pikamaa jooks talvel
- This topic has 12 replies, 10 voices, and was last updated 19 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Olen naisterahvas, vanust 22 aastat…nüüd alles oktoobris sai hakatud metsavahel aktiivselt pikamaajooksu harrastama (jooksen 5 korda nädalas, korraga 1-1.5 h) ja olen jooksmisest täiesti sõltuvuses! Jooksmine annab kogu päevaks sellise energia ja ka kaal on hakanud rõõmsalt langema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …nüüd aga tuli lumi maha ja olen suht paanikas, et kas jooksmine tuleb nüüd katki jätta? Mulle pakuks huvi, kas talvel on ka võimalik harrastada aktiivselt pikamaajooksu? On siin äkki keegi kes ise talvel jooksmas käib? Kas spordipoodides on müügil talvel külma ja pakasega jooksmiseks sobivat treeningriietust ja mingeid spets naeltaldadega jooksutosse vms…või mida üldse talvel jooksmiseks vaja läheb???Ilusat alanud talve kõigile!
Vaata selle LINGI alt. Jooksufanaatikud jagavad seal kõiksugu kasulikku informatsiooni. Ehk leiad midagi.
Olen harrastanud pikamaajooksu eriti talvel, siis kui aerutamas käia ei saa. Käisin jooksmas iga trenn enne jõusaali 6-10 km olenemata ilmastikuoludest. Lumega, -20-ga jne. Pole häda midagi. Peaasi, et jalad märjaks ei lähe. Paned kerge tuulejope selga ja metsa! Joosta külm ei ole.
Link artiklile: “Paremasse vormi pakase abiga”.
Külmal ajal on vägagi võimalik joosta. Mina olen mitu talve nii teinud: soojalt riidesse (aga peaasi, et liiga palav ei hakkaks), korralikud tossud jalga, põlvede ja pahkluude ümber elastiksidemed (et kaitsta liigeseid võimalike vigastuste eest) ja lähen teen u. 25min mõnusat sörki
Tean, et inimesed täiesti edukalt mõõdukas tempos talvel suusatavad, aga ausalt öelda huvitaks mind, kas see jooksmine kurgule liiga karm talvel ei ole? Eriti kui väga külm on? Mulle tundub, et jooksmine võtab selle õhu värgi kurgusüsteemis veel paremini “käima”, kui nt suustamine.
Tahaks ise ka talvel joosta aga ei julge… Just nüüd kui lumi maha tuli oli esimesed kolm päeva hommikuti ja välja minnes kurk kohe kahtlane… valulik. Neelasin kurgutabeltte raviks. Aitas õnneks Ja kusjuures ma ei viibinudki eriti palju väljas, kael oli salliga kaetud korralikult, külm ka ei hakanud… No mitte ei saa aru… kuidas ma veel jooksma julgen minna! Appi! Aidake kuidagi!
Millest alustama peaks? Kas parim alustada jõusaalis jooksulindi peal trenni, et väljas olles võhma oleks ja ma kõndima ei jääks… Pole spordiga jälle oma kolmveerand aastat tegelenud
Tahaks laiskusest lahti saada.On see ikka tark mõte talvel sörgitada? Või see ainult väga tervetele purikatele?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tean, et inimesed täiesti edukalt mõõdukas tempos talvel suusatavad, aga ausalt öelda huvitaks mind, kas see jooksmine kurgule liiga karm talvel ei ole? Eriti kui väga külm on? Mulle tundub, et jooksmine võtab selle õhu värgi kurgusüsteemis veel paremini “käima”, kui nt suustamine.Tahaks ise ka talvel joosta aga ei julge… Just nüüd kui lumi maha tuli oli esimesed kolm päeva hommikuti ja välja minnes kurk kohe kahtlane… valulik. Neelasin kurgutabeltte raviks. Aitas õnneks Ja kusjuures ma ei viibinudki eriti palju väljas, kael oli salliga kaetud korralikult, külm ka ei hakanud… No mitte ei saa aru… kuidas ma veel jooksma julgen minna! Appi! Aidake kuidagi!
Millest alustama peaks? Kas parim alustada jõusaalis jooksulindi peal trenni, et väljas olles võhma oleks ja ma kõndima ei jääks… Pole spordiga jälle oma kolmveerand aastat tegelenud
Tahaks laiskusest lahti saada.On see ikka tark mõte talvel sörgitada? Või see ainult väga tervetele purikatele?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Alusta jalutamisest ja sealt vaata edasi. Praegused ‘terved purikad’ alustasid ka kunagi nii.
Eks see hingamisteede harjumine külmaga üks harjumise as ole. Ise jooksen talvel sõltumata temperatuurist ja ilmast. Alla -20*C igaks juhuks ei ole kippunud jooksma minema, äkki muidu pärast põhjust kahetseda.
Vähe konkreetsem link siis esporti portaalis :
Link artiklile: “Paremasse vormi pakase abiga”.Nii kaua, kuni ma ei tea, kes rahastab selliseid uuringuid, suhtun ma nendesse uuringu tulemustesse kaunis skeptiliselt.
Külmas keskkonnas kehatemperatuuri langedes suureneb vöötlihaste pinge järk-järgult ning vähehaaval tekivad tahtele allumatud lihasvärinad. Isomeetrilise lihastööna toodavad need tõhusalt soojust ja kasutavad energiaalikana põhiliselt organismi glükogeenivarusid. Lihasvärin võib hetkega tõsta ainevahetuse 4-5 kordseks. Mitu tundi kestva külma käes viibimine kulutab energiavarusid ja lihasvärina soojuse tootmise võime nõrgeneb. Organismi keskmise temperatuuri vähenemine 3-4*C võrra suurendab süsivesikute oksüdatsiooni 600 % võrra ja rasvade oksüdatsiooni 60 % võrra. Glükogeenidepoode tühjenemine kiirendab küll rasvade kasutamist külmas keskkonnas, kuid napp verevarustus (külmas veresooned ahenevad) halvendab rasvade mobiliseerimist. Nagu on teada, siis “rasvad põlevad süsivesikute leegis” ja kui on otsas süsivesikud, siis ei toimu ka rasvade põlemist. Sellega on seletatav, miks inimesed külmuvad talvel surnuks, kuigi inimkeha rasvade energeetiline koguväärtus on 100 000 kcal ja süsivesikutel ülimalt 2000 kcal.
Talvel saab täitsa edukalt joksmas käia, tean seda omast kogemustest.on olemas ju mitmesugused sooja hoidvad ihupesud.Tuleb riietuda kihiliselt seal juures võimalikult õhukeselt et ikka soe oleks ja tuul läbi ei puhuks.Liigesed hoiab soojas pakasega nt Capsicam
Nii kaua, kuni ma ei tea, kes rahastab selliseid uuringuid, suhtun ma nendesse uuringu tulemustesse kaunis skeptiliselt.Külmas keskkonnas kehatemperatuuri langedes suureneb vöötlihaste pinge järk-järgult ning vähehaaval tekivad tahtele allumatud lihasvärinad. Isomeetrilise lihastööna toodavad need tõhusalt soojust ja kasutavad energiaalikana põhiliselt organismi glükogeenivarusid. Lihasvärin võib hetkega tõsta ainevahetuse 4-5 kordseks. Mitu tundi kestva külma käes viibimine kulutab energiavarusid ja lihasvärina soojuse tootmise võime nõrgeneb. Organismi keskmise temperatuuri vähenemine 3-4*C võrra suurendab süsivesikute oksüdatsiooni 600 % võrra ja rasvade oksüdatsiooni 60 % võrra. Glükogeenidepoode tühjenemine kiirendab küll rasvade kasutamist külmas keskkonnas, kuid napp verevarustus (külmas veresooned ahenevad) halvendab rasvade mobiliseerimist. Nagu on teada, siis “rasvad põlevad süsivesikute leegis” ja kui on otsas süsivesikud, siis ei toimu ka rasvade põlemist. Sellega on seletatav, miks inimesed külmuvad talvel surnuks, kuigi inimkeha rasvade energeetiline koguväärtus on 100 000 kcal ja süsivesikutel ülimalt 2000 kcal.
Kas seda juttu on võimalik ka kuidagi lihtsamini seletada?
??:”> Oot, ma ei saa aru… räägitakse ju et trenni alguses kuluvad süsivesikud ja siis lõpus hakkavad rasvad kuluma, ja et see ongi normaalne… aga eelpool kirjeldatud jutu osas, siis et kui süsivesik otsas, et siis rasv ei kaogi enam trenni tehes? 
PostitusedViewing 13 posts - 1 through 13 (of 13 total)- You must be logged in to reply to this topic.
