piiramata.
november 6, 2006 at 12:11 p.l. #94244rambo vennapoeg
MemberFaktiliselt on Oldmani kirjutatu muidugi õige, mis puudutab treeningut ennast, kuid tuletaks kõigile meelde, et kui me räägime keha rasvasisalduse vähendamisest (mitte rasvapõletusest treeningu enda vältel), siis me räägime ju tegelikult ainevahetuse kiirusest. Ikka ja jälle kipuvad inimesed seda alahindama. Treeningud kestavad ju vaid 1-3 tundi, aga hoopis olulisem on panna treeningu kaudu enda jaoks tööle ülejäänud päev (mis kestab 21-23 tundi). Mõelge nüüd hetkeks inimestele, kes söövad piiramatus koguses kõikvõimalikku toitu ja näevad ikka välja nagu Nigeeria näljahädalised (kõlab justkui füsioloogiaseaduste vastaselt). Seda kõike sellepärast, et neid on õnnistatud suurepärase ainevahetusega (tõsi, lihasmassi kasvatamise eesmärgil on tegu hoopis tõelise õnnetusega). Kuidas saaksid aga tavalised inimesed oma ainevahetust püsivalt kiirendada? Esimene asi on muidugi aktiivse koe (lihaskoe) kasvatamine, teiseks tulebki mängu vastupidavuslik töö ja siin on nüüd selge erinevus kestva aeroobse ja anaeroobse intervalltreeningu vahel. Aeroobne põletab rasvu need 30 min kuni 2 tundi ja seejärel lülitub keha (ainevahetus) säästureziimi ning nurjab teie eesmärgid. Intervalliga forsseerime ainevahetust oluliselt kiiremaks ja 24h vältel on rasvakadu kehas palju suurem (seda kinnitavad juba paljud teaduslikud uuringud). Pealegi kulutame ühe ajaühiku kohta oluliselt rohkem kaloreid ehk meile piisab palju lühemast treeningust (see, et energia kulub süsivesikute arvelt, omab siinkohal ainult treeninguaegset mõju). Intervaltreening mõjutab pealegi nii aeroobset kui anaeroobset võimekust (2 in 1). Ja kui ErkkiV tahab säilitada oma lihasmassi, siis kestva aeroobsega on see paraku raske ja mida vähem lihasmassi, seda aeglasem ka ainevahetus jne.
november 6, 2006 at 12:44 p.l. #94252ROtter
MemberFaktiliselt on Oldmani kirjutatu muidugi õige, mis puudutab treeningut ennast, kuid tuletaks kõigile meelde, et kui me räägime keha rasvasisalduse vähendamisest (mitte rasvapõletusest treeningu enda vältel), siis me räägime ju tegelikult ainevahetuse kiirusest. Ikka ja jälle kipuvad inimesed seda alahindama. Treeningud kestavad ju vaid 1-3 tundi, aga hoopis olulisem on panna treeningu kaudu enda jaoks tööle ülejäänud päev (mis kestab 21-23 tundi). Mõelge nüüd hetkeks inimestele, kes söövad piiramatus koguses kõikvõimalikku toitu ja näevad ikka välja nagu Nigeeria näljahädalised (kõlab justkui füsioloogiaseaduste vastaselt). Seda kõike sellepärast, et neid on õnnistatud suurepärase ainevahetusega (tõsi, lihasmassi kasvatamise eesmärgil on tegu hoopis tõelise õnnetusega). Kuidas saaksid aga tavalised inimesed oma ainevahetust püsivalt kiirendada? Esimene asi on muidugi aktiivse koe (lihaskoe) kasvatamine, teiseks tulebki mängu vastupidavuslik töö ja siin on nüüd selge erinevus kestva aeroobse ja anaeroobse intervalltreeningu vahel. Aeroobne põletab rasvu need 30 min kuni 2 tundi ja seejärel lülitub keha (ainevahetus) säästureziimi ning nurjab teie eesmärgid. Intervalliga forsseerime ainevahetust oluliselt kiiremaks ja 24h vältel on rasvakadu kehas palju suurem (seda kinnitavad juba paljud teaduslikud uuringud). Pealegi kulutame ühe ajaühiku kohta oluliselt rohkem kaloreid ehk meile piisab palju lühemast treeningust (see, et energia kulub süsivesikute arvelt, omab siinkohal ainult treeninguaegset mõju). Intervaltreening mõjutab pealegi nii aeroobset kui anaeroobset võimekust (2 in 1). Ja kui ErkkiV tahab säilitada oma lihasmassi, siis kestva aeroobsega on see paraku raske ja mida vähem lihasmassi, seda aeglasem ka ainevahetus jne.Lõpuks jõuame ikka selleni, et õige toitumine on kõige parem vahend kehakaalu muutmisel, MOTT.
november 6, 2006 at 1:14 p.l. #94260jrx
MemberOn õige see seisukoht. Sest kui me räägime päris inimestest, siis kedagi ei huvita faktuaalne rasvapõletus treeningu vältel vaid 24 tunni lõikes. Ja see on katseliselt näidatud, et sellisel juhul kasutatakse rohkem rasvu kui aeroobse trenniga.
november 6, 2006 at 1:19 p.l. #94262Fred Antson
MemberOldman kirjutas:
Ei ole õige see seisukoht.
Võrreldes anaeroobset ja aeroobset energiatootmist, on erinevused olulised:
– anaeroobne ainevahetus käivitub kiiresti, aeroobne aeglaselt
koormus kuni 10 sek, energiaallikas kreatiinfosfaat, ATP, energiatootmine anaeroobne
koormus 45 sek-2 min energiaallikas süsivesikud, energiatootmine valdavalt anaeroobne
koormus 2-8 min energiaallikas valdavalt süsivesikud, energiatootmine aeroobne/anaeroobne
koormus 8-60 min energiaallikas rasvad ja süsivesikud, energiatootmine valdavalt aeroobne
koormus üle 60 min rasvad 85%, süsivesikud, energiatootmine aeroobne.
– anaeroobne ainevahetus toimub maksimaalsel koormusel, aeroobne madalal intensiivsusel
– anaeroobne töö on lühiaegne, aeroobne pikaaegne
– anaeroobse ainevahetuse jääkained pärsivad töövõimet, aeroobsel koormusel mitte
– anaeroobsel koormusel rasvu ei kasutata, aeroobsel aga piiramata.
Vastan: väljatoodud punktid ei ole mitte miinused,vaid ööpäevase rasvapõletuse käigushoidmise hädavajalikud tingimused. Saa sellest lõpuks aru!
Veel:
Lõpuks jõuame ikka selleni, et õige toitumine on kõige parem vahend kehakaalu muutmisel, MOTT.
Vastan:
Anaeroobsete alade tippsportlased (muidugi mitte kõik!) on viletsale toitumisele vaatamata väga heas vormis!
AutorPostitused- You must be logged in to reply to this topic.