Tervislikust toitumisest konkreetselt: II osa…
- This topic has 38 replies, 6 voices, and was last updated 8 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
6. Millal (päeva lõikes) võiks tarbida rohkem süsivesikute rikkaid toite, millal rohkem valgulisi toite?
Süsivesikute rikkad toidukorrad peaks kindlasti jääma rohkem hommikusse, lõunasse, enne ja pärast kehalist aktiivsust. Muudel aegadel võiks toidukorrad olla süsivesikute sisalduselt lahjad, suurema valgu ja kiudainete sisaldusega. Eelnevalt kirjeldatud süsivesikurikaste toitude ajastamine tagab selle, et need süsivesikud ei salvestu rasvadena (juhul kui regulaarselt on summaarsed päevased kulutused väga väikesed). Seda põhimõtet on iseäranis oluline arvestada,?Mul tekkis seda artiklit lugedes küsimus, et kuidas täpselt defineerida tervislikku toitu? Mis kriteeriumitele peaks toit vastama, et ta oleks tervislik? Näiteks mida rohkem toitaineid on igas kaloris, seda tervislikum peaks toit olema.
Dr. Fuhrman’s Nutritarian food pyramid is based on the principles of high nutrient eating as illustrated by his Health Equation:
Health = Nutrients / Calories (H = N / C)
Low-calorie, nutrient dense foods are at the base of the pyramid, and high-calorie, nutrient poor foods are at the top. Think of it as how much proportionally you should eat. The food at the bottom takes up the most room on the pyramid and it should be the foods you eat the most. The nutrient poor foods are at the very top, taking up the smallest amount of space on the pyramid. These foods are the ones you should eat very little of, if any at all.
https://www.drfuhrman.com/learn/library/articles/57/dr-fuhrmans-nutritarian-pyramid
Selles artiklis mainis Janar, et eelistatud on väherasvased loomsed valgud: “Valkudest on eelistatud vähe loomseid rasvu sisaldavad fileed nagu kana, kala, loomaliha. Piimatoodetest kodujuust, kohupiim, munad.”
Tekib küsimus, et miks on näiteks kohupiim või kana parem valguallikas või tervislikum kui näiteks oad. Kui vaadata toiteväärtust siis ubades on võrreldes kohupiima ja kanaga palju rohkem toitaineid ja ka rohkem valku. http://beaninstitute.com/bean-nutrition-overview/
Tere! Esimesele küsimusele on põgus vastus selle artiklite sarja esimeses osas.
http://www.fitness.ee/artikkel/1909/tervislikust-toitumisest-konkreetselt-i-osa
Terve sari räägib tegelikult sellest, kuidas oma toitumist organiseerida, et see täidaks nimetatud tingimusi, teeniks konkreetselt meie parima seisundi (hea tervisliku seisundi ja enesetunde) ja maksimaalse funktsioneerimise huve.
Vastus teisele küsimusele on ka võrdlemisi vana teadmine. Võtan vastuse täiesti esimesest ettejuhtuvast teemaga seotud kirjutisest. “In total, there are around 20 amino acids that the human body uses to build proteins. These amino acids are classified as either essential or non-essential. Your body can produce non-essential amino acids. However, it cannot produce essential amino acids, which need to be obtained through your diet. For optimal health, your body needs all the essential amino acids in the right ratios. Animal protein sources, such as meat, fish, poultry, eggs and dairy, are similar to the protein found in your body. These are considered to be complete sources of protein because they contain all of the essential amino acids that your body needs to function effectively. On the contrary, plant protein sources, such as beans, lentils and nuts are considered to beincomplete, as they lack one or more of the essential amino acids that your body needs (1). Some sources report soy protein as complete. However, two essential amino acids are only found in small amounts in soy, so it isn’t comparable to animal protein (2).”
https://www.healthline.com/nutrition/animal-vs-plant-protein#section2
“Süsivesikute rikkad toidukorrad peaks kindlasti jääma rohkem hommikusse, lõunasse, enne ja pärast kehalist aktiivsust. Muudel aegadel võiks toidukorrad olla süsivesikute sisalduselt lahjad, suurema valgu ja kiudainete sisaldusega. Eelnevalt kirjeldatud süsivesikurikaste toitude ajastamine tagab selle, et need süsivesikud ei salvestu rasvadena”
Täiesti pseudo-teaduslik bro-science. Põhineb mingitel iganenud või muidu arusaamatutel teooriatel.
Kui seda väidate, oleks mõistlik tuua korralikud kinnitavad viited – millegi muu, kui “enese kogemuse”, “vormi”.. vms näol.
See artikle väidab suisa vastupidist: http://www.fitness.ee/artikkel/985/toit-ajubiokeemia-ja-rasvapoletus
Hea MaPo, miks te rebite tervikust fraktsiooni ja siis hakkame selle lõpetamata mõtte üle arutlema.
6. Millal (päeva lõikes) võiks tarbida rohkem süsivesikute rikkaid toite, millal rohkem valgulisi toite?
Süsivesikute rikkad toidukorrad peaks kindlasti jääma rohkem hommikusse, lõunasse, enne ja pärast kehalist aktiivsust. Muudel aegadel võiks toidukorrad olla süsivesikute sisalduselt lahjad, suurema valgu ja kiudainete sisaldusega. Eelnevalt kirjeldatud süsivesikurikaste toitude ajastamine tagab selle, et need süsivesikud ei salvestu rasvadena (juhul kui regulaarselt on summaarsed päevased kulutused väga väikesed). Seda põhimõtet on iseäranis oluline arvestada, kui päevane kehaline aktiivsus on madal. See ei ole lõplik tõde, kuivõrd üks, suure tõenäosusega toimiv taktika oma toitumise korraldamisel.Kas te väidate, et see ei ole ÜKS VÕIMALIKEST TOIMIVATEST TAKTIKATEST oma toitumise korraldamisel?
“Kui seda väidate, oleks mõistlik tuua korralikud kinnitavad viited – millegi muu, kui “enese kogemuse”, “vormi”.. vms näol.”
Mis on minu vormidel ja kogemusel viga?
1. Just nimelt – see on ÜKS võimalikest strateegiatest. Sellest aga, mis ajal keegi oma makrotoitained makku saab, ei sõltu suures pildis midagi – on detaile/nüansse, mis mõjutavad muud – enesetunnet, hetke tervisenäitajaid, jms – aga need on individuaalsed. On neid, kes vajavad heaks uneks süsivesikuid, on neid (IF järgijad), kes toituvadki nii, et alles hilisel pealelõunal süüakse midagi ning nö põhikalorid tulvadki alles hilisest õhtusöögist – ja nendegi vorm on hea.
Nii lihtsalt ei ole korrektne väita nagu teie seda tegite. Eriti see osa, kus õhtune süsivesik muutub rasvaks.
Muus osas oli kõik korrektne.
2. Vormil ja kogemusel ei ole viga midagi, need lihtsalt ei ole tänapäevae diskussiooni argumendid – ainult sellele juhtisin tähelepanu.
Näide ka sellest Antsoni kirjutisest:
“Järgnev informatsioon ei ole huvitav teooria, vaid on minu praktikas kinnitust leidnud tõsiasi.”
– tema praktika ei puutu asjasse, ennekõike loebki universaalne “teooria”.
Siin on üks artikkel GI kohta: http://www.fitness.ee/artikkel/801/gimuudi-kukutamine
9 tundi tagasi, Janar Rückenberg ütles:Tere! Esimesele küsimusele on põgus vastus selle artiklite sarja esimeses osas.
http://www.fitness.ee/artikkel/1909/tervislikust-toitumisest-konkreetselt-i-osa
Terve sari räägib tegelikult sellest, kuidas oma toitumist organiseerida, et see täidaks nimetatud tingimusi, teeniks konkreetselt meie parima seisundi (hea tervisliku seisundi ja enesetunde) ja maksimaalse funktsioneerimise huve.
Vastus teisele küsimusele on ka võrdlemisi vana teadmine. Võtan vastuse täiesti esimesest ettejuhtuvast teemaga seotud kirjutisest. “In total, there are around 20 amino acids that the human body uses to build proteins. These amino acids are classified as either essential or non-essential. Your body can produce non-essential amino acids. However, it cannot produce essential amino acids, which need to be obtained through your diet. For optimal health, your body needs all the essential amino acids in the right ratios. Animal protein sources, such as meat, fish, poultry, eggs and dairy, are similar to the protein found in your body. These are considered to be complete sources of protein because they contain all of the essential amino acids that your body needs to function effectively. On the contrary, plant protein sources, such as beans, lentils and nuts are considered to beincomplete, as they lack one or more of the essential amino acids that your body needs (1). Some sources report soy protein as complete. However, two essential amino acids are only found in small amounts in soy, so it isn’t comparable to animal protein (2).”
https://www.healthline.com/nutrition/animal-vs-plant-protein#section2
See, et taimsed valgud on kuidagi vähem väärtuslikud on küll üks suur müüt. Taimsetel valkudel on kõik aminohapped olemas.
https://nutritionfacts.org/video/the-protein-combining-myth/
9 tundi tagasi, Janar Rückenberg ütles:Kommenteerimata hetkel sisu, lihtsalt teadmiseks, et see “nutrition”facts””. org on täielikult veganluse kallutatusega allikas, milles levitatav on täpselt nii palju tõsi, kui nende agendaga sobib. Väidetav “uuringutel põhinev” sisu = nopitakse ainult need välja, kus leitakse, et veganlus on parem kui tasakaalustatud omnivoorlus. Võimalikke negatiivseid efekte või loomse päritoluga toiduainete eeliseid ignoreeritakse, jne. Üldises plaanis – selliseid tõendeid üheselt ei ole, mille põhja loomse täielik vältimine kuidagi “tervislik” oleks….veel. Taimse osakaalu suurendamine ja loomse vähendamine – jah, võiks olla eesmärk – see on põhjendatud; range taimetoitlus, hetkeandmete põhjal – mitte.
Ma olen erinevaid variante proovinud ettevalmistusperioodidel. Üks, mis aitas paremini magada oligi see, kui 50% kogu päevasest toidust tund aega enne magamaminekut ära sõin. Sel ettevalmistusel sõingi 3x päevas: hommikul 25%, enne trenni 25% ja enne magamaminekut 50%. Kellaajaliselt: hommikusöök umbes 8 ajal, enne trenni söök oli umbes 16 paiku ja viimane toidukord 22 paiku. Kõikide toitude puhul oli makrotoitainete jaotus võrdne.
Mida aga näivad mitmed uuringud näitavat, on see, et mida vähemate toidukordadega hakkama saad, seda parem on asi üldtervise seisukohalt – kahega oli isegi mõnes parem tulemus, kui 3-ga. Aga arvata võib, et tavainimesele võib see vahel ekstreemne tunduda (mitte, et neid, kes näiteks hommikust üldse ei söö, vähe oleks). Igal juhul – see vahepalade propageerimine, mida teatud ringkonnad harrastavad – sel ei ole hetkel küll väga tugevat põhja. Jutud veresuhkru langemisest või ainevahetuse seiskumisest vms – natuke lihtsustav lähenemine. Isegi valku ei ole iga 3 h tagant tarvis, kui saad 3 korda päevas oma 30-50g toidukorraga kätte.
- You must be logged in to reply to this topic.