Südameprobleemid
- This topic has 187 replies, 79 voices, and was last updated 10 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Nii, paluks inimesi, kellel vastavat haridust(teadmisi) ei ole, mitte vastata.
Räägin natuke endast. Olen 18, kaalun 89 kilo. Tegelen 4 aastat aerutamisega, talviti käin jõusaalis(mis kestab 4-5 kuud aastas). Viimased 2 aastat tegin väga intensiivselt jõutrenni 3-4 korda nädalas. See aasta hakkasin ka mitte ainult talvel käima, vaid ka kevadel(1-2 korda nädalas).
Nüüd probleem ise: Viimasel ajal oli mul kõrgenenud vererõhk. Mõnda aega oli 150-160/85-95. Viimasel ajal läks natuke paremaks, vererõhk on viimasel ajal 135-145/80-90. Praegu võtan rohtu (perearst andis retsepti) Betaloc (1 tablett päevas), kusjuures mõjub päris hästi, sest vererõhk on madalam, kui enne oli. Viimasel ajal hakkasin aga huvi tundma, mille pärast mul see vererõhk kõrge on. Käisin kõik arsti läbi, kardioloogid, neoroloogid jne. Tegin ära EKG, koormusEKG, ehhograafia(on vist õige nimetus). EHHO näitas, et mul on suurenenud südamelihas. Kardioloog ütles, et treenisin südame üle ning selle pärast see paisuski. EKG näitas väikest siinusarütmiat(mille pärast, arsti sõnul, ei pea veel muret tundma). Südame lihas on liiga tugev ning üritab liiga palju verd pumbata, mida mul nii palju ei ole. Arst ütles, et ma pean võistlusspordi maha jätma(aerutamist siis). Jõusaali ei tohi ka ilmselt teha. Ühesõnaga kardiloog ütles, et tema päris täpselt öelda ei saa, mida võib teha ja mida mitte. Pean konsulteerima spordiarstiga. Sinna on aga vaja perearsti saatekirja nind järjekorrad on päris pikad, mina aga tahaks praegu teada, mida võib teha ja mida mitte.
Kui siin on vastava haridusega inimesi, siis palun soovitage. Ise saan aru, et ei tohi pingutada, ei tohi teha rasket jõutrenni ja pingutada ka vee peal. Kuid mind huvitab, kas ma võin teha aeroobset trenni(näiteks rahulikku aerutamist või jalgrattasõitu). Ja kas toonuse hoidmiseks võib väikese raskusega natuke jõudu teha? Näiteks 5-10 kiloste hantlitega, jälgides, et vererõhk ja pulss kõrgeks ei läheks?
Ma küll lähen spordiarsti juurde konsultatsioonile, kuid ei tea, millal. Varsti lähen ära paariks nädalaks ja tahaks juba praegu teada, mida ma teha tohin.
Ette tänades,
alessandro
Noortel,hästitreenitud sportlastel esineb südame ehituses ja talitluses treeningust põhjustatud muutusi nn. sportlasesüda.Arsti seisukohalt on sportlase südameleidude tähtsaim tähendus selles,et tavapäraste kriteeriumide järgi erinevad paljud neist suuresti normist.Mõne spetsiifilise seisundi korral võib diagnoos ühe läbivaatuse põhjal olla täiesti võimatu,nii et ajutine treenimiskeeld ja uuringute kordamine 3-4 nädala pärast on selguse saamiseks ainuke mõistlik variant.
Kindlasti on sul vajalik minna spordiarsti konsultatsioonile.Seniks aga võid teha küll aeroobset trenni,kulturismiga ära esialgu tegele,kuna see võib vererõhku tõsta.
Olen lugenud, et seda olukorda annab natuke parandada väikese koormusega pikkade jooksudega(1h ja rohkem), kuna need sunnivad südant vaikse tempoga verd läbi vereringe pumpama. Süda ja vereringe kohaneb uue stressiallikaga – antud juhul siis kauaaegse madala koormusega.
Mul Eintsiga peaaegu sama probleem. Noh, vanust on nüüd rohkem kogunenud. Tegelikult ikka veidi erinev – kuigi süda suur ja arenenud ja väike siinusarütmia. Aga rõhk on korras – hoopis pulss on madal. Pulsivöö peale ja õhtul diivanil vedeledes kipub ikka alla 40. Siiani pole ükski nõu aidanud.
Suured tänud OldMan! Ma siis teen aeroobset senikaua.
eintsius: minu süda on niigi harjunud sellise trenniga. Ma teen aerutamist ju, see on siis näiteks 10-15 km sõitu päevas, mis on 1-1.5 tundi aeroobset trenni. Vahet ju ei ole, kas ma jooksen või aerutan, efekt on sama. Olen teinud ka üle 20 km päevas ja maratoni olen sõitnud 55km, nii et minu süda on igasuguse trenniga harjunud juba.
Vererõhk langeb puhkeolekus ja koormuse ajal regulaarse kestustreeningu tagajärjel.Mõju on suurim,kui rõhk on kergelt või mõõdukalt kõrgenenud.Kõige efektiivsem on vererõhku alandada peaaegu iga päev korduv mõõduka koormusega liikumine.
no ma liigun suhteliselt palju ikkagi, kõnnin palju, vahel sõidan rattaga + trennid. Praegu nii tihti trennis ei käi, 3-4 korda nädalas, vanasti sai suvel 2x päevas käidud.
Mul Eintsiga peaaegu sama probleem. Noh, vanust on nüüd rohkem kogunenud. Tegelikult ikka veidi erinev – kuigi süda suur ja arenenud ja väike siinusarütmia. Aga rõhk on korras – hoopis pulss on madal. Pulsivöö peale ja õhtul diivanil vedeledes kipub ikka alla 40. Siiani pole ükski nõu aidanud.
Ma tean jah, et pulss peaks kiirem olema, aga ei ole seda võimalik kuidagi tõsta.
Ja ca 40 peal on väga uimane olla teate
Ma tean jah, et pulss peaks kiirem olema, aga ei ole seda võimalik kuidagi tõsta.Ja ca 40 peal on väga uimane olla teate
tean mitut inimest kes on jõusaalis vererõhu üles ajanud…. see on see kui aeroobne ära unustatakse/jäetakse.
Ma tean jah, et pulss peaks kiirem olema, aga ei ole seda võimalik kuidagi tõsta.Ja ca 40 peal on väga uimane olla teate
Vahe on sees, sest aerutades sa treenid tulemuse peale ning aerutades kasutad kõvasti selga+käsi lisaks jalgadele – süda peab oluliselt rohkem verd läbi pumpama kui kerge sörgiga. Ka rattasõit(reielihased töötavad suure amplituudiga)ja maratonid sunnivad organismi oluliselt rohkem pingutamama kui tavaline nn õhtune sörk. See jooks peaks olema selline väga aeglane, et süda töötab kergelt körgematel sagedustel kui argipäeviti . Vähemalt nii näen seda asja mina.
7a (olin siis 23 a) tagasi treenisin oma südame kuidagi tuksi (diagnoosiks südamereuma). St ühel päeval pidin trennis ära surema (selline konkreetne tunne) ja siis nagu jäigi jamama süda. Rütmihäired (extrasüstolid) ja selline äraminemise tunne aeg ajalt. Põhjuseid tagantjärgi võib rohkesti leida. Pidevad angiinid (nüüd mingi 5a tagasi lõigati mandlid ära), aeroobset ei teinud üldse jms. Aga imelik see, et enne kui see juhtus sikutasin päris suuri raskusi ning olin juba paar aastat vahelduva eduga trenni teinud.
Olen proovinud tänaseks mingi 6 aastat uuesti alustada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja enamasti näeb see nii välja,et esimesed paar kolm kuud läheb hästi ja siis nagu taas olen liiga teinud südamele. ( ei kannata koormust ja tulevad rütmihäired). Nüüd viimati alustasin tõsisemalt eelmisest sügisest ja tegin korralikult iga kord pool tundi lindil käimist ja siis pool tundi nö raskustega võimlemist ehk mõned seeriad lihastele. Aasta lõpus oli tunne juba päris hea ja mõtlesin, et teeks jaanuarist väikse jõukava vahele. Määrasin koos treeneriga maks raskused ja mingi 4 nädalat tegin. Trennis oli kõik nagu ok ja raskused hakkasid ka minu jaoks juba päris heaks minema. Rinda tegin mingi 90kgx8 ja kükke 110kg-ga jms. Aga pärast trenne kui kõht täis söödud ja kodus pikali, tulid taas rütmihäired. Aga ei lasknud end segada ja tegin edasi. Pulsikell peal ka trennis (max mingi 178 või nii) ja trennid nii 1 tund ja 15 minti pikad. 10 minti soojendust ja siis jõudu. Pulsi taastumine oli trenni lõpupoole nagu jama aga ei olnud hullu.
Nüüd laupäeval mõtlesin kätt teha ja triitseps sai kenasti tehtud ja isegi senini suurimate raskustega aga siis biitsepsit alustades ei tahtnud pulss taastuda ja hakkasid päris tihedad extrasüstolid pihta. Esimest korda sügisest saadik jätsin siis trenni pooleli ja tundub et õigesti tegin, sest täna trennis sõudsin 15 minti 130 pulsiga ja veel 15 minti kõndimist lindil ning mõned kõhulihased jms ja nüüd mootor jamab.
Küsimu ja mõte!? Kas kellelgi on olnud tõsiemaid jamasid südamega ja mis saanud, kas keegi on korralikule jamale järgnevalt ka uuesti korralikult alustada saanud?
Ja neile, kes teevad- tehke aeroobset kõvasti!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väga väike ikkagi see piir tervise pärast trennitegemise ja tervisele kahju tegemise vahel!- You must be logged in to reply to this topic.
