kas kehal on mingi kriitiline vajalik rasvavajadus+ küss kroomi kohta
- This topic has 9 replies, 5 voices, and was last updated 11 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
ehk siis küss selline: kas kehal on mingi kriitiline vajalik rasvavajadus seoses nt. lihasmassiga? et keha lihtsalt peab tagama mingite signaalide alusel teatud piisava rasvaprotsendi, millest allapoole langedes käivituksid mingid enesealalhoiumehhanismid nt. suurem isu, väsimus (piiratud energia liikumiseks), pidev külmatunne (kuna keha säästab kõhtu kukkuvat palakest tähtaimaks, mitte ei küta täiega, et seda põletada etc.)
miks kirjutan- on tehtud kunagi lihaskasvatustreenigut ning selle mass on piisav, rohkem ei soovi. olen muidugi ka muutnud dieeti ning treeningut ning eesmärki. ka jõu juurdekasv pole enam nii oluline, seda on piisavalt, oleks hea, kui see säiliks või siis tulenevalt massilangusest ning muutunud treenigust, ehk 10-15% langust oleks kah aktsepteeritav, mis muidugi praeguseks ongi juhtunud. aga ma ei põe. pigem on soov alandada veel pisut rasvaprotsenti, kuid olen tähendanud, et kui see liialt langeb, siis kehal nagu tekib paanika, et nüüd vaja kütet peale kühveldada ning isu on päris suur.
1. ehk siis kas keha käitumisel on seos minu esialgese küsimusega või lihtsalt treeningust tulenev stressitõus (mh. kortisool) ning sellega seoses ka suurem isu. olen alustanud kroomitablettide lisamisega toitumisse, mis peaks kortisooli tõusu tasakaalustama ning samuti kaitsma lihaseid treeningul (ehk väikeses energiadefitsiidis).
2. kas kroom oleks siin abiks. palju, mis ajal? kellel häid kogemusi, palun jagage
tnx
Energiadefitsiit ning vähenev keharasva osakaal on mõlemad asjad, mis teatud mahus enesealahoiusüsteemid kehas käivitavad. Täpsed numbrid sõltuvad inimesest. Kuid jah, suurem isu, väsimus, külmatunne jne on kõik reaalsed kõrvalnähud, mis tekivad, kui keharasva protsent allapoole langeb ning keha kaloridefitsiidis ning tugeva koormuse all on.
Kortisool on lihtsalt üks osa puslest. Kroom võib veidi siit-sealt asju siluda aga imerohi ta kindlasti pole.
Kõige jätkusuutlikum on minu arust tekitada võimalikult väikene energiadefitsiit, hoida toitumine mitmekülgne ning jätkata korralike treeningutega. Mida parem on vorm, seda raskemaks muutub veelgi parema vormi tegemine. Seega kogu ettevõtmine võib päris palju aega võtta.
Muidugi saab ka kiiremalt, kuid mida suurem on defitsiit ja koormus, seda raskem see ettevõtmine on. Seetõttu igasugu kiirdieedid enamasti jätkusuutlikke tulemusi ei annagi – inimesed ei kannata seda ei vaimselt ega füüsiliselt välja.
jah, ega ma eriti ei usu ka neid nn. isu äravõtjaid. ning päris tühja kõhuga toimetada lihtsalt pole õige. ning, just-just sama mõte siin, mida parem vorm, seda raskem on sealt veel midagi timmida. ilmselt peab pigem vaimselt ennast treenima/harjuma ning arvestama, et mitte minna külmkappi kiigates arust ära. olen märganud, et vee pealekallamine ajal, kui on “nõrkuse hetk” leevendab. proovin suveni ses osas pingutada, vaatan, kas aju selel aja peale mõistab, et ka väiksema rasvaprotsendiga ei ole paanikaks põhjust.
Ma päris hästi aru ei saanud vbl, aga kehal on ka selline asi, et mida kauem on mingis kehakaalus/rasvaprotsendis olnud, seda kauem tahab selles asendis püsida/tagasi pürgida. Ehk keha peab uue seisundiga harjuma. Ja näljatunnet korrigeeritakse ikkagi toitumisega.. võid ju ka mingeid kalorivaeseid asju süüa, rohkem salatit toidu kõrvale nt.
Rasvkude on aktiivne kude, eriti naistel. Osaleb tunduvalt rohkem ka hormoonsüsteemi töös kui kunagi arvati. Endal sama teema. Erinevalt noortest meestest, kellel testosteroon möllab, ainevahetus kiire ja kunagist rasva pole seljas olnud on asi vanameestel veidi teisiti.
Kunagine kehakaal oli 120 kg, nüüdseks on rasvaprotsent 8-10 peal, kaal 85 kg. Kuid selja peal ja kõhul – kus meestel seda kõige enne koguneb – ongi ikka veel mõned kilod rahulikult seda rasva alles. Ja selle kaotamine tundub küll üks vägistamine olevat. Kõik sümptomid tulevad kohe välja. Pikaajalises aastaid vahelduvas miinuses olekust (keskmiselt tuleb päevane miinus kogu selle perioodi peale 200kcal) on näiteks käed ja jalad muutunud väga külmatundlikuks. 2-3 soojakraadi juures on minul kindailm. -15 juures aga ei aita enam ükski kinnas – üle 1 tunni väljas vastu ei pea, sõna otseses mõttes külmuvad käed ära ka väga paksus kindas. Pean sõna otseses mõttes jooksma, et alates -15 juures elu sees hoida.
Seevastu kehal ei ole külm. -20 juures võin vabalt olla väljas päev otsa kus seljas on T-särk ja selle peal paksem fliis.
Teised sümptomid ka – nt. testosterooni taseme langus on tuntav.
Nii et mina kipun küll tagasi vaadates arvama, et kui kellelgi on soov “rannavorm” teha, siis tehku seda kiirelt ja korralikult ja lõpuni. Aeglane tiksumine annab küll väga hea vastupidavuse jms. ja Harju keskmisest parema välimuse, kuid seda viimast teravust on raske saada. Vähemalt üle 40 vanuses.tänan. jah, pean vaimselt mõnda aega rohkem pingutama ning korrutama (et ka alateadvusse jõuaks teadmine), et madal rasvaprotsent ongi tavaline olukord. suurte kaalulangetajatele on ka ilmselt päris suur probleem harjuda just uue, “õblukese” kehaga. ning kui sa ise teadvustatult seda ei usu, mis siis veel alateadlikust mõtlemisest/käitumisest rääkida.
Noh, vihjeks – huvide muutus (pehmelt öeldes). Otse öeldes – teatud huvide täielik kadumine. Funktsioon alles, kuid tahtmist pole.
Hmm, aga see võib teatud olukorras isegi positiivne olla. Oleneb taustast.
Peaksin siis proovima kalorsust vähendada, huvi on liigagi suur muidu.
Jahah, aga miks oled nii kindel, et siin seos testo vähenemisega, mitte mujal? Teooria on küll selline, et langus = huvi ei ole, aga siiski seda on sama moodi teoorias võimalik muuga seletada.
Oled mõõtnud, ja näha drastiline muutus?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.