Inauguratsiooniloeng lihaskoe plastilisusest ja kohanemisvõimest
Skeletilihaskude on tulenevalt ehitusest ja funktsioonist tähelepanuväärne koeliik. Rakud, mis moodustavad skeletilihaskoe, on oma mõõtmetelt suured, keeruka ehitusega, hulktuumsed ning müogeneesi käigus jagunemistsüklist väljunud.
Hoolimata konservatiivsest muljest, on skeletilihaskoe kohanemis- ja taastumisvõime hämmastava ulatusega. Näited nii jõuvõimekuse arengu kui ka lihasmassi regulatsiooni kohta on mõtlemapanevad. Samas ei ole kõik protsessid, mis lihaskoes aset leiavad, meeldiva iseloomuga – on teada, et vananemise käigus väheneb nii lihasmass kui ka lihasjõud ning halveneb liigutuste koordinatsioon.
Samal ajal teame võrdlemisi hästi, et regeneratiivse potentsiaali avaldumine ja eriti selle tõhusus sõltub suurel määral lihaskoe seisundist. Seega on põhjendatud küsimus, millised on kohanemis- ja regeneratsioonivõime aluseks olevad mehhanismid, kuidas neid reguleeritakse ning kui hästi me neid tunneme. Skeletilihaskoe kohanemisreaktsioonide mõistmisel on huvitav faktor selle heterogeenne ehitus, mis ühelt poolt komplitseerib, kuid teiselt poolt hoopis rikastab kohanemisprotsesside dünaamika ja ulatuse käsitlemist.
Professor Priit Kaasik lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1991. aastal ning kaitses doktorikraadi liikumis-ja sporditeadustes 2004. aastal. Doktoritöö pealkiri oli „Composition and turnover of myofibrillar proteins in volume-overtrained anf glucocorticoid caused myopathic skeletal muscle“. Priit Kaasik on Tartu Ülikoolis töötanud alates 1992. aastast teaduri, lektori, dotsendi ja professorina. Aastatel 2004–2013 oli ta spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi juhataja, alates 2013. aastast kehakultuuriteaduskonna dekaan. Priit Kaasiku peamised uurimisvaldkonnad on seotud skeletilihasvalkude uuenemise dünaamika, skeletilihaskoe regeneratsioonivõime ja ülekoormuse eri aspektide uurimisega.