Millised on vajalikud toitained?

Et püsida terve ning elurõõmsana, vajab meie keha kvaliteettoitu. Ilma alljärgneva viie toitaineta (süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid ja mineraalid) ei oleks meie elu võimalik. Hästi tasakaalustatud toidusedel tagab kõigi äramainitud viie toitaine piisava hulga meie organismis. Järgnevalt on iga toitaine kohta lühitutvustus koos produktide äramainimisega, millest vastavat ainet leida võib.

Süsivesikud:

Süsivesikuid vajab meie keha energiaks. Süsivesikud lõhustatakse organismi poolt glükoosiks, mis omakorda on “kütuseks” igale meie liigutusele. Süsivesikuid leidub magusates ja tärkliselistes toitudes nagu banaanid ja teised puuviljad, leivas, küpsistes, teraviljas, riisis, kartulites ja spagettides. Siinkohal tuleb loomulikult eelistada kvaliteetsüsivesikuid (riis, spagetid, kartul).

Rasvad:

Ka rasvu kasutatakse energiaks. Lihased kasutavad mikstuuri rasvadest ning glükogeenist. Mikstuuri koostis sõltub meie treeningu intensiivsusest, pikkusest ja füüsilisest seisundist. Näiteks: hakates sörkima, kulutab keha rohkem glükogeeni kui kõndides, samas kulutatakse ka rasvu, sest glükogeenist üksi ei piisa energiavajaduse rahuldamiseks (eeldades, et sörk ja kõndimine on pikemaajalised tegevused). Sprintides kulutab keha ainult glükogeeni, sest sprint on maksimaalne pingutus lühikese aja jooksul (rasva “rakendumise” protsess ei jõua käivituda).

Palju rasvu on võis, margariinis, päevalilleõlis, ja teistes küpsetusõlides, punases lihas, kastmetes, peekonis, juustus ning kreemides. Jällegi tuleks eelistada organismile hädavajalikke oomega 3 ja oomega 6 rasvhappeid sisaldavaid tooteid (kalamaksaõli, oliivõli).

Valgud:

Organism vajab valke, et toota verd, ehitada rakke ning taastada ja parandada kudesid. Viimasel on suur tähtsus just lihaskoe kasvatamise seisukohalt, sest teame, et treeningul lõhume lihaskudet ning süües proteiini, armistub lõhutud kude paremini, muutudes selle läbi suuremaks.

Proteiini sisaldavad enim liha, maks, kanaliha, kanamunad, kala, sojaoad, herned ning ka pähklid. Meie keha suudab ka proteiini energiaks sünteesida, kuid seda ainult juhul, kui organismis ei ole enam süsivesikuid ega rasvu.

Vitamiinid ja mineraalid:

Meie keha vajab vitamiine tegelikult suhteliselt väikestes kogustes. A- ja D-vitamiine suudab säilitada meie maks. C-vitamiini aga, mis on sportlase seisukohalt tähtsaim vitamiin, inimorganism säilitada ei suuda ning seda tuleks lisaks tablettide kujul sisse süüa. Üle pingutada pole kah mõtet, kuna ülearune kogus vitamiine eritub koos teiste jääkainetega ning meil pole sellest mingit kasu.

Mineraalid on sama tähtsad kui vitamiinid. Tänu rauale moodustab meie organism küüsi ning veri kannab hapnikku edasi. Ilma kaltsiumita on sagedased luuhõrenemised, kehv hambumine ning lihase väiksem kontraktsioonivõime (lihase võime kokku tõmbuda). Tavaliselt jagub neid mineraale tavatoidust, kuid paha ei teeks multivitamiinide tarbimine, kus antud mineraalid sees. Sportlaste puhul on vitamiinide lisamanustamine lausa kohustuslik.

Tähtis osa toidusedelis on ka kiudainetel:

Kiudaine on tegelikult tselliuoos, millest koosnevad taimede rakuseinad. Kiudaineid saab puu- ja juurviljadest, sepikust, leivast ja teistest teraviljatoodetest. Tselluloosi inimorganism lagundada ei suuda. See läbib meie soolkonna ning eritub väljaheidetena. Siiski on kiudained väga olulised, sest nad:

 moodustavad koguka massi, millest seedeelundkonna lihased saavad kinni “haarata” ja kiiresti edasi lükata. See ennetab kõhukinnisust ja soolevähki.

 imevad mürgiseid jäätmeid seeditavast toidust.

 tekitavad täiskõhutunde, mis hoiab meid liigselt söömast.