Ülesöömine
- This topic has 10 replies, 6 voices, and was last updated 8 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere. Probleem on selles, et söön liiga palju. Räägitakse küll, et ülesöömine tekib siis kui toituda valesti. Ma võin süüa ükskõik kui tervislikult, ikka söön üle. Proovin ennast piirata küll, aga õhtuks olen jälle külmkapi otsas. Kusjuures olen tähele pannud, et päeval ei ole üldse raske toidu koguseid piirata. Kõige hullem on õhtul. Mind häirib see, et ei suuda ennast kontrollida. Isegi kui sõin õhtusöögiks tervislikku toitu, siis ikka söön tunni pärast midagi veel.
Söön nii palju, et on tunda kuidas magu on kümne kordselt üle normi paisunud.
Ja see tunne peale söömist on jube. Kõht on väga täis, raske liikuda..mis siin liikumisest rääkida, isegi istuda ja lesida on ebameeldiv.
Vahel on tunne, et kas mul on midagi viga. Et kas pean psühholoogi juurde pöörduma. Pole norm ju, et teised inimesed söövad nt hommikul 2-3 võileiba kohviga või nt jogurtit müsliga..ja mina söön 5 võileiba+jogurt, siis vb mõni kohuke, saiake vms. Ainuke asi mida suures koguses süüa ei saa hommikuti on täistera/neljavilja puder. Sest ei meeldi. Kui ma söön toitu mis mulle ei meeldi(igasugused pudrud, tatart ilma võita ka ei söö eriti hea meelega, hautatud juurikad brokkoli jne) siis neid toite ma suures koguses süüa ei saa/taha. Kas pean loobuma heast toidust? Isegi nt kui norm inimene sööb praekartulit taldriku täie, siis mina söön terve panni. Enne rahu ei saa, kui pann tühi, isegi siis kui tunnen, et kohe kohe lähen lõhki.
Kerge öelda, et ära osta siis neid toite. Kui mina ei osta, siis pere ikka ostab.
Äkki tahtejõudu vähe?
Tervis ja välimus(isegi rahakott) kannatavad mu ülesöömise pärast. Olen mõelnud, et vb asi selles, et venitasin mao välja ja selleks et kõht oleks täis vajan rohkem toitu. Olen proovinud vähem süüa 3-6 päeva saan hakkama ja siis jälle söön nagu vana lehm.
Mida teha, kelle juurde pöörduda?
Lühidalt öeldes pead jah loobuma heast toidust, kui tahad sellist välimust, nagu on putru/juurvilju söövatel inimestel. See, et kusagil on mingid “söön torti iga päev ja juurde ei võta” inimesed, see sind ei aita.
Vabalt võib olla ka mingi psühholoogiline probleem.
Sa ei ole ainuke.
9 tundi tagasi, Guest Paksu ütles:Ma võin süüa ükskõik kui tervislikult, ikka söön üle.
Seda tahaks oma silmaga näha.
Liitu http://www.fitme.ee, vaatame Su menüü üle. Tasuta.
Vabalt saab end üle süüa ka tervislikust toidust. Ja ma ei räägi siin mingites pähkli-kaloripommidest. Tavalist keedetud kartulit ja toorest hiina kapsast saab ka nii palju süüa, et paksuks lähed. Ma ei taha blokeerida kõikvõimalikke toitumiskavade koostajaid, kuid võin mürki võtta, et see ei aita siin. Ma olin ja olen ise täpselt samasugune nagu teema algataja. Kuid sain kaalu ja tervise korda ja olen suutnud seda nüüd aastaid hoida. Aga kindlasti ei ole see mingi “tellin-toitumiskava-ja-hakkan-homme-pihta” teekond. Enamik toitumiskavade koostajaid ei saa aru ja ei hakka ilmselt ka kunagi aru saama sellistest inimestest. Nende jaoks on loomulik, et süües alustassi salatit, 3 kartulit ja tüki kanafileed on kõht täis ja hea olla. Ja kogu kaalu langetamine ja hoidmine seisneb nädalamenüü koostamises ja siis sellest ilma probleemideta kinni pidamises.
See on pigem pikk ja vaevarikas teekond ja stabiilsuse hoidmine on igapäevane pingutus nagu s…ga hammaste pesu. Enese pidev pidurdamine, enesele igaks päevaks piisava lisaliikumise leidmine. Ja kui sünnipäeval või jõulude ajal on end korraks vabaks lastud, siis mitu nädalat pärast tagantjärgi kaalu uuesti alla saamine.
Võib-olla juhtub ime ja mingi toitumiskava päästab su kirjeldatud põrgust, kuid minu puhul oli see küll kõikide nende toitude armastama õppimine mis kunagi ei meeldinud. Siin on Tammsaarel õigus, lõpuks see armastus tuleb. Nüüd ma sööngi salatit nagu jänes ja see maitseb mulle. Aga ka seda saab ikkagi süüa sinu ja minu mõistes kõhu täis siis, kui päeva jooksul on selja taga mitu tundi lihtsalt liikumist + 1 intensiivne trenn ja päeval on piirdutud 1-2 õunaga.
Kindlasti saan kohe piki päid ja jalgu selle eest, et ma olen oma ainevahetuse tuksi keeranud jne. Võib-olla tõesti. Seetõttu ma ei ütlegi, et teema algataja peaks sama rada käima. Aga brokkolit, tatart, neljaviljaputru ja vett võiksid küll armastama hakata ja unustada ära kohukesed, müsli, võileivad. Ühel hetkel nad lähevad meelest ära küll.
Sa räägid ju psühholoogilisest vajadusest. Inimesed söövad kuna – erinevatel põhjustel/juhtudel – on neil selleks “vajadus”, kes igavusest, kes ärevuse peletamiseks, kes “halva tuju” tõttu jne jne.
Toiduvalik ei ole väga palju sellega seotud. Vähemalt ülaltoodud teksti kontekstis. Öelda, et tatar on hea ja võileib mitte, müsli – veel eriti. (müsli ei ole kellegi poolt suhkrustatud toode iseeneset, vaid see on segu röstitud teraviljadest – seda, mida sinna lisad, saad ise valida – ilma suhkruta on see samaväärne, ja kui tegemist täistera-versiooniga, väärtuslikumgi, kui maitsestamata tatar. Toite ei pea vältima – nende kalorsust saab mõjutada.
Kui sa ei saa aru, mis teeb toidu kaloririkkamaks, on lihtsam jääda “konkreetsete” algainete juurde, tõsi, aga kultiveerida arusaama, et kui sa paned leivale singi, juustu või muna peale, siis ta muutub sulle probleemiks – täiesti vale. Inimene, kes annab teistele nõu, ei peaks sel viisil seda tegema. Hari neid, kes seda vajavad, aga mitte läbi pooltõdede või selle läbi mis “minu peal töötas”.
Minu peal töötab, ja see on universaalne – kõigi inimeste peal käib see nii (ükskõik, mida sa või paljud “naisteajakirjad” kirjutavad) söön rohkem, kui kulutan – rasva% tõuseb, söön vähem või sama palju kui kulutan – kehakoostis muutub rasva vähenemise läbi. Kui sa ei suuda end kontrollida, ei puutu asjasse, mis on su toidulaual.
Mulle maitseb ka iga naturaalne toiduaine, ma ei vaja maitsestamiseks kastmeid või erilisi vürtse isegi – puhas kapsas, kartul, mis iganes muu “hein”. Mu liha ei pea olema eriliselt töödeldud, võin süüa hea meelega keedukana. Aga see ei tähenda, et ma peaks endale keelama kohukest, vastlakuklit või eriti head heeringa-võileivatorti.
Küsija ütles ju selgelt, et teatud toite sööb korraga palju, teatud toite mitte. Kuidas sa sellepeale ütled, et toiduvalik pole sellega seotud, palju inimene sööb? Või sa ei mõelnud seda? Väga raske on aru saada su tekstist.
Inimene saab ise oma maitsemeeled ümber kujundada. Kui lapsepõlves on harjutud normaalset toitu sööma, kuid täiskasvanueas on tavaline käia iga päev kiirtoidurestoranis söömas, ei tulegi tervislikult toitumine kõne alla.
Kui toitud mõnda aega tervislikult, muutub ka maitsemeel. Olin kunagi toitumiskava peal, kus oli ülivähe kaloreid. Magusat ei tarbinud ja selle vähese eest üritasin ikka tervislikult süüa. Peale kava läbimist on toit minu jaoks hoopis teise tähendusega. Võin vabalt süüa näiteks rasvatut-maitsetut kohupiima, jumaldama hakkasin ka tavalist keedupeeti.
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Külmkappi võiks isegi tühjaks süüa, aga üritan endale leida mingit tegevust, et seda ei juhtuks. Lisaks panen kirja, mis söönud olen. Siis on ka asi paremini kontrolli all.
7 tundi tagasi, Rambo vend ütles:Küsija ütles ju selgelt, et teatud toite sööb korraga palju, teatud toite mitte. Kuidas sa sellepeale ütled, et toiduvalik pole sellega seotud, palju inimene sööb? Või sa ei mõelnud seda? Väga raske on aru saada su tekstist.
Alustuseks, teemalaienduseks, – sellised “küsijate raportid” on piisavalt ebaobjektiivsed, nii üleüldiselt. Inimesed ei oska reeglina koguseid hinnata, või mis veelgi olulisem – põhjusi, mis tegevus millest tingitud on.
Mina? Ütlesin teooria peale, mida enne mind püüti levitada, kui ainsat viisi rasva% langetada, et see ei ole tegelikkusel põhinev. Toiduainete kokkupanemine ei muuda lõpptulemust.
See on nõrga inimese teooria, vabandust, jah, samasuguse peal võib see ka toimida aga ma kahtlen selles. Kui inimene ei suuda “hea toiduga” piiri pidada, kuidas sa saad ta nii kaugele, et ta seda “head toitu” üldse ei puuduta?
Jungatroll, samas, ei saa nii nõrk olla, kuna on saavutanud suure eesmärgi omal viisil aga kuidas ta nüüd edasi seda ilma “võileibadeta” hoida ei suuda, see on päris suur küsimus. Kui sa tead (oled ise läbinud tee), kuidas panna keha rasvast vabanema, ja sa edaspidi lihtsalt ei ole võimeline mõistlikult, kasutades kogu toiduainete/toitude paletti, hoidma end stabiilses seisus – segane.
Toiduvalik või kogus ei ole mõtleval ja enda suhteliselt madalat rasvaprotsenti väärtustaval inimesel probleem. Kui suu peab käima sageduse-kogustega, mis ei ole vajalikud, ja sa tead seda, on probleem mitte toiduvalikus, vaid mujal. ” Enne rahu ei saa, kui pann tühi, isegi siis kui tunnen, et kohe kohe lähen lõhki..” –
Millest me siin veel räägime.
Esita endale küsimus: kas mul on seda vaja. Kui vastus on “jah”, teed valiku – võtan end käsile. Seda enam, et ise saad aru, et “pannitäis kartuleid” korraga on igal juhul põhjendatud kogus ainult Tour de France’i etapilt tulnud ratturile
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />“Peale kava läbimist on toit minu jaoks hoopis teise tähendusega ” – näed, see on koht, milleni tuleb jõuda – toit on asi, mida on vaja, et funktsioneerida. Aga see ei tähenda, et ta peab olema võimalikult üksluine või fantaasiavaene, mida, mu meelest, küllaltki selgelt nõudis Jungatroll.
Ei, ma ei öelnud et see peab olema üksluine või fantaasiavaene. Kuid paratamatu on ilmselt see, et praegust “üksluist” ja “fantaasiavaest” toitu tuleb veidi rohkem hakata armastama ja “häid asju” tuleb veidi püüda unustada. See on harjutamise küsimus.
Naturaalsed toiduained naturaalsel kujul võivad olla üksluised vaid harjumatule. Kuid bioloogiliselt nimetatakse üksluiseks pigem toitainevaest, rafineeritud, pidevalt sama retseptuuriga toitu. Kui iga päev varieerida naturaalseid toiduaineid, siis ma küll seda toitumist üksluiseks ei nimetaks.
Sellised toidud tunduvad kahtlemata alguses (ja üsna pikka aega) maitsetud, sest meeled on mürgitatud tugevate maitsetega. Mingil hetkel aga hakkad eristama ka naturaalsete toiduainete maitsenüansse ja need ei ole siis sugugi halvemad.
Kõik see on harjutamise küsimus ja ma või julgustada, et see vahetus ei tundu tagantjärele üldsegi halb diil. Või mis halba peaks seal olema, kui kartulikrõpsud ja coca-cola hiljem enam ei maitse, sest tunduvad räigelt ülemaitsestatud ja samas nii “tühjad”?
Selle , kohe lähen lõhki, söömisega peaks ettevaatlik olema! Sööd end nii punni et kuskil lõhkeb veresoon ning sisemine verejooks ning halvemal juhul lõpeb asi surmaga!
2 tundi tagasi, JungaTroll ütles:Ei, ma ei öelnud et see peab olema üksluine või fantaasiavaene. Kuid paratamatu on ilmselt see, et praegust “üksluist” ja “fantaasiavaest” toitu tuleb veidi rohkem hakata armastama ja “häid asju” tuleb veidi püüda unustada. See on harjutamise küsimus.
Naturaalsed toiduained naturaalsel kujul võivad olla üksluised vaid harjumatule. Kuid bioloogiliselt nimetatakse üksluiseks pigem toitainevaest, rafineeritud, pidevalt sama retseptuuriga toitu. Kui iga päev varieerida naturaalseid toiduaineid, siis ma küll seda toitumist üksluiseks ei nimetaks.
Sellised toidud tunduvad kahtlemata alguses (ja üsna pikka aega) maitsetud, sest meeled on mürgitatud tugevate maitsetega. Mingil hetkel aga hakkad eristama ka naturaalsete toiduainete maitsenüansse ja need ei ole siis sugugi halvemad.
Kõik see on harjutamise küsimus ja ma või julgustada, et see vahetus ei tundu tagantjärele üldsegi halb diil. Või mis halba peaks seal olema, kui kartulikrõpsud ja coca-cola hiljem enam ei maitse, sest tunduvad räigelt ülemaitsestatud ja samas nii “tühjad”?
Olen ka sellega üldiselt päri, naturaalsete maitsetega saab ja ei ole ka probleem – seda tõdesin varemgi kuskilt, et keedukana ja selle puljong maitsevad, Kerge soolaga keeduriiski, rääkimata aedviljadest, jne. Ei kaota tõesti keegi, kui krõpsudest loobub, aga teavitus ei saa nii käia – tuleks säilitada intellectual intelligence, isegi kui see ei lähe kokku su ideoloogiaga. Faktid ennnekõike, emotsioon hiljem.
- You must be logged in to reply to this topic.