Suhkur vs aspartaam

Ürgne küsimus mis on inimkonda piinanud juba pikka aega.

Telegram? Tegelikult?

Olenemata infost ja selle tõesusest on telegram lihtsalt halb?

Suhkurt on muul kujul ka olemas kui ainult valge lauasuhkur.

Kuidas tundub, kas aspartaam/sukraloos tundub kuidagigi loogiline, et ta on tervislik? Milleks neid üldse vaja on? Mina ütlen, et neid polegi vaja.
Lõpus teed sa ikkagi ise oma otsused.

Seda püütakse jätkuvalt välja selgitada – võimalik, et üks enimuuritud teemasid veel mõnda aega (kuna üldsuse huvi on ka suur) – on saadud erinevaid tulemusi, üksikud katsed (närilistega!) toovad ka mingeid võimalikke negatiivseid mõjusid välja ( näiteks seedeelundkonna mikrobioomi

osas)

http://suppversity.blogspot.com/2014/09/artificial-sweeteners-mess-w-gut-biome.html

Payne et al. (2014) published a review on the gut microbial adaptation to dietary consumption of fructose, artificial sweeteners and sugar alcohols and the implications for host–microbe interactions contributing to obesity (see Table 1), which suggests both, positive and negative effects depending on the type of sweetener that’s used. In this context, it’s yet worth mentioning that previous reviews of the literature clearly indicate that the role of artificial sweeteners in the gastrointestinal tract in humans vs. rodents may be fundamentally different (Brown. 2012).

Aga siiski – seni on üldine seisukoht, et kunstlikud magustajad ei ole nii ohtlikud, et neid mingis mõistlikus koguses vältima peaks.

Mitte keegi ei sunni neid kasutama , aga just, nagu Sarge ütles – juhul, kui ilma magusata kohe üldse ei saa, võib see vahelduseks käigus olla.

Ega suhkrut ka ei pea kasutama. Igal toiduainel/viljal on oma maitse, ole mees ja lepi siis sellega. Või a) ole piisavalt aktiivne, et see suhkur sulle liiga ei teeks, b ) ole rasvunud. Iga üks teeb, just, ise oma valiku.

Aga ei ole mõtet iga kevad uuesti plakatitega tulla, kui tegelikult midagi antud teemas muutunud nii palju ei ole, et oleks põhjust.

Ei, telegram ei ole saatanast per se, aga suur osa sealsest teabest on sensatsioonimaiguline, vandenõuteoreetikutele omane, liiga “mainstreami” vastane, püüe olla iga hinna eest “targem- ” me teame midagi, mida meile ei räägita..

On olemas väga konkreetsed allikaid, kust oma infot saada. Kriitiline meel – kui miski on liiga põnev, liiga uudne või kõike korraga peapealekeerav – võiks tulukese põlema panna.

Ooo, põnev teema! … Oh wait… backs off slowly…

Ega suhkrut ka ei pea kasutama. Igal toiduainel/viljal on oma maitse, ole mees ja lepi siis sellega. Või a) ole piisavalt aktiivne, et see suhkur sulle liiga ei teeks, b ) ole rasvunud. Iga üks teeb, just, ise oma valiku.

See on hea. Jõudsin ka ise siiani. Seni kuni kasutasin suhkruasendajaid, käisid edasi ka neelud tõelise suhkru järele. Pikas perspektiivis oleks ehk tõesti lihtsam nautida toitude loomulikku maitset ja lõpetada ka selle suhkruasendajaga. Või siis nii vähe kui saab. Siis väheneb ka loomuliku suhkru tarbimine iseenesest.