krassy blogi

Jooksujuttu täna.

Treenin poolmaratoniks, selleks kasutan lehelt http://my.asics.co.uk/ pärit treeningkava, seda sellepärast, et seal treeningkava ja -päevik kenasti ühendatud (st koostab automaatselt kava ja selle järgi saab päevikut täita). Eelmisel kevadel treenisin sealt saadud kava põhjal 10 km jooksuks ja võib öelda, et kava oli asjalik, samuti ka nende ennustus mu oletatava võistlustulemuse kohta. Mis mulle väga meeldib, on see, et uut kava tegema hakates küll arvutatakse sisestatud andmete põhjal oletatav võistlustulemus, aga sõltuvalt sellest, kuidas treeningkavas ettenähtud jooksud jooksed, seda oletust modifitseeritakse.

Nüüd olen oma poolmaratoni kavaga nii kaugel, et algne oletus 2:02:16 muutus mu 3 viimase jooksu põhjal 1:53:39-ks. Mis on iseenesest ju äge, mu treeningpäevik usub ka, et ma suudan kevadel poolmaratoni alla 2 tunni joosta ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sugugi sama äge polnud aga tänane jooks. 17 km mugavas tempos ehk minu puhul 6:40-7:00 min/km oli ette nähtud ja selle ma ka ära tegin, tempoga polnud mingit probleemi, 6:37 kujunes kokkuvõttes keskmiseks tempoks, ehkki üritasin küll aeglasemalt võtta kogu aeg. Aga 8. kilomeetril hakkas parem põlv valu tegema ja 9. kilomeetril ka vasak. Ja mida kilomeeter edasi, seda hullemaks läks, viimased 2 km olid ikka tõsine piin. Ma ei ole üldiselt allaandja, aga selle jooksu oleksin küll kuskil 15. kilomeetril pooleli jätnud. Samas, kui 7 km oli juba põlvevaluga joostud, tundus liiga mõttetu pooleli jätta, seda enam, et ega kõndimine tol hetkel vähem valus ei olnud. Seega jooksin ikkagi lõpuni.

Ent see valu on üks suur müstika mulle. Mul pole kunagi põlvedega probleeme olnud, ei olnud eriliselt külm ilm täna ja ei olnud see ka esimene nii pikk jooks. Ja alles pühapäeval jooksin 12 km ilma ainsagi probleemita. Mis toimub? Liiga suur koormus põlvedel? Jooks ja bodypump… Eile sai jõusaalis ka käidud ja kükitud ja jalapressitud raskusi, millega muidu nagu kokku ei puutu. Liiga ehmatav liigestele?

Ei teagi, mis siis teha nüüd. Ilmselt püüan põlvedele pisut puhkust anda ja ehk nädala pärast alles uuesti joosta proovida. Ja loota, et see valu oli juhuslik ja mind enam ei külasta…

Aitäh ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jalgadega on kehvavõitu, mingi lihas seal idee järgi peaks ju olema, aga näha teda eriti pole – ilmselt on lihas väike ja pekk liiga suur. Püüan rasvaprotsenti pisut väiksemaks saada ja loodan, et see aitab midagi. Aga pirni tüüpi kehaga ma olen ja seetõttu pekk just allapoole kogunenud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma üritan korra nädalas jõusaalis ka käia (ringtreeningus), ehk aitavad suuremad raskused ka jalalihase arengule kaasa.

Nädala kokkuvõte

Trenne sai kokku 7: 2 BP-d, 2 intervalltreeningut, ringtreening jõusaalis, zumba ja jooks. Plaanis oli iseenesest tänaseks veel jooks ja pilates, aga jooksuga teatavasti lubasin väikse pausi teha ja üldine enesetunne on ka selline, et on vaja ühte puhkepäeva.

Kaal näitab ka pisut rohkem kui eelmine pühapäev – 64,4. Pole väga imekspandav ka, kuna keskmine päevane kaloraaž ei jäänud küll alla 2000, nagu oleks võinud, vaid küündis 2500 juurde. Aga sellesse nädalasse sattus ka hulk sündmusi (k.a see, et vanusest “enam-vähem 24” sai päris 24), lisaks oli viimane puhkusenädal praeguseks, ja ausalt, ma ei kahetse küll ainsatki koogitükki ega muud head, mis suhu rändas ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Lõppude lõpuks ei või ju trenni ja toitumise tõttu unustada oma elu elamist ja selle nautimist, eriti kui tegu on lihtsalt harrastussportlasega.

Ükspäev (olgu, tegelikult öö – kell oli 3 ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) otsustasin ka selgitada, kuidas nende kätekõverdustega tegelikult on. Ja oli täitsa nii, nagu ma arvasin – 36 tuli ära. Seda siis 2 minuti jooksul. Ei, ma ei plaani sõjaväkke minna ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga mingi ajaline piir võiks ju olla ja miks mitte siis 2 minutit.

Siin KaisakeM-i küsimusest ajendatuna uurisin ka oma jalgu. Tegelikult polegi seis nii hull, kui arvasin ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma olen alati olnud see tüdruk, kes ei julge trenni lühikesi pükse jalga panna – mis ikka sinna oma pekke näitama minna – , seega polnud ka märganud, et mingi lihas nendel jalgadel arenenud on. Aga tegelikult on. Seega, aitäh, KaisakeM, sulle küsimuse eest!

Mina väidan, et kindlasti kõik pole ette nähtud spagaati maha saama. See oleneb puusaliigese tüübist (mis nurga all on) ja reieluupea suhtest reieluu suhtes.

Kui puusaliiges on “allavaatav”, siis juhtub see, mis alumistel piltidel. Selline puusaliigese lõhkumine võib kahjustada ka reieluu verevarustust.

http://www.nature.com/nrrheum/journal/v8/n2/fig_tab/nrrheum.2011.199_F2.html

Kas tahtsid selle postitusega lihtsalt välja tuua, et maailm pole mustvalge ja mingeid absoluute pole olemas (mis on kindlasti tõsi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>), või on see tõsisem hoiatus, et ei tasuks spagaadi poole püüelda, kui päris iseenesest ei tule?

Tõsi on, et mõistusega tuleks võtta kõike. Minu puhul eriti kõike, mis puudutab trenni. Endale liigategemises trenniga olen ma päris osav, samas on ka oskus piiri pidada kahtlemata eduka (harrastus)sportlase puhul oluline. Seega püüan seda õppida: mõni päev mitte trenni teha, mõnes trennis võtta rahulikumalt ja mitte täis tambiga ennast sundida. Tuleb tunnistada, et nädala alguses see küll ei õnnestunud – sundisin ja sundisin, ainult midagi välja ei tulnud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Esmaspäeval läksin bodypumpi, kuna eelnevalt 48 tundi polnud mingit trenni teinud ja eelmise nädala kaloraaž oli ka veidi suurem, siis lootsin, et tuleb väga hea trenn, jagub energiat ja suudan teha nii, et tunnen, et olen andnud endast 100% ja rohkemgi. Ja tegelikult? Raskused samad, millega juba kuu aega tehtud, kava see sama, mis kaks kuud olnud, ja lihtsalt ei jaksa. Tehnika laguneb, kordused jäävad vahele jne. Arusaamatu.

Ja järgmine päev otsustasin minna jõusaali ringtreeningusse. Ühest küljest mõtlesin, et ei tasuks, kuna räägitakse ju, et kaks päeva järjest ei tasu jõutrenni (samadele lihastele) teha ja need mõlemad kogu keha hõlmavad. Aga samas nad on siiski mingil määral erinevad – jõusaalis ju suuremad raskused ja vähem kordusi. Et äkki midagi ikka arendab. Ja lisaks on ju olemas mingisugused (tõelised) pumpi fännid, kes 6 (!) korda nädalas seda teevad (nt tänavune Fitness Explosioni võistluse naisvõitja) ja ikkagi vist arenevad, mitte ainult ei lõhu oma lihaseid.

Igatahes, kuna eelmise päeva trennist oli juba nii halb kogemus ja lihased ka natukene tunda andsid, siis otsustasin proovida ära oma täiesti kogemata saadud Fast Workout Shocki. Muidu ma mingeid lisandeid tarvitanud pole ja suhtun ka pigem skeptiliselt, eelistan üritada ikka päris toiduga vajalikud ained kätte saada. Aga kui ta juba olemas oli, siis miks mitte proovida, hullemaks vast ikka ei tee? Hah, jõin ettenähtud 24 grammi enne 30 min enne trenni algust ära ja noh… 10 min pärast hakkasid peopesad sügelema ja nägu ka veits, 20 min pärast tulid vastikud külmavärinad ja trenni alguseks lisandus korralik kõhuvalu Ma ei teagi, mis see siis nüüd oli – allergiaid pole mul nt kunagi olnud. Aga trennis, esimese ringi ajal tundsin end võrdlemisi kehvasti, teise ringi ajaks olid kaebused kadunud ja kolmanda ja ühtlasi viimase ringi peal tundsin, et nüüd laseks veel 3 ringi, sest energiat oli veel kõvasti üle ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Püüdsin siis asjast enda jaoks mingid järeldused ka teha: järgmine kord, kui jälle proovida julgen, võtan vast veidi vähem koguselt ja veidi rohkem aega enne trenni algust. Näis siis, mis saab.