Reply To: Süsivesikud VS rasvad
Avaleht » Forums » Spetsialistid » Küsi Teadjatelt » Küsi Spetsialistidelt » Süsivesikud VS rasvad » Reply To: Süsivesikud VS rasvad
Miks populaarmeedia? Kusjuures päris hea hulk teadlasi/uurijaid pooldab ka teatud kontekstis süsivesikuvaest toitumist.
Just – teatud kontekstis. Aga meedia oskab sellest väänata sellise jama kokku, et pärast on pool ilma KETO peal ja haisevad.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Las see rasv läheb siis rasvarakkudesse, mis selles halba on, kui keha on harjunud oma põhienergia saama rasvadest, tuleb ta sealt samakergesti välja tagasi ja võteb veel varusid kaasa. Me räägime 50g rasva hommikusöögiga, palju seda kulutab, 3-4 tundi lamades?
Süskarid ei ole mõeldud inimese puhul põhienergiaks, inimene suudab glükogeeni talletada 100g maksas ja max 500g lihastes. Ülejäänud sünteesitakse rasvaks ja kindlasti mitte 4g, kui glükogeenivarud on täis. Sealt edasi, kui organis ei ole harjunud rasvast energiat saama, siis on see ühesuunaline tee, midagi sealt tagasi ei tule. Tuleb ainult väsimus ja isu rohkemate süsikate järele.
ErikO ütleb õigesti, kõike võid süüa, süsikate peal on sul tegelikult õigesti regullides stabiilselt energiat, rohkeb veel, kui rasvade peal. Pa ei räägi muudest probleemidest, mida see võib tekitada (olenevalt süsikate valikust). Siiski sobib see lollikindlam variant ehk rasvad enamusele paremini, kuna nad on liiga “laisad”, et “eat less and exercise more”. Saa aru, et kui sina nende hulka ei kuulu, oled sa ikka väga suures vähemuses ja seda iganenud dogmat korrutades aitad sa kaasa tegeliku probleemi lahenduse edasilükkamisele, mis tervet modernset maailma vaevab.
Arvan, et said minust veidi valesti aru.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Mina pooldan igal juhul makrode poolest tasakaalustatud toitumist. Ise söön hommikuti enamvähem süskarite vaese eine aga edaspidi tarbin oma 200g süskareid siiski ära.
Minu jutu mõte oli selles, et paljud teevad süskareid maha kuna kardetakse, et need salvestuvad rasvadena. Reaalselt on see protsess äärmiselt ebatõenäoline mingis arvestatavas mahus – ning dieedi ajal, kui oled alakaloraažis on see üldse põhimõtteliselt võimatu ning, kui ka toimub siis põletab keha mis iganes salvestatud rasvad päeva lõpuks niikuinii ära.
Samas, kui rasvad liiguvad otse rasvavarudesse ja inimestel pole selle vastu mingit reaktsiooni.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Meedia maalib ilusa pildi, kus suhkrud tekitavad rasvumist mingite imenippide läbi, lol. Kuigi reaalselt on tegu kaloraaži ülepaugutamisega ning liiga ühekülgse dieedi ja kehva aktiivsusega.
Eks see rasvapaanika oli 80-ndatel Ameerikas ning kui nähti, et rasva vältimine tegi asjad hoopis hullemaks siis jõudis kohale, et parem vast ikka rasva mitte vältida, lol.
Nüüd siis süskarite käes aeg. Eks ma ootan seda hetke, kui paarikümne aasta pärast uuesti pead vangutatakse kogu selle poleemika peale.
Inimene ei ela ühe päeva vaid mitu päeva järjest, see ühe päeva salvestumisuuring pole kuigi oluline.
Ja nagu sa ütlesid siis olulisem on mõju igasugustele hormonaal- ja muudele signaalainetasakaaludele, mitte see mis teed pidi miski kuhugi läheb.
Aga üldiselt on see, mis menüü kellelegi sobib, ilmselt omajagu geneetiline ja ka senisest elust sõltuv.
Ühe päeva uuring tõesti pole kuigi oluline selles suhtes, aga tuleb arvestada, mida see siiski meile ütleb. Ütleb seda, et keha suudab pm. ükskõik mis seisukorras peale lühiajalist paastumist – nagu magamine – või aktiivsus – nagu treening – omastada mitusada grammi süsivesikuid kuna suudab niivõrd palju nii kulutada, kui ka glükogeenina salvestada.
Aga mida ma loen foorumitest? Inimesed kardavad peale trenni 50g süskareid tarbida kuna “läheb naha vahele” ja kasvatab rasva.
No tule taevas appi eksole. Või, et enne magamaminekut iga gramm süsivesikuid salvestub otse rasvana. No mida veel.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga jah – pikema-ajaline kaloraaži bilanss ning hormonaalsed tasakaalud ja muu kõik see on oluline, et püsivalt mingeid häid tulemusi keha vormi või tervise osas saavutada.
Geneetiline on ta kindlasti mingil määral ning kindlasti ka keskonnast mõjutatav.
Seega ütlen alati, et vaadake, mis toimemehhanismid kehas toimuvad ning, mis toimingud enamikele häid tulemusi annavad, et leida pidepunkt, kust ise alustada.
Ning sealt pidepunktist pihta hakates saab juba enda spetsiifika järgi korrigeerima oma toitumist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>