Proteiini tarbimine
- This topic has 44 replies, 13 voices, and was last updated 12 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere !
Vabandused ette ära, et võibolla on see teema ka varajasemalt postitatud aga sooviks vastust.
Kuidas näeb välja korrektne proteiinipulbri tarbimine ja kui palju on päevas lubatud seda tarbida?
Endal trenniaeg üldiselt 1800-2100 vahemikus kui see midagi mõjutab.
Siiani olen 50g valku sheigi näol ära joonud 1h tunni jooksul peale trenni
Jällegi, tänud ette ära informatiivsete vastuste eest !
50g korraga alla tõmmata suht raiskamine
korrekt mdea vähemalt ise võtan nii 30g-40g pulbrit (24-30g telikukku valku) ja 50g süsivesikud (viinamarjasuhkur või asenduseks glükoosi pulber – mitte dropsid)
suhtena 2:1
päevas lubatud tarbida – kriba oma andmed välja siis
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1800-2100 mida ? kalorid we ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>varustad terve päeva keha valkudega ära, selle pulbriga lihtsalt aitad kaasa, toiduna muidugi ei viitsi pugida koguaeg seda valku sisse
minu max on 180-200g valku päevas***
peaasi, et peale trenni valku ja süsivesikuid saaks, pärast sööd toitu
Ühe einekorraga imendub teatud hulk valku, kui võtta üle imendumise koguse, siis lihtsalt valk töödeldakse lisaenergiaks kehas.
Ühe einekorraga imendub teatud hulk valku, kui võtta üle imendumise koguse, siis lihtsalt valk töödeldakse lisaenergiaks kehas.
Holger, kus sa oled. Päästa!
Tere !
Vabandused ette ära, et võibolla on see teema ka varajasemalt postitatud aga sooviks vastust.
Kuidas näeb välja korrektne proteiinipulbri tarbimine ja kui palju on päevas lubatud seda tarbida?
Endal trenniaeg üldiselt 1800-2100 vahemikus kui see midagi mõjutab.
Siiani olen 50g valku sheigi näol ära joonud 1h tunni jooksul peale trenni
Jällegi, tänud ette ära informatiivsete vastuste eest !
Valgupulber on põhimõtteliselt piimapulber, või mõne muu valguallika pulbri variant. Toit ühesõnaga. Tarbi nii palju või vähe, kui tahad. Valgupulbri eesmärk on anda kehale valku, kui sa ei viitsi tavalist toitu süüa, või pole aega valmistada vms. Ta ei paku mingeid imetulemusi ega tee midagi imelist.
Kui sulle meeldib sheigina toitu juua, siis joo. Ma võtan iga kell mõned kanakoivad või paki kohupiima selle vedela lurri asemel.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Muidugi võid pulbrit lisadagi näiteks kohupiimale, segade keefiri otsa ning ongi maius valmis. Selline variant on IMO veidi parem, kui lihtsalt veega alla kulistada. Aga krt teab, mis sulle meeldib.50g korraga alla tõmmata suht raiskamine
korrekt mdea vähemalt ise võtan nii 30g-40g pulbrit (24-30g telikukku valku) ja 50g süsivesikud (viinamarjasuhkur või asenduseks glükoosi pulber – mitte dropsid)
suhtena 2:1
päevas lubatud tarbida – kriba oma andmed välja siis
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1800-2100 mida ? kalorid we ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>varustad terve päeva keha valkudega ära, selle pulbriga lihtsalt aitad kaasa, toiduna muidugi ei viitsi pugida koguaeg seda valku sisse
minu normaalne on 240-270g valku päevas
peaasi, et peale trenni valku ja süsivesikuid saaks, pärast sööd toitu
Raiskamine ta nüüd pole – või noh, minu arust on raha ning tahke toidu söömise võimaluse raiskamine sel juhul
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Valk + süskarid on standard taastusjook tõesti. Muidugi märgime kiiresti ära, et enamik tavalisi jõusaalis hobitreenijaid sellist taastust ei vaja.
Sinu “normaalne” valgukogus on päris ebanormaalne tegelikult. Ma söön poole vähem mõni päev.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ühe einekorraga imendub teatud hulk valku, kui võtta üle imendumise koguse, siis lihtsalt valk töödeldakse lisaenergiaks kehas.
No see lause on absurd. Kui võtta üle imendumise koguse, siis ei saa seda energiaks ühegi valemiga töödelda, kuna see ju ei imendu.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Lendab taguotsast hiljem välja lihtsalt. Kindlasti on mingi kogus vedelat valku, mille puhul ületatakse soolestiku võime toitained kätte saada, enne kui väljutatakse, aga kas just 50g vadaku puhul peaks kartma… Aga eks sa mõtlesid seda, et kui korraga hästi palju valku tarbida, siis keha päris kõike lihaste ehitamisele ei kuluta, vaid kasutab ka energiaks. Seda muidugi jah. Mingi osa söödud valgust läheb alati energiavajaduste rahuldamiseks. Alati. Kuid see pole küll asi mille pärast muretseda. Keha oskab valku siiski väga edukalt ära kasutada.
Valgu osa lihaskasvu võimendamisel on keerulisem ning samas lihtsam, kui paljud arvavad. Ühest küljest pole erilisi tõendeid, et regulaarne päeva jooksul valguga törtsutamine mingit erilist eelist tavatreenijale annaks – inimesed on suutnud lihasmassi väga edukalt kasvatada ka 1x päevas valku süües või isegi 1x 2 päeva tagant, ehk lihtsus kuubis. Söö millal iganes oma norm täis ja kärab küll. Teisest küljest on hetkel veel endiselt veidi ebaselge, kuidas kogu süsteem töötab, sest teoorias oleks justkui loogiline, et pidevalt seda valgusünteesi väikeste einetega torkides, eriti trenniaegade ümber, saavutaks paremaid tulemusi. Võimalik, et pidevalt väikses koguses valku tarbides on mingi kasutegur olemas, aga sellisel juhul on see nii mikroskoopiline, et vahet võib näha vaid mõni proff kulturist, kes oma keha viimse detailini tunneb.
Üks selgitus on superkompensatsiooni olemasolu, mis tähendab, et mida kauem sa valgust “paastud”, seda tugevam on keha reaktsioon hiljem, kui valk kohale jõuab. Seega, kui üks valgukord menüüst ära jääb, siis järgmine eine keha kompenseerib, kasutades toda tunduvalt effektiivsemalt ja suuremas mahus. Täpsed detailid on muidugi veel küsimärgi all.
Holger, kus sa oled. Päästa!
Actually, this is a job for:
Aga kuna Alan eesti keelt ei räägi, siis eks ma ürita.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>arvutasin valesti kogemata, 180-200 on norm mul aga igapäev seda täis ei tule mul
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>arvutasin valesti kogemata, 180-200 on norm mul aga igapäev seda täis ei tule mul
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Usun, et katki ei jää midagi, kui täis ei tule. Ma ei tea su andmeid aga üldjuhul on naturaalselt treeniva sportlase jaoks igati piisavalt. Erandjuhus võib rohkema vajalikkusest rääkida väga karmi kulturistliku võistlusdieedi ning tugeva kehalise koormuse puhul.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga eks sa mõtlesid seda, et kui korraga hästi palju valku tarbida, siis keha päris kõike lihaste ehitamisele ei kuluta, vaid kasutab ka energiaks. Seda muidugi jah. Mingi osa söödud valgust läheb alati energiavajaduste rahuldamiseks. Alati. Kuid see pole küll asi mille pärast muretseda. Keha oskab valku siiski väga edukalt ära kasutada.
Organismil puuduvad võimalused valku ladestada, järelikult ehitusmaterjalist (lihasrakud kasvavad väga aeglaselt) ja energiast (väga väike osa, kui süsivesikud ja rasvad olemas ) ülejäänud –> WC sse. Mida rohkem sööd, seda suuremad kogused väljaheiteid WC-s, enne kui rasvana ladestuvad.
Teisest küljest on hetkel veel endiselt veidi ebaselge, kuidas kogu süsteem töötab, sest teoorias oleks justkui loogiline, et pidevalt seda valgusünteesi väikeste einetega torkides, eriti trenniaegade ümber, saavutaks paremaid tulemusi. Võimalik, et pidevalt väikses koguses valku tarbides on mingi kasutegur olemas, aga sellisel juhul on see nii mikroskoopiline, et vahet võib näha vaid mõni proff kulturist, kes oma keha viimse detailini tunneb.
Kusjuures mingis uuringus oli just, et kui annad rohkem valku peale, siis on valgusüntees suurem, kui tilgutades.
Organismil puuduvad võimalused valku ladestada, järelikult ehitusmaterjalist (lihasrakud kasvavad väga aeglaselt) ja energiast (väga väike osa, kui süsivesikud ja rasvad olemas ) ülejäänud –> WC sse. Mida rohkem sööd, seda suuremad kogused väljaheiteid WC-s, enne kui rasvana ladestuvad.
Jah, samas on loogiline ka see, et kui süüa harvemini ning suuremaid koguseid, siis:
1) Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, andes võimaluse suurema osa valkudest ja muudest toitainetest omandada ning käiku lasta nii lihaste arendamiseks, kui ka energiaks
2) Kui süüakse harvem, siis on ka iga toidukorra ajaks kehas suuremad energia/toitainete puudused tekkinud, mis tähendab, et jällegi – keha oskab toiduga rohkem peale hakata
3) Superkompensatsiooni võimalus
Kokkuvõttes aga tähendab, et lõpptulemus võib olla, ja niipalju kui ma ringi lugenud olen, siis suuresti ongi sama. Liidetavate tegureid võid igatepidi ümber tõsta aga summa ei muutu.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Antud juhul muidugi nüansse on, aga laias laastus meeletuid erinevusi ei tohiks olla. Subjektiivsed mõjud on hoopis teine teema ning ilmselgelt kärbuks mõni tüüp kohe ära, kui peaks üritama korra päevas süüa ning veel trenni teha.Huvitav näide on teiste loomade puhul aga näiteks Tiigrid, kes söövad ca. korra nädalas ja korraga kuni 40kg liha, mis võib olla oma ilusad 6000g valku ühe suure einega. Kuigi nende seedesüsteem ilmselgelt pole üks-ühele inimeste omaga sama, siis mõtlemisainet siiski pakub. Kas inimesena on meie seedesüsteem tõesti niivõrd meeletult erinev teiste imetajatest kiskjate omast, et meie teha otsustab oma lihasmassist loobuda ning toitaineid suures koguses väljutada ka juba peale mõnekümne grammi valgu tarbimist?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kusjuures mingis uuringus oli just, et kui annad rohkem valku peale, siis on valgusüntees suurem, kui tilgutades.
Jah, tean seda. Aminohapete tundlikkus. Kui pidevalt vere aminohapete sisaldust üleval hoida, siis kaob tundlikkus ning keha ei reageeri enam valgusünteesi tõstmisega. Kui aga teha pikemad pausid aminohapete tarbimise vahel, siis reageerib keha igale doosile väga jõudsalt.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, samas on loogiline ka see, et kui süüa harvemini ning suuremaid koguseid, siis:
1) Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, andes võimaluse suurema osa valkudest ja muudest toitainetest omandada ning käiku lasta nii lihaste arendamiseks, kui ka energiaks
2) Kui süüakse harvem, siis on ka iga toidukorra ajaks kehas suuremad energia/toitainete puudused tekkinud, mis tähendab, et jällegi – keha oskab toiduga rohkem peale hakata
3) Superkompensatsiooni võimalus
Kokkuvõttes aga tähendab, et lõpptulemus võib olla, ja niipalju kui ma ringi lugenud olen, siis suuresti ongi sama. Liidetavate tegureid võid igatepidi ümber tõsta aga summa ei muutu.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Antud juhul muidugi nüansse on, aga laias laastus meeletuid erinevusi ei tohiks olla. Subjektiivsed mõjud on hoopis teinehttp://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/magu_ja_seedimine_maos.html
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html
Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, kuid toit läheb maost edasi peensoolde ikka 15 – 20 ml kaupa. Maomahla eritub ööpäevas 2-3 l. Maolihased (silelihased) toimivad automaatselt. Regulatsioonimehhanismid ei mõjuta eriliselt selle rütmi ega peristaltiliste lainete kiirust, ent mõjutavad tugevust. Valgu imendumine toimub peensooles. Peensoole imendumispindala on 200 kuni 300 m2, Peensoole peristaltilised lained on aeglased, 1-2 cm sekundis ja nad kulgevad vaid mõne sentimeetri. Toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale maolukuti läbimist (n.ö. non-stop konveier).
Kuidas nüüd suuremad toiduportsjonid mõjutavad imendumist, kui nagunii maost pääseb korraga edasi 15 – 20 ml?
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/magu_ja_seedimine_maos.html
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html
Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, kuid toit läheb maost edasi peensoolde ikka 15 – 20 ml kaupa. Maomahla eritub ööpäevas 2-3 l. Maolihased (silelihased) toimivad automaatselt. Regulatsioonimehhanismid ei mõjuta eriliselt selle rütmi ega peristaltiliste lainete kiirust, ent mõjutavad tugevust. Valgu imendumine toimub peensooles. Peensoole imendumispindala on 200 kuni 300 m2, Peensoole peristaltilised lained on aeglased, 1-2 cm sekundis ja nad kulgevad vaid mõne sentimeetri. Toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale maolukuti läbimist (n.ö. non-stop konveier).
Kuidas nüüd suuremad toiduportsjonid mõjutavad imendumist, kui nagunii maost pääseb korraga edasi 15 – 20 ml?
Mõtlesingi seda, et kuna seedimine aeglustub ning keha saadab jätkuvalt peensoolde suht samas hulgas, samas mahus toitaineid, siis isegi suure portsjoni puhul ei teki ohtu, et keha järsku suurema osa lampi minema loobiks. Seega ongi:
1) Sööd tihedalt. Paari tunni vältel seedivad väiksemad kogused ära ning tiksuvad soolestikust läbi ja keha saab toitaineid. Kuna süüakse tihedalt, siis uus eine tuleb sageli siis peale, kui vana alles lõpetab imendumist. Tagatud on pidev toitainete juurdevool.
2) Sööd harva ning toit seedib väga kaua ning taaskord, erilist pausi toitainete imendumise puhul ei teki. Keha saab endiselt pidevalt toitaineid, olgugi, et toitutakse harva. – Jah, arvatavasti kuskilt maalt jookseb piir, kus korraga pole võimalik niivõrd suurt kogust tarbida, et ta kataks teatud ajaperioodi vältel toitainete vajadusi – kuid point selles, et ei pea sööma mingi 7x päevas, et tagada pidev toitainete juurdevool.
Igasugu nüansse on veel terve hunnik, sõltuvalt mis toitaineid tarbitakse, mis kujul, kiudainete sisaldused võivad imendumisi segada jne jne. Aga noh, üldisele mõttele said vast pihta. Kindlasti tasuks mainida ka veresuhkru ja insuliini kõikumisi, mis on ka huvitav teema. Ühest küljest tagab tihe söömine stabiilsemad tasemed, teisest küljest annab harva söömine võimaluse kehal baastasemele tiksuda ning tundlikkust taastada.
Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõtlesingi seda, et kuna seedimine aeglustub ning keha saadab jätkuvalt peensoolde suht samas hulgas, samas mahus toitaineid, siis isegi suure portsjoni puhul ei teki ohtu, et keha järsku suurema osa lampi minema loobiks. Seega ongi:
1) Sööd tihedalt. Paari tunni vältel seedivad väiksemad kogused ära ning tiksuvad soolestikust läbi ja keha saab toitaineid. Kuna süüakse tihedalt, siis uus eine tuleb sageli siis peale, kui vana alles lõpetab imendumist. Tagatud on pidev toitainete juurdevool.
2) Sööd harva ning toit seedib väga kaua ning taaskord, erilist pausi toitainete imendumise puhul ei teki. Keha saab endiselt pidevalt toitaineid, olgugi, et toitutakse harva. – Jah, arvatavasti kuskilt maalt jookseb piir, kus korraga pole võimalik niivõrd suurt kogust tarbida, et ta kataks teatud ajaperioodi vältel toitainete vajadusi – kuid point selles, et ei pea sööma mingi 7x päevas, et tagada pidev toitainete juurdevool.
Igasugu nüansse on veel terve hunnik, sõltuvalt mis toitaineid tarbitakse, mis kujul, kiudainete sisaldused võivad imendumisi segada jne jne. Aga noh, üldisele mõttele said vast pihta. Kindlasti tasuks mainida ka veresuhkru ja insuliini kõikumisi, mis on ka huvitav teema. Ühest küljest tagab tihe söömine stabiilsemad tasemed, teisest küljest annab harva söömine võimaluse kehal baastasemele tiksuda ning tundlikkust taastada.
Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>In the case of whey protein supplementation, thanks to the science, the days of slamming a 50g protein shake are gone. If you don’t find ways to slow transit time and/or increase the rate of whey absorption, you’ll be spending your hard earned cash on boosting fecal and urinary nitrogen vs. increasing muscle protein.
- You must be logged in to reply to this topic.