Intermittent fasting
- This topic has 125 replies, 22 voices, and was last updated 10 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere,
Mida arvavad Eesti fitnessi asjatundjad uuest ja palju jutuainet tekitavast meetodist: Intermittent fasting (vabandan, ei tea veel pädevat Eesti keelset tõlget)
Rohkem informatsiooni:
For builders:
Vabandan, kui teema on juba kuskilt läbi käinud, või on kuskil rubriigis aktuaalne.
Rootslasel Kristian Sewenil oli mingi aken, mida ta Fit.campis jälgis, st ärkas veel hiljem, et ei peaks passima, kui teised sõid..
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma väga hetkel ei süvenenud sellesse artiklisse, aga seal esimeses näites ta juba enne 12 hommikul sööb valgupulbrit, et see peaks ka toidu alla minema.Ma isiklikult mingisse ”aknasse” ei usu, pigem on asja taga ikkagi regulaarne toitumine.
Ise tegin 2 nädalat enne jõule seda. Töötas erakordselt hästi. Jätsin oma söömisfaasi 4-6h sisse ja fastisin enamik päevad 20-24h.
Rasv põles megalt. Kaotasin praktiliselt 3kg selle ajaga. Käisin trennis ~ lõuna ajal tühja kõhuga ja trennid olid väga viljakad ja tugevad. Jõudu kaduma ei läinud.
Täheldasin seda, et iga 2-3 päeva tagant oli vaja nö suuremat laadimist, sest muidu tõmbas oleku väga tühjaks.
Tähelepanek oli ka kooli suhtes – hommikul näljasena oli vaim teravam ja keskendumisvõime parem.
Kokkuvõttes minu arvamus, et sobib lühikeseks perioodiks kaalu langetamiseks, aga pikemaks ajaks kui nt kuu ise ei kasutaks seda.
Intermittent fasting – google järgi sis vahelduv paastumine ja eks ta suht nii on ka.
Edit:
Üheks suuremaks boonuseks selle süsteemi puhul oli see, et söömisfaasi ajal sai ikka väga korralikult kõhu täis söödud ja ei pidanud muretsema kalorite jms pärast. Kui muidu dieedi ajal a´la 2000kcal, siis sellega võis vabalt 3500kcal süüa ja isegi rohkem.
Mugavuse ja elustiili küsimus. Kuidas kellelegi on parem/mugavam süüa. Mingi metsikut lisaefekti sellest ei saa. Massiperioodil võib selline vahelduv paastumine asja raskemaks teha aga dieedi ajal kindlasti lihtsamaks. Kõht on rohkem täis. Ise olen enam-vähem nii talitlenud veidi üle 3 aasta. Mingeid aknaid paaniliselt taga ei aja aga lihtsalt eelistan hommikul mitte süüa. Ülikoolis oli see eriti mugav, sest hommikusöök tegi mind isiklikult uimaseks ja 1 tunni pärast näljaseks. Vahet ei ole kas palju valku ja rasva või rohkem süsivesikuid. Igatahes on see teema põnev. Kirjutasin antud teemal ka bakatöö. Ei tea kas see on veebis juba saadaval.
Toimib küll. Katsetasin ka kuni 48 tunniseid nälgimisi. Kuid 48 tunniste puhul hakkas küll juba lihast kaduma. Avaldus nii mõõtmiste tulemusena kui ka jõunäitajates. Kuid 24 tunnine on ok. Samas, nagu eelpool öeldud, maitse asi. Mingit erilist eelist ei anna. Ja kui pikalt teha, siis võib tekkida tüdimus sellest kõhu lõhki söömisest. Alguses on tore mõnusalt süüa nii palju kui jaksab (kuid mitte sodi muidugi), kuid lõpuks tüütab ära, et pärast kõht väga täis.
Aga kui just mitte teha seda lühiajaliselt, vaid katsetada eluviisina? Lihtsalt mitte nii hard on kohe, vaid näiteks paastuda (mulle ei meeldi tegelt kasutada selles kontekstis sõna paastumine), seega jätta kogu oma 24h kalorite tarbimise hulk 8-10h sisse? Ülejäänud ajast lasta lihtsalt ainevahetusel oma loomulikku protsessi teha. Siin tekibki väike paradoks minu teadmistes. Minu jaoks on siuke optimaalne lahendus olnud alati, et kui toidad keha 3-4h tagant regulaarselt ja hoiad ainevahetuse käimas, kvaliteetse kütusega ofkoors. Ja annad ainevahetusele puhkust võib olla 8h (kui magad ja ei tarbi toitu).
Sest paljud selle elustiili või protsessi hüved, näiteks lihtsalt fit olemine (näiteks fitness foorumis), viies enda ainevahetuse regulaarselt faasi, kus ta saab energiat teatud aja ja ülejäänud aja peab seda oma rasvavarudest tarbima. Lisaks, kui on seatud toitumise aeg ja toiduvaba aeg, on võib olla lihtsam hoida kinni korralikust toitumisest. Peab vähem aega ööpäevast selle peale mõtlema ka.
Ei kujuta küll ette hommikut ilma korraliku hommikusöögita, though
Tehtagu alustuseks selgeks, mis asi on ” ainevahetus”.
Täitsa huvitav, kuidas sellele “puhkust” saad anda. Magamise ajal, pakun, on see protsess piisavalt tegus.
See, kui hetkel toitaineid juurde ei tule, ei tähenda, et ainevahetus lakkaks. Ainevahetus ei = toit sisse & wcs käimine.
Elustiilina – miks peaks ennast pikemalt koormama. Vahele – miks mitte.
Holger, kes on isegi seda saiti täiendamast kadunud.. oli/on fanatt.
Kui millegi kohta mõistlikku teavet saada on soov, võiks igaks juhuks collective-evolution punkt comist eemale hoida. Mõni asi satub sinna ka adekvaatsena, aga tee pärast selgeks endale, mis on ja mis mitte, kui uskumused juured alla võtnud on.
Sa nagu peaaegu hakkasid vastama mu küsimusele, aga siis otsustasid tuima edasi panna. Miks see siis täpsemalt koormav on organismile, kui kaloraaz siiski paigas on? Mind tõesti huvitab.
Aga kui just mitte teha seda lühiajaliselt, vaid katsetada eluviisina? Lihtsalt mitte nii hard on kohe, vaid näiteks paastuda (mulle ei meeldi tegelt kasutada selles kontekstis sõna paastumine), seega jätta kogu oma 24h kalorite tarbimise hulk 8-10h sisse? Ülejäänud ajast lasta lihtsalt ainevahetusel oma loomulikku protsessi teha. Siin tekibki väike paradoks minu teadmistes. Minu jaoks on siuke optimaalne lahendus olnud alati, et kui toidad keha 3-4h tagant regulaarselt ja hoiad ainevahetuse käimas, kvaliteetse kütusega ofkoors. Ja annad ainevahetusele puhkust võib olla 8h (kui magad ja ei tarbi toitu).
Sest paljud selle elustiili või protsessi hüved, näiteks lihtsalt fit olemine (näiteks fitness foorumis), viies enda ainevahetuse regulaarselt faasi, kus ta saab energiat teatud aja ja ülejäänud aja peab seda oma rasvavarudest tarbima. Lisaks, kui on seatud toitumise aeg ja toiduvaba aeg, on võib olla lihtsam hoida kinni korralikust toitumisest. Peab vähem aega ööpäevast selle peale mõtlema ka.
Ei kujuta küll ette hommikut ilma korraliku hommikusöögita, though
Paastumine on definitsiooni järgi vabatahtlik toidust loobumine aga tavainimene võtab paastumist kui nälgimist ja mitte midagi söömist. Kui tarbidki 8-10h jooksul oma toidu ära ning seda pikaajaliselt siis sellest saabki sinu enda ainevahetuse “loomulik” protsess. Toidu täielik seedimine/imendumine/utiliseerimine võtab kõvasti rohkem aega kui 4h ning ainevahetus töötab pidevalt. Vastavalt vajadusele energiat kasutatakse või talletatakse hilisemaks. Vahelduv paastudes lihtsalt mingi periood on rohkem talletamine suurest ülekaalus ning mingi periood talletatud energia kasutamine ülekaalus. Oma uurimistööga sain esialgseid andmeid selle kohta, et vahelduv paastumine võib säilitada lihasmassi paremini dieedi ajal. Antud teemal on aga väga vähe uuringuid tehtud ning enamalt jaolt vaid ühe grupi teadlaste poolt.
Sa nagu peaaegu hakkasid vastama mu küsimusele, aga siis otsustasid tuima edasi panna. Miks see siis täpsemalt koormav on organismile, kui kaloraaz siiski paigas on? Mind tõesti huvitab.
Kus on kirjas et ” hakkab organismi koormama” ? Kui sõna koormamine oli kasutatud, siis seda eelkõige psühholoogilisest aspektist. Ei taha, ära võta kuulda.
Ja mis tähendab ” tuima edasi panna”. Kui arutelu, mis ei lähe sinu etteantud trajektooril on tuima panemine, ookeeei.
Ma enamuse ajast hoian söömise “akna” circa 7h peal, söön hommikust 11-12 aeg ja õhtust 6-7 aeg ja kõik.. peamiselt mugavuse pärast, tööl on kiire koguaeg ja pole aega iga 2-3h tagant käia nosimas..
Kask- täheldan sama, hommikul keskendumisvõime palju parem tööl ja trennid on ka paremad, oled nagu rohkem kohal ja fokusseeritud. mingit nälga hommikul ei ole. aga must kohv läheb küll mul sinna fastingu sisse:-)
Paastumine on definitsiooni järgi vabatahtlik toidust loobumine aga tavainimene võtab paastumist kui nälgimist ja mitte midagi söömist. Kui tarbidki 8-10h jooksul oma toidu ära ning seda pikaajaliselt siis sellest saabki sinu enda ainevahetuse “loomulik” protsess. Toidu täielik seedimine/imendumine/utiliseerimine võtab kõvasti rohkem aega kui 4h ning ainevahetus töötab pidevalt. Vastavalt vajadusele energiat kasutatakse või talletatakse hilisemaks. Vahelduv paastudes lihtsalt mingi periood on rohkem talletamine suurest ülekaalus ning mingi periood talletatud energia kasutamine ülekaalus. Oma uurimistööga sain esialgseid andmeid selle kohta, et vahelduv paastumine võib säilitada lihasmassi paremini dieedi ajal. Antud teemal on aga väga vähe uuringuid tehtud ning enamalt jaolt vaid ühe grupi teadlaste poolt.
Aga kas ei tundu lihtsalt intuitsiooni pealt loogiline, et kui keha pidevalt kostitada toitainetega, regulaarselt iga 3-4h tagant praktiliselt kogu ööpäeva vältel, siis keha justkui tarbibki neid kaloreid ja justkui kaob ära vajadus juba olemasolevaid rasvu põletada? Samas, kui tekitada enda ainevahetuse loomulikuks osaks igas ööpäevas 12-16h aken, kus toitu ei tarbita, siis justkui võiks kehal olla rohkem põhjust võtta sealt, kus juba on olemas? Need küsimused põhinevad vaid minu pisikestel arusaamadel ja loogikal.
Ja kasutajale MaPo, aitäh. Mõned inimesed lausa oskavad panustada 3 postitust teemasse (kus kokku on 11 postitust) ilma mitte midagi asjalikku panustamata. Minu poolest võid Delfi kommentaariumisse inimeste postitustest tähti närima minna, ehk seal keegi viitsib sinuga kõvatada. Ning jah, sõna “kooramama” oli kasutatud ja mis psühholoogilisest vaatenurgast me räägime, võib olla sina koormad enda psühholoogiat, kui vahepeal toitu järada ei saa, paljudel teistel inimestel toiuvad sel tasandil tunduvalt tõsisemad protsessid, kui ainevahetus või toiduisu.
Aga kas ei tundu lihtsalt intuitsiooni pealt loogiline, et kui keha pidevalt kostitada toitainetega, regulaarselt iga 3-4h tagant praktiliselt kogu ööpäeva vältel, siis keha justkui tarbibki neid kaloreid ja justkui kaob ära vajadus juba olemasolevaid rasvu põletada? Samas, kui tekitada enda ainevahetuse loomulikuks osaks igas ööpäevas 12-16h aken, kus toitu ei tarbita, siis justkui võiks kehal olla rohkem põhjust võtta sealt, kus juba on olemas? Need küsimused põhinevad vaid minu pisikestel arusaamadel ja loogikal.
Vastus lihtne: vahet ei ole, kas sööd 10x päevas või 1x päevas ning oled 500 kcal defitsiidis, on kehal sama vajadus võtta see 500 kcal oma varudest. Jah, nn vahelduv paastumist praktiseerides sa võid lühiajaliselt varude kasutamist suurendada aga vastukaaluks kui sööd siis suureneb ka talletamine edaspidiseks. Küik on kinni ikkagi kaloraažis. Paastumise ainukene reaalne kasu võib peituda selles, et paastumine on hea algus üldisele elustiili muutusele. Kiire kaalukaotus innustab edasi tegutsema. Loomulikult juba räägitud produktiivsus tööl ja mugavus.
Vastus lihtne: vahet ei ole, kas sööd 10x päevas või 1x päevas ning oled 500 kcal defitsiidis, on kehal sama vajadus võtta see 500 kcal oma varudest. Jah, nn vahelduv paastumist praktiseerides sa võid lühiajaliselt varude kasutamist suurendada aga vastukaaluks kui sööd siis suureneb ka talletamine edaspidiseks. Küik on kinni ikkagi kaloraažis. Paastumise ainukene reaalne kasu võib peituda selles, et paastumine on hea algus üldisele elustiili muutusele. Kiire kaalukaotus innustab edasi tegutsema. Loomulikult juba räägitud produktiivsus tööl ja mugavus.
Selged pildid, tänud silmapiiri avardamisel. Mul on tegelikult endal rasvaprotsent väga madal lihtsureliku jaoks ja olen suutnud seda stabiilselt madalal hoida juba mõnda aega, ilma kavade või otsese kaloraazi arvutamiseta. Muidugi olen enda umbmäärase toitumise läbi kaloriarvuti lasknud. “Edu” võtmeks pean lihtsalt kvaliteeti kvantiteedile ja süsivesikuid eelkõige tarbin vaid kvaliteetsetest ja võimalikult vähe töödeldud ainetest. Tundub töötavat, aga mind huvitaski rohkem see, kas sellist laadi eluviis võib olla tervisele ülejoontes kasulikum, või mitte. Sain oma vastuse, thanks
- You must be logged in to reply to this topic.