Soovitage head NO toodet
- This topic has 11 replies, 8 voices, and was last updated 12 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere
Küsimus millist NO toodet kasutada jalgrattavõistlusteks (pikkus 2-3h), et suurendada lihaste hapnikutarbimist? Mis on olulisemad komponendid, mida see peaks sisaldama?
Ise olen kasutanud üht toodet, mille nimi meelde ei tule, aga oli väikeses ampullis ja sisaldas l-arginiini ja l-ornithiini. Need peaks olema kõige suurema mõjuga toimeained, sest see toode mõjus hästi?
Olen vaadanud ka teisi tooteid ja nendes on ka mõningaid teisi koostisosasid nagu beeta alaniin, kreatiin (ma usun, et see ei ole vastupidavusvõistluseks kõige parem, sest ta seob vett?), l-karnitiin (olen kuulnud, et aitab lihaste väsimust edasi lükata, aga kui mõjus see on?)või l-glutamiin (kas see võistluse ajal mingit mõju avaldab?). Millised neist on kõige tähtsamad või on veel mingi koostisosa, mis võiks sees olla?
Ja kas oskate ehk ka soovitada häid tooteid. Usun, et kreatiini võik neis olla vähe või üldse mitte, sest kahtlen selle mõjus võistluse ajal. Ja kofeiini võiks ka olla vähem (osadel toodetel olen näinud isegi 100-200 mg portsioni kohta ja see on kindlalt palju).
Tänan
Keegi võiks välja tuua mingi uuringu, kus see “lihase hapnikutarbimise suurendamine” ka reaalselt vastupidavust parandas, sest mina selliseid näinud pole, olen isegi mõnda vastupidist näinud.
Ära usu tootja juttu, usu reaalseid numbreid ja uuringuid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise soovitaks SV, vitamiinid-mineraalid ja BCAA.
Copin siia selle aasta magistritööst ühe väljavõtte ( kõikke ei hakka igaksjuhuks panema pärast fitshopis käive kukub )
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arginiin
Arginiin on asendamatu aminohappe. Arginiin aitab potentsiaalselt parandada jõuvõimeid,
tõsta võimsust ja aitab lihastel kiiremini taastuda, mis kõik on seostatud aeroobse- ja
jõutreeninguga. Väidetavalt põhjustab arginiin veresoonte laienemist treeningul tõstes
lämmastikoksiidi (NO) tootmist aktiivsetes lihastes parandades sellega jõuvõimeid ja lihaste
taastumist, suurendades substraatide kättesaadavust ja jääkainete, nagu laktaadi ja
ammoniaagi, eemaldamist. Viimased uuringud arginiinist on püüdnud tõestada hüpoteesi, et
arginiin on aktiivne komponent lämmastikoksiidi veresooni laiendavas efektis. Leiti ainult 5
uuringut, mis räägivad L-arginiini lühiajalise manustamise mõjudest kehalisele töövõimele,
millest kolm näitasid olulist paranemist. Pikaajalise arginiini manustamise mõjusid uurivaid
uuringuid leiti 8, millest 4 näitasid sooritusevõime paranemist ja 4 näitasid, et arginiin ei oma
mõju kehalisele töövõimele (Alvares jt., 2011).
Arginiini kasutatakse kliiniliselt vasodilataatorina ja vereringe parandamiseks, põhinedes
eeldusel, et L-arginiini manustamine mõjutab lämmastikoksiidide vabastamist. Viimastel
aastatel on mitmeid uusi toidulisandeid välja töötatud, mis sisaldavad L-arginiini ja teisi
komponente (eelkõige arginiin-alfa-ketoglutaraadi ehk AAKG), mis on märgitud, kui
sooritusvõimet parandav abivahend, kuna arginiin omab veresooni laiendavat ja
lämmastikoksiidi taset tõstvad funktsiooni. AAKG poolt suurendatud vasodilatatsioon ja
vereringe paranemine töötavates lihastes jõutreeningu ajal annab väidetavalt veelgi parema
tulemuse suurendades lihasmassi ja jõudu, kui treenides ilma selle toidulisandita (Willoughby
jt.,2011).
Tang uuris probleemi, kuidas mõjutab arginiini manustamine lämmastikoksiidi sünteesi,
lihaste vereringet ja valgusünteesi skeletilihastes. Uuringus osales 8 harrastuspordiga
tegelevat noort meest, kelle keskmine vanus oli 22 aastat. Kõik osalejad läbisid kaks katset,
üks tarbides 10g asendamatuid aminohappeid koos L-arginiiniga ja teine katse, kus tarbiti
platseebot. Katsete vahele jäi vähemalt üks nädal taastumiseks. Tulemused näitasid, et
22
vereplasma arginiini tase tõusis 300% arginiini tarbides. Lämmastikoksiidi sünteesi markerite
vereplasma kontsentratsioon ei tõusnud kummagi katse ajal. Vereplasma kasvuhormooni tase
tõusis arginiini tarbimisel tunduvalt. Kasvuhormooni tase arginiini tarbimisel enne treeningut
oli 3.20g/L ja 30min pärast treeningut 16.1g/L, platseebo tarbimisel oli kasvuhormooni tase
enne treeningut 3.06g/L ja 30min pärast treeningut 9.45g/L. Vereringe kiirus paranes kuni
270% algtasemest mõlemal katsel, seega ei olnud vahet kas tarbida arginiini või mitte.
Kokkuvõttes näitasid tulemused, et arginiin ei suurenda lämmastikoksiidide sünteesi ega
paranda vereringet lihastes. Lisaks leiti, et arginiin tarbimine ei suurenda lihasvalkude
sünteesi puhkeolekul ega ka pärast jõutreeningut rohkem kui siis, kui ei tarbita arginiini (Tang
jt., 2011).
Kontrastiks nendele leidudele on mitmed uuringud näidanud, et arginiini veeni kaudne
manustamine parandab vasodilatatsiooni ja vereringe kiirust tervetel vaatlusalustel. Seda
efekti nähti ainult kõrgete arginiini dooside juures 30g arginiini manustamise korral, aga mitte
väikeste annuste suukaudsel manustamisel. On leitud, et arginiini tase vereplasmas tõuseb
ligikaudu 70% pärast suukaudset manustamist. Vaatlusalustele Tangi uuringus manustati
suukaudselt 10g arginiini, mis tõstis vereplasma arginiini taset 300%, mis teeb umbes
225μmol/l. See on tunduvalt madalam taseme tõus, kui see, mis saavutati 30g arginiini veeni
kaudsel manustamisel, mis oli 6223μmol/l. Sellest võib järeldada, et vasodilatatoorse mõju
saavutamiseks tuleb tunduvalt suurem kogus arginiini tarbida (Tang jt., 2011).
Zhangi uuris L-arginiini mõju lihase anabolismile kasutades katseloomadena kataboolses
seisundis jäneseid. Zhang leidis, et pärast aminohapete ja arginiini manustamist lihasvalkude
balanss muutus positiivseks lihasvalkude sünteesi suurenemise tagajärjel. Kuid siiski ei olnud
see anaboolne efekt seotud lämmastikoksiidide tõusu või vereringe kiiruse muutustega
(Zhang jt., 2008).
Anaboolse efekti saavutamiseks tuleb ületada või hoida teatud vereplasma arginiini taset.
Lihasvalkude sünteesi aktiveerimiseks on vaja saavutada 14 kordne vereplasma arginiini
taseme tõus. 4 kordne tõus, mida näitas Tangi uuring, ei omanud mingit mõju lihasvalkude
sünteesile (Tang jt., 2011).
Campell uuring koosnes kahest eraldi katsest. Esimene oli selleks, et testida arginiin-alfaketoglutaraadi
(AAKG) ohutust ja teine katse oli mõeldud uurimaks, kas AAKG manustamine
mõjutab kehalist töövõimet. Esimeses katses osales 10 terve meest, kelle vanus jäi 30 ja 50
aasta vahele. Katse algas 4g AAKG manustamisega, mis manustati erineva kiirusega
imenduvate kapslite abil. Vaatlusalustelt võeti seejärel 8 vereproovi iga tunni tagant, et
hinnata AAKG mõju. Teises katses osales 35 treenitud meest, kelle vanus pidi jäi samuti 30 ja
23
50 aasta vahele. Mehed jaotati kahte gruppi, kus ühele grupile manustati kolm korda päevas
4g AAKG-d ja teisele grupile platseebot. Vaatlusalused läbisid 8 nädalase 4 korda nädalas
treeningprogrammi. Neid testiti enne katse algust ning neljandal ja viimasel nädalal
(Campbell jt., 2006).
Esimene katse näitas, et ei ole olulist vahet sellel, kui kiiresti AAKG imendub maost. Teine
katse näitas, et 8 nädalane jõutreening koos AAKG tarbimisega, kus päevane annus oli 12g
parandas oluliselt tulemusi rinnalt surumise kordusmaksimumis, Wingate testil saavutatud
tippvõimsuses, vereglükoosi ja vereplasma arginiini tasemes. Gruppide vahel ei olnud
erinevusi keha koostises, lihasvastupidavuses ega aeroobses võimekuses. Kokkuvõttes
näitasid tulemused, et AAKG manustamine on ohutu ja mõjutab positiivselt jõuvõimeid, aga
mitte kehakoostist ega aeroobset võimekust (Campbell jt., 2006).
Vähe uurimustöid on avaldatud, mis tõestavad tootjate väiteid, et arginiin omab
vasodilatoorset ja sooritusvõimet parandavat mõju. Fahs ja tema kolleegid uurisid L-arginiini
lühiajalist mõju koos jõutreeninguga arterite funktsionaalsusele noortel meestel. Tulemused
näitasid, et 7g L-arginiini tarbimine enne jõutreeningut ei omanud mingit mõju vereringele,
hemodünaamikale ega veresoontele (Fahs jt., 2009).
Bode-Böger leidis, et 6g L-arginiini suu või veenikaudne manustamine ei omanud mingit
mõju vererõhule, südamelöögisagedusele ega südame minutimahule (Willoughby jt., 2011).
Sarnase tulemuse sai ka Liu oma uuringus, manustades 6g päevas kolme päeva jooksul. Larginiini
suukaudselt manustamine ei omanud mingit mõju vereplasma lämmastikoksiidide
tasemele ega anaeroobsel tööl saavutatud võimsusele treenitud meessportlastel (Willoughby
jt., 2011).
Väidetavalt arvatakse, et AAKG manustamine suurendab lämmastikoksiidide tootmist,
millega kaasneb omakorda veresoonte laienemine. Tõestamaks seda uuris Willoughby oma
uuringus 7 päeva AAKG manustamise mõju vereringele, vereplasma L-arginiini tasemele,
lämmastikoksiidide ainevahetusele ja asümmeetrilisele dimetüülarginiinile (ADMA) pärast
jõutreeningut. 24 treeninguga aktiivselt tegelevat meest läbisid 7 päevase AAKG
manustamise koos kaks korda päevas jõutreeninguga. Katsealused jaotati kahte gruppi, kus
ühele grupile manustati 12g AAKG päevas ja teisele grupile platseebot. Katsealuseid testiti
kaks korda: esimene kord enne AAKG manustamist ja peale AAKG manustamist viimasel
päeval. Jõutreening koosnes kolmest seeriast 15 kordusega küünarnuki painutamisest masinal
70-75% kordusmaksimumist. Tulemused näitasid, et tõusis südamelöögi sagedus ja vererõhk
ning paranes vereringe kiirus mõlemas grupis, aga gruppide vahel erinevusi polnud.
Vereplasma L-arginiini tase tõusis 104.17μmol/l kuni 179.33μmol/l AAKG-d tarbinud grupis.
24
Lämmastikoksiidide tase oli kõrge mõlemas grupis kohe pärast treeningut. 30 min pärast
treeningut, aga gruppide vahel erinevust ei olnud. ADMA tase ei muutnud testide vahel, kuid
AAKG tarbinud grupis ADMA ja L-arginiini suhte vahekord muutus. Tulemustest võib
järeldada, et AAKG manustamine tõstis küll L-arginiini taset vereplasmas, aga ei omanud
mingit mõju teistele näitajatele. Lämmastikoksiidide tõus tuleb omistada siiski ainult
jõutreeningule (Willoughby jt., 2011).
Siiamaani ei ole ükski uuring näidanud, et väiksema kui 15g L-arginiini lühiajaline suukaudne
manustamine omab mingit efekti veresoonte laienemisele. Ilmselt omab L-arginiin mingit
mõju ainult veenikaudsel manustamisel ja suuremate dooside juures kui 15g päevas. Lisaks
veel tuleb arvesse võtta L-arginiini kättesaadavust organismis. Arginiin imendub peensooles,
sealt ta transporditakse maksa, kus enamus kasutatakse sellest hepaatilises uurea tsüklis, kuid
väike osa L-arginiini, mis läbi pääseb, kasutatakse substraadina lämmastikoksiidide tootmises
(Willoughby jt., 2011).
Seda seisukohta edasi illustreerides näitas Bode-Böger, et 6g L-arginiini suukaudsel
tarbimisel oli arginiini biokättesaadavus umbes 68% (Willoughby jt., 2011).
On täitsa mõeldav, et madalate dooside L-arginiini tarbimine ei suurenda piisavalt L-arginiini
kätte saadavust, et stimuleerida lämmastikoksiidide sünteesi. Seega võib arvata, et
Willoughby ei saavutanud oma uuringus mingit mõju vereringele AAKG manustamisega,
kuna L-arginiini biokättesaadavus ei ole piisavalt suur ja suurema kui 12g AAKG tarbimisega
oleks saavutatud positiivsem tulemus (Willoughby jt., 2011).
Imanipour uuris arginiini tarbimise pikaajalist mõju lämmastikoksiididel ja anaeroobsele
võimekusele. Uuringus osales 30 kulturismiga tegelevat sportlast. Sportlased jaotati
juhuslikkuse alusel kahte gruppi, kus ühele grupile manustati 12g arginiini päevas ja teisele
grupile platseebot ning seda 6 nädala jooksul. Tulemustest selgus, et gruppide tulemuste vahel
ei olnud olulisi erinevusi katse vältel. Mõlema katse puhul leiti, et lämmastikoksiidide tase
tõusis tunduvalt kõrgemale treeningu ajal ja oli veel kõrgel ka 6min pärast treeningut
võrreldes algtasemega. See uuring näitas, et pikaajaline arginiin tarbimine ei omanud mingit
mõju vereplasma lämmastikoksiidide tasemele hästi treenitud sportlastel (Imanipour jt.,
2011).
Tsai uuris treeningujärgse arginiini suukaudse manustamise mõju ainevahetusele. 12 judoga
tegelevat sportlast jagati kahte grupi. Neil tuli läbida üks 60 minutiline jooksu treening 75%
VO2max-ist jooksurajal. Pärast treeningut katsealustele anti, kas 0.1g/kg arginiini või
platseebot. Testi korrati kaks nädalat hiljem selle vahega, et nüüd manustati arginiini saanud
grupile platseebot ja vastupidi. Uuriti glükoosi, insuliini, vabade rasvhapete, glütserooli,
25
laktaadi, ammoniaagi, kreatiini kinaasi ja lämmastikoksiidide kontsentratsiooni enne testi ja
kuni 2 tundi pärast treeningut. Tulemustest leiti, et gruppide vahel ei olnud vahet glütserooli,
laktaadi, ammoniaagi, kreatiini kinaasi ja lämmastikoksiidide kontsentratsioonis. Kuid
glükoosi tase oli tunduvalt kõrgem arginiini tarbinud grupis 15 min pärast test lõpu, kui
platseebot tarbinud grupis. Lisaks oli veel insuliini kontsentratsioon tunduvalt kõrgem
arginiini tarbinud grupis 30 min pärast testi lõpu võrreldes platseebo grupiga. Leiti ka seda, et
vabade rasvhapete tase oli madalam arginiini tarbinud grupis 30-ndal ja 45-ndal minutil pärast
testi lõpu. Tulemused näitavad, et arginiini tarbimine pärast treeningut suurendab glükoosi ja
insuliini kontsentratsiooni ning langetab vabade rasvhapete kättesaadavust veres (Tsai jt.,
2009).
L-arginiini veenikaudsel manustamisel puhkeolekus tõusevad vereplasma insuliini,
glükagooni, kasvuhormooni, prolaktiini, adrenaliini ja noradrenaliini kontsentratsioonid.
Mitmete aminohapete veenikaudne manustamine stimuleerib insuliini sekretsiooni, millest
aga L-arginiin on kõige tugevama toimega. Vereplasma insuliini taseme tõus põhjustab
üldiselt glükoosi tootmise vähenemist maksas, kuigi see oleneb ka vereplasma glükagooni
taseme tõusust, mis stimuleerib glükoosi tootmist. Hea aeroobse võimekusega indiviididel
väheneb arginiini poolt stimuleeritud insuliini taseme tõus, aga mitte arginiini poolt
stimuleeritud kasvuhormooni ja glükagooni taseme tõus (McConell, 2007).
Füsioloogilisest seisukohast on oluline, et suukaudne L-arginiini manustamine omab palju
väiksemat efekti kui L-arginiini veenikaudne manustamine. See on tõenäoliselt põhjustatud Larginiini
madalast biokättesaadavuses suukaudsel manustamisel ja ka sellest, et arginiini
lagundatakse osaliselt soole limaskesta poolt (McConell, 2007).
Kuigi L-arginiini manustamine veeni kaudu mõjutab vererõhku, südamelöögisagedust ja
vereringet on mitmed uuringud näidanud, et L-arginiin ei oma mingit mõju hemodünaamikale
treeningu ajal. Näiteks on leitud, et L-arginiini manustamine veenikaudselt tervetele
inimestele treeningu ajal või südame isheemiatõvega patsientidele ei oma mingit mõju
vererõhule ega südamelöögisagedusele võrreldes soolalahuse manustamisega. Lisaks veel on
leitud, et L-arginiini manustamine veenikaudselt ei mõjuta vereringet treeningu ajal
(McConell, 2007).
Hiljuti leiti, et manustades L-arginiini 0.5g/min 60 minuti jooksul veenikaudsel suurendab see
glükoosi kättesaadavust pikaajalisel treeningul vastupidavusala sportlastel võrreldes
soolalahuse manustamisega. Arvestades seda, et eelnevad uuringud on näidanud L-arginiini
veenikaudse manustamise vähest mõju vereringele treeningu ajal ja ka vähest mõju
vereplasma insuliini kontsentratsioonile, arvatakse, et L-arginiini manustamine suurendab
26
lämmastikoksiidi tootmist skeletilihastes, mis omakorda suurendab glükoosi omastamist
(McConell, 2007).
Pikaajaline L-arginiini tarbimine parandas aeroobset võimekust hüperkolesteroleemiaga ja
normaalsetel rottidel jooksurajal joostes. Seda seostati suurenenud endoteliaalse
lämmastikoksiidide funktsiooniga. Inimkatsetel on tulemuse olnud vastuolulised, aga on
leitud siiski, et L-arginiini pikaajaline suukaudne tarbimine parandab töövõimet
südamehaiguse,
südame paispuudulikkuse ja hüpertensiooniga patsientidel (McConell, 2007).
Ehk siis tuleb veel rohkem seda süüa!!!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Just käive tõuseb. Varsti näeme süstivaid naturaale ka riietusruumides.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Citrulline ContentWatermelon rind contains a compound known as citrulline, according to a study published in the June 2005 issue of the “Journal of Chromatography.” Citrulline might serve up a range of medicinal benefits. Evidence in the March 2011 edition of the “Journal of the Science of Food and Agriculture” suggests that the citrulline in watermelon rinds gives it antioxidant effects that protect you from free-radical damage. Additionally, citrulline converts to arginine, an amino acid vital to the heart, circulatory system and immune system, says researchers from Texas A&M’s Fruit and Vegetable Improvement Center. These researchers speculate that watermelon rind might relax blood vessels and have a role in treating erectile dysfunction.
Read more: http://www.livestrong.com/article/408893-benefits-of-watermelon-rinds/#ixzz2dvwwvVZz
Tee arbuusi koorest mahla ja joo enne trenni ära
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga kas keegi teab täpsemalt l-arginiini ja beeta alaniini erinevustest. Minu mäletamist mööda seostati BA-i väsimuse edasilükkamisega pikal pingutusel. Aga kas see mõjub ka NO tootmise suurendamisel sarnaselt l-arginiiniga? Kas sel juhul oleks mõistlikum kasutada tooteid kus rohkem BA?
NO tooteid ei kasuta ma nii vastupidavuse suurendamise eesmärgil vaid olen pidem tundnud, et nad parandavad anaeroobilist tegevust kui keha on juba väsinud võistluse lõpuosas.
Beta-alaniin täiendab verepuhversüsteeme ja tänu sellele suudab tõrjuda mingil määral laktaadi teket, kuna ta muudab verd aluselisemaks. Aga no, puhversüsteeme on umbes 9, nii, et võta näpust jälle.
Lisaks küsiks ka, kas kreatiin on võistlusel pigem kasulik või kahjulik? Ma tean, et ta parandab vastupidavusaladel taastumist intensiivsematest lõikudest, aga samas ta seob ju vett. KAs see veekogus mida kratiin seob võib võistluse ajal hoopis kahju tuua? Küsin sellepärast, et paljudel NO toodetel on kreatiin sees.
Ühekordne kasutamine küll suurt midagi ei seo.. küsitav on see, kui palju see ühekordne kasutamine sulle annab..
Augustis tegin ühe väikse jalgrattasõidu 65km milleks kulus 2,5h. Võtsin enne seda 4g bcaa, 1,2g l-karnitiini ja 2,5g kreatiini, kogu kupatusele läks 0,8l vett ja 20g süsivesikuid peale.Veepudeli unustasin sõidule kaasa võtmast
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 55 km-l hakkas väike väsimus tulema ja kurk kuivama, muidu oli kõik hea. Kuna tööpäeviti sõidanjalgrattaga tööle ja tagasi kokku 30km ning käin jõusaalis siis on võimalik kogu see kompott võib mulle teistmoodi mõjuda kui sulle. Eks targemad oskavad rohkem öelda
- You must be logged in to reply to this topic.