Tartus treener?

Võiks soovitada: Livonia, Rain Karu

MV. SK, Andi Tubin, Elpatre, Peep Päll

Marek, ehk loeksid need 4-5 treenerit ka üles?

OK. MART. Nr.1 Indrek Otsus Nr.2 Ott Kiivikas-ehk Nr.3 Marek Kalmus-ehk Nr.4 Gert Koovit-ehk Ja tegelt ongi k?ik. KURB aga T?SI.

Tallinnas saalid teoreetikuid täis????

Huvitav tähelepanek, sest just teoorias kipub vajakajäämisi olema.

Minu meelest nii praktikud kui teoreetikud täiendavad üksteist. Kusjuures puhtad praktikud kipuvad oma hoolealuseid tihtilugu “ära lõhkuma”.

Korraldatavad treenerite koolitused on kindlasti väga vajalikud.Aeg,mille jooksul kursusest osavõtjast tahetakse treenerit teha on naeruväärselt lühike.Selle aja jooksul saab ainult mingi ettekujutuse,mis on jõusaal ja mis seal toimub.Ma ei oska kommenteerida EKAS´e korraldatavaid kursuseid,sest ei ole nendel osalenud.Kui õigesti mäletan,siis nende pikkus vist oli üks nädalavahetus (vabandan korraldajate ees,kui eksisin!).

Ise olen osalenud FAF´i jõusaali treenerite kursustel eelmisel aastal,millede kohta võin öelda,et ei ole kahju “raisatud” ajast.Kursus oli asjalik,Tallinas pidin käima mitu kolme päevast tsüklit,kus oli nii teooriat kui praktilist osa,mis ka filmiti..Minu koolitusele mineku eesmärgiks oli praktilisele kogemusele saada juurde ka teoreetilisi teadmisi. Mingil määral sellises järjekorras enda arendamine on küllaltki raske,aga see on juba minu probleem.FAF´i kursuste juures tahaksin kiidusõnu öelda Gerdile,kes oskas väga hästi loengut pidada (ütlen seda kui pedagoog ning anatoomiat ja meditsiini õppinud inimene).

Korralduse juures häiris see,et grupis olid väga erineva tasemega inimesed (õnneks oli väike grupp),kes pidid võrdse ajaga omandama vajalikud teadmised ja kogemused. Vabandage väga,aga see on võimatu!Kui kursustele tuleb selline inimene,kes ei tea jõusaalist mitte midagi ja tundub et tegelikult teda eriti ei huvitagi seal toimuv. Praktilise töö käigus aetakse segamini kaks täiest erinevat trena?ööri (trena?ööridel olid peal ka joonised,milliste ihasgruppide treenimiseks on antud seade)!Lõpuks anti võrdsetel alustel kõigile tunnistused.Kui see “võhik” suutis endale teooria pähe ajada ja testi ära teha,oligi treener valmis.Nii “lastakse välja” teoreetikuid,kes ei jaga prktilisest poolest mitte midagi.Ja oh õnnetust, kui satud sellise treeneri käe alla,kes ei jaga mida sa teed ja kuidas sa teed.Olen ise läbi teinud selle etapi,mida tähendab harjutuse tehniliselt vale sooritamine.Sellega anname tööd ja leiba traumatoloogidele ja spordiarstidele.Praktilise poole pealt võin öelda,et kaks oma ala hästi tundvat treenerit ei pruugi õpetada täiesti ühte moodi,igal ühel meist on oma tõekspidamised ja kogemused.Tulemuste saavutamiseks peab valima endale ühe õpetaja,kelle õpetuse järgi teed,mitte aga nii et siit natuk ja sealt natuke.Väga tähtis on ka treeneriga sobimine.Jõusaalides kohtab sellist olukorda üsna sageli,kus noored poisid õpetavad eakaaslaseid,kes ise ei tea harjutuse tehniliselt õigest sooritamisest, ega anatoomiast mitte midagi.Tulemused ja tagajärjed on sellisel juhul juba ette teada.

Kas Nikolai Kõrno?ev on ka kusagil treener?

Arnald. Vastus sinu küsimusele peitub Irene Mikk`u kirjas.