irisemine ei kuulu kriitika alla. Kriitika sisaldab arutlust ning hinnangut. Inimesele on solvav, kui kriitkat tõlgendatakse ilma arutluse komponendita, milleks enamus ei olegi võimelised. Siinkohal parandan ennast: kommentaaride rubriik küündib kriitikani harva, sõltuvalt kontekstist. Kogemusi väljendatakse tihtipeale emotsionaalselt pinnalt, mis muudab nad äärmiselt isiklikeks ning vaevalt kellelgi on sellest midagi õppida. Arusaadavalt ei sisalda antud kontekst “normaalse kriitika” astet. Seega nõustun, et kiitmine ja irisemine on pööbli meelelahutuseks ja portaal selleks meediumiks.