Vitamiinid
- This topic has 9 replies, 7 voices, and was last updated 21 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
natuke kahtlane küsimus
??:”>Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks.
Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni.Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Kommentaarid. Esiteks, seda põhireeglit tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis eksisteerivad vitamiinide teatud varud. Need varud on (maksas ja mujal, samuti transportkompleksidega seotud vitamiinid) dünaamilised. See tähendab, et nad ühelt poolt kompenseerivad ajutise vitamiini defitsiidi toidus, teiselt poolt aga suudavad salvestada organismi sattunud vitamiini ajutise liia. On ju konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See kõik selgitabki, miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega.
Järelikult organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiini(de)ga üledoseerimine terav probleem. Ohtlik on hoopis vitamiini kestev defitsiit. Nii on avitaminoosi (tuletame meelde, et väljakujunenud avitaminoos on raske haigus) täheldatud kõigi seni tuntud vitamiinide puudumisel organismis/toidus. Sellel on ka kindel põhjus. Kõik senituntud vitamiinid nii või teisiti vastavate liitensüümide ehituse ja funktsioneerimise hädavajalikud komponendid. See tähendab, et kui organism saab antud vitamiini pidevalt alla vajaliku miinimumkoguse, siis häirub vastav ensüümreaktsioon, mis üsna varsti väljendub konkreetses haiguspildis. Seega on vitamiini kestev defitsiit organismile küll otseselt ja kindlalt kahjulik.
Vitamiinidest on netis väga palju materjali.
mul tekkis veel üks küsimus: maks talletab vitamiine onja. kui ma söön loomamaksa, kas siis saan sealt ka suuremas koguses vitamiine, mis sinna on talletatud?
Netis on küll palju materjali, kuid ma ei ole leidnud konkreetset vastust, kui pikalt ja millistes kogustes peaks sportlased vitamiinipreparaate manustama.
Sportlastel peaks 2-3 korda rohkem vitamiine, eriti vesilahustuvaid, vaja olema, kui tavainimestel. Toidust seda nagunii kätte ei saa, eriti seetõttu, et mu lõunasöök on väga kehv ja ebakvaliteetne koolilõuna. Hommikuti söön ma putru, et kõht kauem täis oleks. Pudrust vist väga palju vitamiine ei saa. Õhtul eelistan rohkem lihatooteid süüa, sest muul ajal seda lihtsalt hästi ei saa (koolis on väga väiksed tükid, kui üldse on).
Eelmine õppeaasta võtsin 80% ajast Centrumi, milles on ~30 vitamiini ja mineraali normaalse inimese päevanorm. Isegi nagu tundsin, et see andis mulle energiat ja jaksu juurde, eriti kevadel. See aasta, septembri algusest, olen hommikuti joonud vitamiinijooki Aditiva. Selles on ~10 vitamiini 200% ja ~5 mineraali 15% normaalse inimese päevanormist. Kas ma peaksin millalgi vahe sisse tegema või võin jätkata selle võtmisega?
kui on võimalust, peaks vitamiine sööma aastaringi.
Kui palju täpselt peaksid sina päevas erinevaid vitamiine tarbima, ei oska ma siin laest öelda. Seda oskab sulle öelda arst, kes on teinud sinupeal vastavaid analüüse ja alles nende tulemustena oskab sulle täpselt midagi soovitada.
Kui aga spestiifilisi probleeme ei ole, võiksid süüa 1x päevas ( soovitavalt hommikul ) tavalise multivitamiini või veeslahustuva multivitamiini kus on kõik vajalikud vitamiinid koos. Kui ikka tunned väsimust ja sinu treeningkoormus on ka suht tugev, siis võiksid proovida suurendada neid koguseid 1.5 – 2 korda võrreldes tavainimese päevase vajadusega.
Kas keegi on äkki pädev rääkima B-rühma vitamiinidest ?
Nägin ükspäev oma kunagist klassivenda kes oli kuidagi jube suureks paisunud ja väitis , et tegi seda just B- rühma vitamiinidega (B6 ; B12 ) ja süstimise teel. Ise süstla otsa istumisest pole huvitatud kuid kas tõesti on vitamiinidel selline mõju ?Millised on võimalikud ohud ?
Ei ole enne sellist asja kuulnud, kuid oleks väga hea kuuda kui mõni asjatundja kas siis kinnitaks või lükkaks ümber selle jutu.
mul tekkis veel üks küsimus: maks talletab vitamiine onja. kui ma söön loomamaksa, kas siis saan sealt ka suuremas koguses vitamiine, mis sinna on talletatud?kas keegi mu küsimuse ei oska vastata
mul tekkis veel üks küsimus: maks talletab vitamiine onja. kui ma söön loomamaksa, kas siis saan sealt ka suuremas koguses vitamiine, mis sinna on talletatud?Maksast peaks küll vitamiine saama kui õigesti mäletan. Asi on selles, et sealt saab ainult teatud tüüpe, ntx a, c, d, k, pp ja mõned veel. Netis on materiali selle kohta.
- You must be logged in to reply to this topic.