Munakoored :)
Avaleht » Forums » Arhiiv » Vana Foorum » Munakoored :)
- This topic has 8 replies, 5 voices, and was last updated 23 years, 11 months tagasi by
Anonüümne.
-
AutorPostitused
-
veebruar 22, 2002 at 6:27 p.l. #307
david
MemberNatuke imelik küsimus võib-olla, kuid kas kulturistid ka munakoori tarbivad? See pidavat ju kõvasti kreatiini sisaldama.. Siit tekkiski küsimus, et kas mingil moel (pulbrina näiteks) neid ka süüakse?
Tänan
veebruar 23, 2002 at 1:58 p.l. #28342david
Memberbrrr.. keegi ei tea siis või? Just küsimus on munakoorte imendumises ning nendega maole-kahju-tekitamise-tõenäosuses.
veebruar 23, 2002 at 3:22 p.l. #28343dr.Zook
MemberVot seda kreatiini sisaldust munakoores ei oska kuidagi kommenteerida, aga arvan, et sel pole ka praktilist tähtsust – rohkelt on räägitud munakoorte kaltsiumi sisaldust ja soovitatud seda süüa, aga probleem ongi imendumine ja seetõttu on praeguseks loobutud propageerimast munakoort kui kaltsiumi allikat. Isegi kui seal on kreatiini, siis seda on praktiliselt olematus hulgas ja see ei imendu. Muidex, üks rikkamaid kreatiini looduslikke allikaid on loomaliha, kuigi ka seal on seda suhteliselt vähe.
veebruar 25, 2002 at 9:25 e.l. #28344madis
MemberMinu info kohaselt tuleb kreatiini omastamiseks lihast süüa liha toorelt
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja selleks et saada sama doos mis pulbrist, süüa seda 1.5kg päevas. Ühesõnaga, hiljem sa eriti ühiskonda ei sobi või mis
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)märts 5, 2002 at 7:21 e.l. #28345Anonüümne
GuestKui yritada syya midagi lihtsalt kreatiini saamise eesm2rgil, siis heeringa kreatiinisisaldus oli natuke suurem kui loomalihal
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) Munakoored on aga looduslikuks Ca allikaks. Omastamise nimel tuleks nendega aga vaeva n2ha. Pesta, kuivatada, jahvatada jne.märts 5, 2002 at 7:44 e.l. #28346hary
MemberEsmaseks looduslikuls kaltsiumi allikaks on ikka piim ja piima tooted. Seega ei ole vaja muret tunda kui su laual piim, kohupiim, kodujuust, juust au sees on…
Kaltsiumi imendamis soodustab tunduvalt D vit. Vitamiin D aktiivne metaboliit inimorganismis on kaltsitriool, mille ülesanne on kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamine. Teda saab rohkem kalast, näit. lõhest.
Ja jälle, et paremini omastada D vita. on vajalik A vita. olemasolu organi
märts 5, 2002 at 8:23 e.l. #28347Anonüümne
GuestPiimaga on nii, et ta viib organismist sama palju Ca välja kui juurde annab, seega Ca juurde saamiseks pole temast tolku (vähemalt viimased uurimused selles vallas nii väidavad).
märts 5, 2002 at 8:41 e.l. #28348madis
Memberma arvan et see uurimus on vale või valesti tõlgendatud. Mis põhimõttega siis vasikad ja titad endale kondid kasvatavad ?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>märts 5, 2002 at 8:50 e.l. #28349Anonüümne
GuestNojah, üritan allika üles otsida, aga toitumisega on nii, et ega tänapäeval veel eriti hästi ette kujutata, mis tegelikult toimub. Ja mis imikutesse puutub, siis täiskasvanud inimesega pole neid mõtet võrrelda. Sel perioodil on organismi põhiline ülesanne kasvada ja sellele on ka kogu ainevahetus orienteeritud.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.