Ülikooli teadur demonstreerib teadmisi :)
- This topic has 9 replies, 6 voices, and was last updated 9 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Postimees.ee avaldas võimsa teadmiste demonstratsiooni Tuul Sepalt, kes siis kas on Tartu Ülikooli või Arizona Ülikooli teadur (olenevalt, mis infot uskuda). Mõned eredamad väljavõtted härra loomingust:
1) Esiteks – toidulisandid TAPAVAD! Wow!
2) Uued uuringud näitavad, et toidulisandid kahjustavad inimeste tervist (just – toidulisandid on kõik üks ja sama asi)
3) Suure tüssamise esiisaks on Linus Pauling (samas ei peatu härra poole sõnagagi teadlastel, kes põhjustasid 80- ja 90-ndatel rasvapaanika)
4) Härra teab, et toidulisandi tarvitajad surevad varem ja ühtlasi on ta lahti murdnud ka selle põhjuse! (võtsid täna kreatiini? Hüvasti, sõber)
5) Kuigi toidulisandid ei seedu ja läbivad seedetrakti nagu allaneelatud nööp, hävitavad nad siiski kõik vabad radikaalid ja vähendavad ka möödaminnes keha enda antioksüdantide tootmist. Võimas!
6) Toidulisandid, mis toimivad, on tsink, foolhape ja d-vitamiin. Usutavasti pole hea teadur sattunud veel EFSA poolt lubatud toidulisandite terviseväidete andmebaasi lugema.
7) Niigi rasvuva ühiskonna valguvajaduse rahuldamiseks soovitab hr. Sepp süüa energiarikkaid pähkleid (kas pähklid on ka kõik üks ja seesama, hr. Sepp?)
Ühesõnaga – kas odav populism ja absurdsuseni viidud üldistamine on ülikooli teadurile sobiv ja eetiline käitumine? Härra räägib teaduse kehvast kommunikeerimisest ja teeb ise sedasama. Ei kujuta ette, mis valdkonna teadur ta on, kuid biokeemia või meditsiin see küll olla ei saa.
Artikkel ise asub siin: arvamus.postimees.ee/3780761/tuul-sepp-kuidas-toidulisandid-tapavad
Ootaks isegi arvamusi selle artikli kohta. Mingid kaalu alandavad tabletid/joogid/pulbrid võivad tõesti kahtlase väärtusega olla ning needki kuuluvad ju toidulisandite alla. Tean ühte perekonda, kus pereisa suri maovähki ning lähedased kahtlustasid, et see võis olla mingist eritoidust, mida ta kaalulangetamise eesmärgil tarbima hakkas..
See jutt on ala vanaema käest kuulsin, nüüd tean. Minul on õigus, sest olen ülikooli teadur.
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Artikkel on tüüpiline Postimehe tervisenurga tase. Pealkiri on toimetaja sünnitatud klikimagnet.
Võibolla on toimetaja tekstile ka lennukaid väiteid juurde ja sisu maha keeranud.
On 28. juuli 2016. a. at 9:16 PM, 47 said:6) Toidulisandid, mis toimivad, on tsink, foolhape ja d-vitamiin. Usutavasti pole hea teadur sattunud veel EFSA poolt lubatud toidulisandite terviseväidete andmebaasi lugema
EFSA lubatud terviseväidete andmebaas pole oluliselt kvaliteetsem kui too artikkel. Samasugune ametnikuvisioon teemast. Natuke põhjalikum muidugi.
Naturaalsete folaatide sünteetiline mittelooduslik analoog foolhape ei ole nii pööraselt lahe, et seda lausa eraldi välja tuua.
Tõe huvides – tegemist ei ole härraga, Tuul on kena näkk.
Loodusökoloog (spetsialiseerunud lindudele, tundub), kes, kui sooviks anda inimestele pärisnõu või hoiatada millegi eest, võiks oma eriala välist teaduskirjandust rohkem/paremini uurida.
On 29. juuli 2016. a. at 8:17 AM, LiisA-L said:Ootaks isegi arvamusi selle artikli kohta. Mingid kaalu alandavad tabletid/joogid/pulbrid võivad tõesti kahtlase väärtusega olla ning needki kuuluvad ju toidulisandite alla. Tean ühte perekonda, kus pereisa suri maovähki ning lähedased kahtlustasid, et see võis olla mingist eritoidust, mida ta kaalulangetamise eesmärgil tarbima hakkas.
Toidulisandite põhimass on kahtlase väärtusega. Aga seda on ka näiteks ravimite põhimass.
Osa lisandeid on väga põhjalikult läbimõeldud, varustatud korraliku kirjanduse ülevaate ja mõjumehhanismide kirjeldusega. Osa on üsna teaduse lõikava serva peal. Sealhulgas mõned kaalualandajad.
Ei saa öelda, et parem teaduspõhisus annab ka parema turuedu, pigem vastupidi. Üks mu lemmikarendaja on mitu korda pankrotis käinud.
Toidulisandeid tarbivad rohkem terviseprobleemidega inimesed, nii et suurem suremus tarbijate seas on igati loogiline. See pereisa ilmselt läheb ka siia kategooriasse. Võrrelda tuleks mõju samasuguste tervisenäitajatega inimestel.
On 1. august 2016. a. at 9:52 PM, ROtter said:Lulz @ (pool)sünteetilise alfatokoferooli, isoleeritud beetakaroteeni ja sünteetilise foolhappe näidete peale arutelu üles ehitamine.
Aga jah, eks just sellised asjad moodustavad nn toidulisandite põhimassi.
- You must be logged in to reply to this topic.