Tõstmine

Üks võimalus on tõesti raskusi langetada, et jõuaks järgmised seeriad ka oma kordused ära teha. Teine ja minu arvates parem lahendus on see, et esimesed seeriad ei tee suutlikuseni, vaid jätad mõned kordused veel varuks. Sellisel juhul peaks jääma piisavalt jõudu, et ka oma viimasel seerial oma kordused sama raskusega ära teha. Idee selles, et harjutused võiks olla kasvava intensiivsusega.

Raskustest ei peagi harjutuses alati kinni pidama. Lihas ei tea, kui raske hantel sul käes on, vaid seda kui palju ta raskuse tõstmiseks pingutama peab.

Biitseps on väike lihas ja muidugi väsib ka ruttu, eks see mängib ka rolli. Seega oleks mõistlik midagi muud ka vahel treenida.

(Vastus kirjutatud heas usus, et sa niisama ei trolli siin)

Kindel arv kordusi ja kindel arv seeriaid soovitan ära unustada, sest keha ei tööta niimoodi. Ja puhkepausid seeriate vahel mida väiksemad seda parem. Sest üldiselt logeletakse seeriate vahel liigselt, ehk ei tegeleta tegelikult trenniga. Kuula oma enda keha ja kuidas sul endal tunne on, ehk kui tunned et võiks juba uue seeria otsa teha, siis nii teegi.

Kindel arv seeriaid, kindel arv kordusi, kindel kogus puhkust – täielik jama; keha ei tööta nii.

Kordused tee iga seeria puhul suutlikkuseni (max kordused). Ja seeriate arv vastavalt “tunde järgi”, kui tunned et lihas on saanud päris korralikult, et nagu aitab küll, siis aitab küll. Mõnikord võib juhtuda et kõigest 2 seeriat, mõnikord 4, isegi 5. Oleneb kuidas endal tunne on.

Miks max kordused, sest lihas peab ära tundma piiri kust peab edasi kasvama. Kui jätad max kordusteni minemata, siis… keha juba on nii kaugel, keha juba jõuab nii palju teha, ehk ei ole vaja väga edasi kasvada. Peab kehale näitama kust maalt peab edasi kasvama, ehk max kordused.

Max korduste puhul proovid nii kaua kuni enam ei jõua täis kordust teha, või tunned ette et järgmine kordus kindlalt ei tule lõpuni.

Et korduste arv väheneb on täiesti normaalne. Aga ikka max kordusteni, olenemata mitu kordust tuleb. Aga harjutused kus kasutad üht kätt korraga, siis teha võrdselt, isegi kui teise käega ei jõua suutlikkuseni.

Lihased jah ei tööta raskuste järgi. Lihased töötavad “tunde” järgi. Lihaseid ei huvita palju sul kangi otsas on, sest lihased numbreid ei tunne. Lihased teavad tunnet. Kui lihaste jaoks tunne on “raske”, siis on see neile märk kust peab edasi kasvama. Kui lihaste jaoks tunne on “seda ei jõua mitte mingil juhul (ehk viimane kordus)”, siis on eriti selge ja eriti tugev märk kust maalt peab edasi kasvama.