Kaal ja treening
- This topic has 31 replies, 14 voices, and was last updated 11 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Heihopsti
Olen viimased 5 kuud regulaarselt treeninud (vähemalt 1-2 korda nädalas cardio treening ja 1-2 korda nädalas jõusaali treening). Kusjuures proovin alati hoida treeningute arvu nädala lõikes 4, alati see ei õnnestu, vahest juhtub ka 3 treeningut nädalas. Minu jõusaali treeningud näevad välja umbes nii, et 30-40 minutit trenažööril, stepperil või jooksulindil (kiirkõnd, mäkke tõus vms) ja lisaks teen harjutusi, mida olen teinud cardio rühmatreeningutes. Kokku umbes 1h kuni 1,5h.
Minu isiklik tunne on see, et treenin mõnusasti, tunnen ennast hästi, keha olukord on peegelpildis paranenud, kuid mitte nii palju kui olen lootnud. Hommikuti söön 1-2 võileiba (alati rukkileib) singiga ja värske kurgiga, mõnikord lisaks ka tavalised maisihelbed piimaga või pool jogurtit/kohupiima, ühesõnaga hommikusööki söön ilusti. Lõunasöögiks on tavaliselt supp ja mõni magustoit (kohupiim vms, mitte šokolaad ega komm), mõnikord ka kindlasti nö päevapraad, kuhu juurde magustoit ei kuulu
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Enne õhtut kostitan ennast banaani või mõne muu puuviljaga, lisaks olen kohvisõltlane. Rämpstoitu, makarone ei söö üldse, õhtuti kodus rohkem ikka tatrapudru, köögiviljad, lihatükk (tavaliselt on selleks lihaks kana) ja värske salat. Ei salga, kahe-kolme nädala jooksul korra saab ka väljas söödud käidud. Juhtub ka mul, nagu igal teisel naisel patustamist; ehk siis mõni Raffaello tükk päeva lõpus või pidulikumal päeval ei ütle ka ära tordilõigust. Kuid minu küsimus teile, kes te olete nende asjadega rohkem kursis – kas see ongi see, mis minu kaalu paigal hoiab (vaat et isegi tõstnud on)? Mida ma valesti teen või tegemata jätan, on kellelgi ideid?
Ma ei arva, et mu “rasv on muutunud lihaseks”, sest ma ei treeni nii palju, ma ei käi 5 korda nädalas bodypumbis või muidu kangi surumas. Aga tulemus on selline, et mu kehamassindeks on 24,8, kusjuures normaalse piir lõppeb 24,9. Keha rasvasisalduse protsent on 32,9, skeletilihaste protsent 29,7.
Mulle ei meeldi see, et olen nii palju vaeva näinud ja tulemusi justkui ei oleks, peale selle, et keha tundub rohkem toonuses. That’s it.
Kaal 4.11.2013: 65,2kg, pikkus 162,2cm
Kaal 12.03.2014: 65,0kg, pikkus õnneks säilinud
aga kui lihasmass suureneb ja rasvkude kahaneb siis pole selles ju midagi kahtlast , et kehakaal samaks jääb.
või kuda?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arusaadav, et lihasmass suureneb, kuid kas see ei peaks nii olema, et rasvkude ka väheneb ja kaal peaks ikkagi langema? Kui vaadata otsa numbritele, et pikkus on 162 ja kaal 65, siis miski ju siin ei klapi.. Minu normaalkaal peaks olema 57,8kg. Olen lootuse täiesti kaotanud, kuidas tulla toime selle nö 7 “lisakiloga”.
Üldiselt silma, kõrva või mõne muu tunnetusliku meele järgi enamus inimesi ei suuda sissesöödavat energiakogust hinnata.
Kaalulangetamiseks on vaja defitsiiti ja kui sa ei tea täpselt palju “tangid”, siis on ka keeruline püsivat negatiivset kaloraasi hoida.
Soovitaks märkida üles kogu tarbitav toitainete hulk.
Sisesta need http://tap.nutridata.ee/
Võta näiteks päevaseks piiriks 1900-2000 kcal (huupi pakutud, kuna ma ei tea kui aktiivne su päev on) ja hoia seda nädal aega. Peale kaalu võrdlemist, võid teha järeldused kuhupoole toidust saadud energiapiiri liigutada. Hea oleks kui nädalaga langeks pool kilo.
7 lisakilo tähendab -49000 kcal ja hoides päevast defitsiiti 500kcal kulub 98 päeva, tempoks -0,5kg nädalas.
Muud maagiat seal polegi.
Kui pead kavast kinni oled juba enne suve neist seitsmest kilost lahti saanud.
Soovin Sulle edu ja järjepidevust.
Jälle uus ja mõttetu teema. Lugege, lugege. Kogu veeb on täis analoogseid küsimusi. Sama foorum samuti. Küll on tahtmine ikka “oma lugu” kirja panna.
Kirjutage luuletusi.
1. bodypump ei ole eriline lihasekasvataja.
2. sa kaalud oma pikkuse kohta tõesti palju, rasva% näitab seda ilmekalt. Isegi naisel võiks see jääda max 25 piiresse.
Olen täiesti kindel, et need ei ole lihased, mis su kaalu ebaproportsionaalselt kõrge hoiavad
3. see, kas su leib on “rukkileib”, ei oma vähimatki tähtsust, sinu “eesmärgi” puhul vähemalt mitte. Makaron on rämpstoit ja leib ei ole?
4. hommikusööki EI PEA “ilusti” sööma, tunde järgi: pigem, tundub, et võiks vabalt vahele jätta kui otsest vajadustei ole. IF.
5. “kohupiim ja mitte šokolaad või komm” kipub olema tavaliselt maitsestatud ( 100 g toote kohta vähemalt 15 g suhkrut ) substants.
+ kuni kaal, ja eelkõige rasvahulgast kehastulenev kaal, su murekohaks on, ei pea olema iga toidukorra lõpuks dessert.
6. “tavalised maisihelbed piimaga või pool jogurtit/kohupiima” – miks ma küll olen 99 % kindel, et tegemist on mingi uuh-kui-mõnna magusa “jogurtiga”, “kohupiimaga”.
Siin on palju juttu olnud üldkaloraažist, tõsi, ilmselt. Aga neil, kes on “hädas”, peaks olema kindel tee: jäta ära magustatud tooted. No-brainer.
Kasuta suhkruasendajat, kui sõltuvus väga suur. Arvan, et sinu puhul ongi tegemist puhtalt toitumise taga. “Trenne” võib ka püüda varieerida, äkki miski muu mõjub.
+1 eelmisele
Kõik naised, kes on läbi teinud “imelise” muutumise (nt. 10kg rasva arvelt 3 kuuga), vastavad lõpuks küsimusele “Mida teisiti tegid” üheselt: “Lõpetasin suhkru söömise”. As simple as that.See, et paki peal on kirjas “Fitness”, “Tervislik”, “Fat-free” ei tähenda, et seda võiks endale mõnusalt sisse süüa kaalu alandades.
Sinu kirjeldatud menüüst on kõik alla võtnud naised jätnud ära: leib, maisihelbed, jogurt, magustoit, banaan, puuvili. Asendused:
leib: kliid (eriti nisukliid panevad sh. naistel kõhu “käima”)
maisihelbed: juurvili (kiire sv. vs. aeglane sv)
jogurt: ilma lisanditeta piimatooted
magustoit: no comments
banaan, puuvili: juurviljad, rohelised köögiviljadOletades, et oled isegi 200-300kcal miinuses, kuid lisad siia Raffaello, tordilõigu, väljas söömised, siis saadki pikas perspektiivis summaks nulli.
Kerge treeninguga 1-3 korda nädalas peaks ta sööma 1506 kcal päevas, keskmise treeninguga 3-5 korda nädalas 1762 kcal päevas. 1900 kcal tema jaoks on ju kaalutõus.
Teemaalgataja loe oma kalorid kokku mis sa päevas sööd, võta esialgu siis 1762 kcal ja vaata kas kaal hakkab langema järgmise nädala või pooleteisega. Kui ei hakka, siis langeta 100 kcal.
Leibadest ja värkidest (singid, juustud, leivamäärded) loobu, sest neis on kaloreid palju ja kõht on kohe tühi. Ehita oma toidukava üles külmutatud aedviljadele, natuke lisa sinna õli juurde (5g). Kui ostad jogurtid, siis loe pakipealt kui palju on 100g kaloreid, eelista neid milles on kaloreid kõige vähem. Jogurtid võid asendada hoopis kodujuustuga.
ma eriti ei viitsi aga siiski: jogurtit ÄRA asenda kodujuustuga, need on kaks täiesti erineva eesmärgiga toiduainet. Kodujuustus ei ole seda bakteriaalset keskkonda.
Mida kindlasti soovitaks: lihtsamast lihtsam hapukapsas, ei , see ei ole see purkidesse pistetud rasva (ja suhkrurohke) “praekapsas”, “mulgikapsas”, jutt on toorest hapendatud kapsast. Mida rohkem, seda uhkem – alustama, samas, ei peagi poole kiloga päevas..agavõi ikka. sealt saad headele bakteritele lisaks ka koguse c-vit, muudki.
Kui kõhule ei peaks meeldima, otsiksin põhjust koostoimest muude toiduainetega….
Ta võib ju ühel päeval süüa kodujuustu ja teisel päeval jogurit. Iga dieet on nagunii kehale võõras asi, aga see tuleb läbi teha ja edasi saab elada jälle normaalselt. Nagunii väga suur osa inimesi, kes ei pea dieeti, söövad äärmiselt ühekülgselt. Paljudele dieet ongi see mis paneb neid maailma avastama. Koguaeg ühte tarbida muutub igavaks, aga kui kaloraaz on piiratud, siis see paneb mõtte tööle ja arendab leidlikku kombineerimisoskust.
Ma ei poolda asjadega lolliks minemist;)
Aitäh vastuste eest!
Eriti hea meel on “hakkab looma” kommentaari üle, kus ta juhtis tähelepanu veebiaadressile tap.nutridata.ee. Ei teadnud sellisest programmist ja väga mõnus ning kerge on sinna oma päeva toidud kirja panna ja õhtul analüüsida, mis suhu sai pistetud ja kuidas need mu päevamenüüd mõjutasid!
Samuti ei ole ma kunagi mõelnud, et puuviljad (mille olen asendanud mingi muu jama vastu) tuleks ka asendada hoopis juurviljadeks ning kohupiima ja jogurteid olen pidanud kuidagi “süütuteks”.
Soovitusest hapendatud kapsast vaatan hetkel küll kaarega mööda… Maitse maitseks, see on subjektiivne ja võib aja jooksul muutuda, kuid olen hetkel siiski kooli ja töö vahel ning teatud luksusi ei luba endale, if u know what i mean
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuid olen mõelnud veel suppide peale – neid soovitatakse ju süüa, et hea kerge eine jne.. Aga üldiselt sisaldavad ju supid vett, rasva, kartulit (või riis) ning minimalistlikke lihatükke. See ei ole ju toitev? Kas lõunaks supi söömine on ikka hea mõte?
Teiseks tahtsin küsida väljas söömise kohta; kas teie, kes te olete tegija, ei käi üldse, üldse mitte väljas söömas? Never ever? Või kui suur patt see nüüd olla saab, et ka kolme nädala jooksul korra tundub üleliigne?
MIna puuvilju ära ei jätaks. Kaloraaž pole neis sugugi mitte halvem, kui paljudes juurikates ning erinevad kasulikud toitained ja kiudained, mis neis leiduvad on piisav põhjus tarbimiseks. Muidugi ei pea ogaraks minema, sest jah – nälja rahuldamise koha pealt nad päris nii head, kui juurikad pole. Aga enamvähem.
Mina soovitaksin greipi süüa. Greibis on päris vähe kaloreid, korralik kogus kiudaineid ja mitmeid muid kasulikke toitaineid. Korralik suur greip on ca. 150-200kcal ning usun, et enamikele naisterahvastele on see päris korralikuks vahepalaks või muu toidu kõrvale lisaks. Soovitan koorida nagu apelsini ja tervenisti nahka panna, ei mingit lusikaga sorkimist.
Aitäh vastuste eest!
Eriti hea meel on “hakkab looma” kommentaari üle, kus ta juhtis tähelepanu veebiaadressile tap.nutridata.ee. Ei teadnud sellisest programmist ja väga mõnus ning kerge on sinna oma päeva toidud kirja panna ja õhtul analüüsida, mis suhu sai pistetud ja kuidas need mu päevamenüüd mõjutasid!
Samuti ei ole ma kunagi mõelnud, et puuviljad (mille olen asendanud mingi muu jama vastu) tuleks ka asendada hoopis juurviljadeks ning kohupiima ja jogurteid olen pidanud kuidagi “süütuteks”.
Soovitusest hapendatud kapsast vaatan hetkel küll kaarega mööda… Maitse maitseks, see on subjektiivne ja võib aja jooksul muutuda, kuid olen hetkel siiski kooli ja töö vahel ning teatud luksusi ei luba endale, if u know what i mean
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuid olen mõelnud veel suppide peale – neid soovitatakse ju süüa, et hea kerge eine jne.. Aga üldiselt sisaldavad ju supid vett, rasva, kartulit (või riis) ning minimalistlikke lihatükke. See ei ole ju toitev? Kas lõunaks supi söömine on ikka hea mõte?
Teiseks tahtsin küsida väljas söömise kohta; kas teie, kes te olete tegija, ei käi üldse, üldse mitte väljas söömas? Never ever? Või kui suur patt see nüüd olla saab, et ka kolme nädala jooksul korra tundub üleliigne?
Teate, kui palju oleks kasu, kui inimesed õpiksid lugema. Olgu, parandan: loetu mõttest aru saama.
1. Kohupiim ja jogurt ongi süütud. Jutt oli SUHKRUST, mille sa saad kaasa kui valid maitsestatud tooted, mitte naturaalsed versioonid.
2. No, i do not know, what you mean. If you read my text..maybe you can understand WHAT I MEANT.
Lisaks. Hapukapsas maksab igas poes ca 1 eur kg. Kui tööl on liitrine kapsapurk kaasas, ei saa küll kellegi asi olla, kui sealt haukad paari tunni takka suutäie. Aga parim aeg selleks on hoopis hommik, enne “tööd-kooli”, suur kausitäis.
Supp on hea valik, seda, et sinna ebanormaalne kogus rasva sisse satub, kohtab harva – selleks peab spetsiaalselt vaeva nägema kokk.
3. Väljas söömas? Kui oma raha peale vihane oled, miks mitte. Miks mitte. Mingit muud pattu sellega küll ei kaasne. Kohviku/restoraniportsud on nii väikse kaloraaziga-nadid ( REEGLINA ), et sealt ei ole karta muud jama, kui vaid see materiaalne.
MIna puuvilju ära ei jätaks. Kaloraaž pole neis sugugi mitte halvem, kui paljudes juurikates ning erinevad kasulikud toitained ja kiudained, mis neis leiduvad on piisav põhjus tarbimiseks. Muidugi ei pea ogaraks minema, sest jah – nälja rahuldamise koha pealt nad päris nii head, kui juurikad pole. Aga enamvähem.
Mina soovitaksin greipi süüa. Greibis on päris vähe kaloreid, korralik kogus kiudaineid ja mitmeid muid kasulikke toitaineid. Korralik suur greip on ca. 150-200kcal ning usun, et enamikele naisterahvastele on see päris korralikuks vahepalaks või muu toidu kõrvale lisaks. Soovitan koorida nagu apelsini ja tervenisti nahka panna, ei mingit lusikaga sorkimist.
Greip on eriti happelise olemisega – mõni limaskest ei taha seda väga, kui, siis valget. Isutab küll aga kohe kui mõtlen mõjule – lihtne valik.. jääb ära. Apelsin ei käitu nii.
Jah, lusikaga sorkida on neid vilju naljakas: valge kiht, mis koore ja viljaliha vahel – väga mõnus:)
Miks te greipe lusikaga sorgite?? Koorige ta lihtsalt ära nagu apelsin ja siis koorige see mõru koor viljaliha ümber ka ära. Söötegi ainult viljaliha, mitte seda mõrudat nahka (kindlasti ka seal väärtuslikke aineid sees). Kindlasti ei ole siis greibi söömine nii käsijakogumuudelamist “must”. Siiamaani olen ilusti greibi “koorimisega” saanud hakkama. Lusika peale ma ei ole isegi tulnud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.