skinny fat
- This topic has 11 replies, 7 voices, and was last updated 8 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere. Olen 30 aastane suhteliselt vormist väljas mees. Täna tabas mind ootamatu motivatsioonilaine ja tegin siia konto. Proovin, kas ja mida ma suudan teha 100 päevaga. Olen nö skinnifat, kaalun u 75 kg, pikkus 184 cm. Lihast vähe aga rasva kõhul on, nii et istudes tuleb nahavoltidest nagu sixpack
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_sad.png” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kurb. Söömine on mul suht paigast ära, maiustan palju jne, Üldiselt ma tean mida tegema pean. 5 korda päevas süüa, palju valku, suhkrud ja nisutooted välja jätta. Jõusaal 3-4 korda nädalas pluss 1 kord kardiot näiteks. Kopp on ees selline olemast, katsun ennast hakata vormi viima, kerge ei saa olema ja seda ma ei ootagi, jään realistlikuks. Kas keegi kogenu oskab kuidagi nõu anda nii söömise kui trenni koha pealt? Või mingis muus osas? Iga teadja nõuanne on väga teretulnud, ei soovi oma plaanida mööda panna. Tüüpiline enesemuutmine on selline, , et tõmmatakse toidukogus alla, trennisagedus üles ja oodatakse tulemust 1 nädala pärast. _Kuna tulemusi pole näha, siis loobutakse. Motivatsioon ei ole püsiv, distsipliin on.
Jäta see 100 päeva kõrvale ja muutu meheks, kelle ellu kuulub regulaarne raskuste tõstmine, päris toidu söömine ja kes ei käitu nagu väike laps, kui kommiletist mööda läheb.
ma ei kommenteeri ei konkreetselt trenni ega toitumise osas, vaid veidi teise nurga alt.
neurobiokeemia aspektist on 100 päeva või veel väiksem ajapiirang hea, eeldusel, et ei seata mingeid numbrilisi eesmärke. s.t. kui see on nii, nagu ütlesid, et proovid vaadata, mida suudad 100 päevaga, siis see on ok, eeldusel, et sa ei tee korraga liiga suuri ja enda keha jaoks raskeid muudatusi. sellises olukorras ei ole mõistlik seada kohe eluaegset eesmärki või teha väga suuri muudatusi, vaid lihtsalt proovida a) püsida “reel” b ) lühem konkreetne aeg c) mõistlike muudatuste piires. oluline ka, et protsess oleks “trackitav”, s.t. et paned asjad vähemalt üldplaanis kirja (kasvõi kirjutad kalendrisse iga päeva kohta “trenn ok, toit ok” ntx).
s.t. muuda oma eesmärk ka reaalselt saavutatavaks enda jaoks. s.t. kui eesmärk on ebareaalne konkreetselt sinu jaoks, siis sa seda ei saavuta.
seega kui võtad mingi lühema, s.t. mõõdetava ja saavutava ajahorisondi (või jagad pikema, ntx 100-päevase tsükli lühemateks juppideks, kasvõi nädalasteks) ja sisustad selle mitte väga ränkade, vaid enda jaoks talutavate muudatustega, siis:
– suudad seda järgida;
– tekib väike tulemus;
– see tulemus motiveerib edasiseks;
– suureneb tahtejõud (mis on biokeemiline ajuressurss tegelikult utreeritult).
lühemad ajaühikud on paremini talutavad, s.t. kui meil ei ole eriti tahtejõudu, siis on ajul lihtsam tulla toime ntx eesmärgiga, et “ma ei söö kommi 7 päeva” kui sellega, et “ma ei söö kommi 100 päeva”. viimane variant võib tunduda meie aju jaoks liiga ränk ja ta ei püüagi sellega hakkama saada. s.t. lihtsalt ja utreeritult: kõik muudatused on võimalikud, kui inime neisse usub. liiga suur muudatus tundub reeglina uskumatu (ka siis, kui me emotsiooni kõrglainel seda justkui usuks), seega aju “ei tule selle eesmärgiga kaasa” ja muutust tegelikult ei järgne.
kui aga võtad korraga liiga suure ülesande – kas püstitad eesmärgi liiga suure (ntx kaalulanguse number), liiga ebamäärase, s.t. mõõtmatu (eluaegne) ajaga või liiga ränkade piirangutega, siis sisuliselt ammendad oma tahtejõuressursi ning ei suuda enam ennast ei motiveerida ega distsiplineerida. s.t. inimene ei saa reeglina võidelda oma biokeemiaga. küll aga saab seda teadlikult arvesse võttes suunata. sama on alkohoolikuga – kui alkohoolik seab eesmärgiks “ma täna ei tarvita alkoholi”, siis on see reeglina saavutatav. kuid eesmärgiga “ma ei joo enam kunagi” saabub komistus varem või hiljem… reeglina varem.
seega, kui sa võtad lihtsalt eesmärgiks a) mõned korrad nädalas trenni teha (pane ka konkreetsed päevad paika, sest “2-4 korda nädalas” on liiga ebamäärane) ja
Suured tänud nõuannete eest. Hetkel käimas 46 päev. Hetkel väikene madalseis seoses tööga, 5 päeva trenni pole teinud. Muidu olen teinud jõusaali, 1h jalgratast või 1,5km ujumist. Saasata söönud ei ole, või siis näpuotsaga, aga 95% vähem kui enne. Keha on natukene rohkem trimmis, aga vööümbermõõt on ainult 1 cm (90 – 89) vähenenud. Ma olen kahe valiku vahel – kas suurendada lihast või põletada rasva. Ma saan aru, et mõlemad korraga ei ole võimalikud. Mulle endale on olulisem kõhust lahti saada ja lihasmaas säilitada. Sellest küsimus – kas see on reaalne, et ma jään plaani juurde – 3x nädalas ujumine/sõudmine u 45-50 min ja 1 x jõusaal? Kas sellega saavutaksin eesmärki. Hetkel teen midagi vist ikka valesti, et kõht ei kao.
Suure tõenäosusega on toitumine vale- sealt tuleb 90% hädadest.
Oled sa oma päeva kaloraazi kokku arvutanud, palju reaalselt sööd, milline on makrote väärtus?
Lihtne on süüa ka n-ö korralikust toidust üle, või teine äärmus, liiga vähe. Kummalgi juhul progressi ei toimu.
Kui mingid nr siia paneksid võiks juba analüüsida, et milles asi.
PS! Esimesel treeningaastal on väga edukalt võimalik samaaegselt kasvatada lihast ja kaotada keharasva.
Kaloraazi kokku arvutanud ei ole otseselt. Söön 4-5 korda mõõdukalt. Kindlasti vähem kui enne ja kindlasti on kalorid miinuses, Mis need makrod on
? Kuidas on võimalik liiga vähe süüa ja seetõttu kaalu mitte kaotada? Täna 50 päev ehk pool läinud seega, tulemused pigem kehvemapoolsed, kui 50 päevaga 1 cm vöökohast maha saadud, siis ei saa rahul olla. Lähen vähemalt selle 100 päevaga lõpuni, võib-olla ongi liiga vara mingisugust tulemust oodata.Kuna oled täiesti algaja on võimalik lihast kasvatada ja rasva kulutada samal ajal
Kui Sa ei tea mis on makrotoitained või päevane kaloraaz siis soovitan soojalt alustada http://www.toitumine.ee lehelt enda harimist.
Väga lihtsalt on võimalik liiga vähe süües mitte rasva kaotada- viid keha niivõrd stessi, et ta ei annagi midagi küljest ära.
Ikkagi soovitaks kaloraazi kokku lüüa, inimeste mõõdukas söömine võib olla +/- 2000 cal. Kui sa ei tea palju ja mida sinu tarbitavad toiduained annavad ongi keeruline muudatsui/valikuid teha.
Minus on alati küsimusi tekitanud, kuidas suudetakse adekvaatselt tuvastada vööümbermõõdu 1cm muudatusi või siis kehakaalu puhul 200g tõusu või langust. Iseenesest oleks see ju väga vajalik info, sest võimaldaks nt. toitumiskava puhul kiirelt teada saada, kas toimib või ei. Kuid minu arvates ei ole vööümbermõõtu võimalik isegi 1cm täpsusega mõõta erinevalt kaalust, mis on objektiivne reaalsus eeldusel, et kasutad sama kaalu. Kuid vöö puhul hinga veidi sisse-välja või muuda asendit ja asi muutub veidi?
On 31.3.2017 at 9:14, Helena Mang ütles:siis soovitan soojalt alustada http://www.toitumine.ee lehelt enda harimist.
Väga lihtsalt on võimalik liiga vähe süües mitte rasva kaotada- viid keha niivõrd stessi, et ta ei annagi midagi küljest ära.
Palun sellele teooriale mingisugunegi tõsiseltvõetav selgitus. Mitte mõni bb või fitness-sait, midagi, mis ei baseeru kellegi arvamusel. Tänan ette.
Viewing 12 posts - 1 through 12 (of 12 total)- You must be logged in to reply to this topic.
