Skip to main content

trenn dieedi ajal

Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)
  • Autor
    Postitused
  • #5518
    kummar
    Member

    Küsimus selline. Kulturistid, kes treenivad dieedi ajal, kas kasutate suuri raskusi või madalaid raskusi ja pikki seerjaid ning milline on teie menüü peale trenni ehk mida sööte peale trenni.?++

    #60529

    No isiklikult seekord, hetkel Eestikateks valmistudes, üritan korduste arvu ja

    vastupanu säilitada, treenin ikka kordusvahemikus 6 – 10, jõutõmbes teen isegi

    kolmeseid seeriaid. Arvan, et selline üritus dieedi ajal, suur vastupanu ja mõõdukas

    korduste arv tuleb kasuks lihasmassi säilimisele. On selge, et juurde ei tule enam

    midagi, ent jah, lihasmassi säilimiseks arvan, et tuleks maksimaalselt üritada, treenida

    nii, nagu massiperioodil. Ja enda puhul on sellest kasu olnud, siiani on kvaliteetset

    massi no kõvasti rohkem alles ja ei liialda, kui ütlen, et olen lavale minekuks juba

    valmis. Olgu öeldud, et kevadel kukkusid treeningraskused ca. 40 kg, täna tegin 205

    kg-ga tõmmet 5 korda, ma ei ürita kelkida, aga ei ole kunagi varem massi ajal sellist

    sooritust teinud ja minu jaoks on see väga kõva tulemus.

    Ent mitte ainult, seeriaid ja harjutusi tuleb kindlasti rohkem, kusjuures kõvasti.

    Suureneb tunduvalt isoleeritud harjutuste arv ja osakaal. Kindlasti on vaja ka pikkasid

    korduseid. Üritangi teha oma trenni nii, et esimene pool on ikka nagu massiperioodil,

    teine pool on rohkem isoleeritud harjutused ja pikad kordused. Nt. biitseps:

    1. B. tõste EZ-kangiga seistes 4 x 6-8

    2. Hantlite tõstmine vahelduvalt 3-4 x 6-10

    3. B. tõste ettekallutatult EZ-kangiga kitsa haardega, kasutan poolikut amplituudi 3-4

    x 12-20

    4. Kontsentreeritud b. tõsted hantlitega, neid teen nt. nii et ühe käe ära ja siis kohe

    teise käe ka, ja siis jälle esimese käe jne. kummagile käele 3 seeriat järjest, no vahest

    sama raskusega, vahest vastupanu väheneb, vahel jällegi püramiidin üles! Korduste arv

    ka seal ca. 10-15 x.

    Üldiselt superseeriad ja erinevad shokiteraapiad on samuti enne võistlusi äärmiselt

    teretulnud.

    Söömisega on nii, et kuna teen oma jõusaali osa õhtul, siis süsivesikuid väga palju ei

    luba, trenni lõpetan ca. 19.00-20.00. No see dieediperioodi treeningjärgne söök on ka

    väga varieeruv, oleneb mis ajal trenni teen, kui palju süsikaid päeva jooksul olen

    saanud üldse kokku jne.

    Nt. tulingi just trennist, 20.15, sõin 20 grammi tooreid kaerahelbeid, 15 g wheyd ja 150

    grammi munavalgeid, aga see ei ole sugugi igakord nii. Ma ei tea, on see vale või

    mitte, aga vahest ja üsna tihti, peale valgu ei lubagi midagi. Seda eriti, kui võistlus on

    juba lähedal.

    Muidugi ca. tunni aja pärast teen kindlasti veel ühe toorsalatiga ja rikkaliku valguga

    söögikorra.

    Ja veel tavaliselt ca. 1 tund enne trenni söön samuti umbes 200 g munavalgeid ja 30-40

    g süsikaid, reeglina kaerahelbed või midagi aedviljadest.

    Kirjutan lihtsalt nii nagu mina teen! See ei ole kindlasti ainus ja õige, lähenemisi on

    palju!

    #60530

    Nii palju veel, et tõlgin amazoni varsti sel teemal ka artikli!

    #60533
    kummar
    Member

    Tänan vastuse eest, kuna palju abi ja selgust sain <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , aga selline tähele panek, et bicepsile teed, nii palju harjutusi kas taastud ära ka, ise treenin teda koos tricepsiga ja teen talle kolm harjutust ja siis nii täis juba, et valus.Näide 1)püsti kang ja super seeria, seejärel scoti pingil kangiga 3*8-10, põlvelt tõsted3*10 , siis viimane isolatsiooniks. :cool:

    #60538

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>), ausalt öeldes, terve selle dieedi perioodi balansseerin ületreenitusseisundi piiri peal, arvan, et ma ei ole ainus!

    Igal juhul edu, kas oled ka ise 13. nov võistlemas!

    Janar

    #60544
    ROtter
    Member

    Inimese organism ei mõtle nii nagu “kulturisti aju”,st.süüa võimalikult palju palju valku,et see muutuks lihasteks.Valkude osakaalu ülemäärase suurendamise korral toidu üldhulgas hakkab kannatama teiste oluliste toitainete,eelkõige süsivesikute hulk.Süsivesikud aga on esmane ja peamine energia allikas.Sellest lähtuvalt peetaksegi suurimaks vastuvõetavaks valgu koguseks toidus 40% selle üldisest energiasisaldusest.

    Jutu point on selles,et sellise valgu koguse korral muudetakse osa valkudest süsivesikuteks,et kindlustada organismi energiaga.

Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.