Kuidas toituda enne võistlusi ?

See on selline teema kus igal mehel on oma versioon asjast, mis, kui palju, millal ja miks. Kindlasti pole olemas seda ühte ja õiget. Mida aasta edasi seda täiuslikumaks ja paremaks seda enda jaoks oskad muuta. Mina ei ole vist see kõige õigem mees selle kohta nõu andma. Võin esitada ainult omapoolse versiooni, kuidas valmistun. Asi on tegelikult ju “lihtne”. Vahet pole kas valmistud võistlusteks või on käsil nii öelda massi periood, valgu ja rasva norm on peamiselt ikka üks (valku umbes 2,5 grammi ja rasva 0,5-1 gramm keha kilogrammi kohta ööpäevas), mängitakse põhiliselt ainult süsivesiku kogustega. Üldjuhul jaotuvad võistlejad kahte, isegi kolme. Kellel on süsivesiku kogus mõõdukas, kellel madal ja kes üldse ei pööra tähelepanu mida nad sisse söövad : ) Endale sobib madal kogus, ehk siis 2-2,5 grammi keha kilogrammi kohta ööpäevas. Sellise madala koguse juures on kõige suurem oht kaotada kiiresti lihasmassi. Kõige lihtsam sellest aru saada on, kui jõunäitajad langevad järsult. Sel puhul aitab nt. ühepäevane süsivesikutega laadimine, ehk siis tarbitakse üks päev süsivesikuid tunduvalt rohkem kui muidu, sellest on kindlasti abi. Teine asi on millal süüa ja mida. Teada on, et süsivesikud jaotuvad kahte suurte rühma: liitsüsivesikud (nt. riis, kartul, pasta, teravili, juurvili) ja lihtsüsivesikud (nt. puuviljad, kõiksugused suhkurt sisaldavad toiduained). Diiedi ajal peaks kindlasti tarbima peamiselt liitsüsivesikuid, kuna nende imendumis aeg on pikem ning sellega seoses püsib ka täiskõhu tunne kauem ja mida rohkem kiudaineid see sisaldab seda kauem püsib. Enda jaoks on viimane sellekohane avastus kaerahelbed nisukliidega”nordic”. Lihtsüsivesikud on omalkohal muidugi vahetult pärast treeningut, et taastada võimalikult kiiresti oma energiavarud ja ära hoida katabolismi (lihaste lagunemise). Et rasvade põletus protsess oleks võimalikult effektiivne, tuleks oma ainevahetust veelgi kiirendada. Üks võimalus on selleks oma päevast toidukordi tõsta 6-8, isegi 9 peale. See eeldab seda, et tuleks süüa tihedamini ja väiksemaid koguseid korraga. Iga toidukord peaks sisaldama ka muidugi valku ning eelistama peaks loomset valku, mille koostises oleks võimalikult vähe rasva (nt. linnu- ja loomaliha, kala, kohupiim, kodujuust, munavalge jne.) Rasvadest eelistada küllastumata rasvasid, ehk siis toatemperatuuril vedelal kujul olevaid (ollivi-, kalamaksa-, linaseemneõli jne.) Kuna rasvad aitavad toota ka mõningaid hormoone, siis on äärmiselt lihasevanulik neid menüüst üldse välja jätta. Kuid välja jätma peaks rasvad vahetult pärast treeningut olevast toidukorrast (nt. rasvaga piim), kuna teada on, et rasv pidurdab toitainete imendumist. Kokkuvõtteks mingit kindlat menüüd siin välja pole mõtet käia. Igaüks peab endale ise selle individuaalselt koostama, kuidas talle just kõige õigem tundub ja paremini sobib. Nagu eelpool ütlesin kohandan seda isegi iga kord enda jaoks paremaks.