Millal ja kuidas lihaseid venitada.
- This topic has 30 replies, 12 voices, and was last updated 11 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Pika aja jooksul on levinud arvamus, et venitamine on kasulik nii vigastuste ennetamiseks kui ka raviks. Samuti aitab venitamine kaasa sooritusvõime paranemisele ja treeningutest taastumisele. Nüüd on jõutud aga vastupidistele järeldustele, et venitamine enne soorituse algust või vahetult pärast soorituse lõppu võib mõjuda tulemusele negatiivselt ning isegi suurendada vigastuse ohtu. Kus on siis tõde?
„Vaadake kassi, ta ka alati ringutab enne, kui püsti tõuseb ja kiiresti jooksma hakkab!”
Lõppude lõpuks jõuame ikka sinna, et kui kõike “mõistusega” teha, võib kõike teha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui uisapäisa rapsida võib ükskõik kuidas endale viga teha. 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See loomade näide on nii tobe, kui üldse tobe saab olla. Ning Nool võib kuu peale oma mõtteavaldustega sõita.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Võrdleme loomade kogukeha paarisekundilist ringutamist peale lamamisest tõusmist ning inimeste poolt korduvalt tehtavaid, mitme minutilisi, tugevaid venitusi mitmetele spetsiifilistele lihastele?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidugi on selge see, et “venitamine” kui üldine mõiste on liiga ähmane, et seda lihtsalt heaks või halvaks kutsuda. Loeb tõesti venitamiste tüüp ning kuidas ning mis kontekstis seda praktiseerida. Siiski mulle vähemalt tundub, et enamik peab venitamiste all silmas kõige tavalisemat staatilist venitust. Ning kuigi see on okei meetod üldise painduvuse parandamiseks, siis ma ei leidnud küll kuskilt tõendeid, et see midagi muud kasulikku teeks. Mõnus lihtsalt end veidi sikutada. Lihastes tekib ajutine pingelangus peale venitusi.
What does science have to say about it?
http://www.muscleforlife.com/stretching-before-aerobic-exercise-or-weightlifting-yes-or-no/
What does science have to say about it?
http://www.muscleforlife.com/stretching-before-aerobic-exercise-or-weightlifting-yes-or-no/
Mhm. Selle artikli lugesin mõni aeg tagasi teemat uurides läbi. Lisan siia ka ühe meeletult põhjaliku kirjatüki, kus on ka kõik väited teaduslike materjalidega viidatud, niipalju, kui võimalik:
http://saveyourself.ca/articles/stretching.php
The truth about stretching is that there is no truth about stretching to be had: it’s just too complicated a subject. There are too many mysteries and variables in muscle and connective tissue physiology, too many different stretching methods, and too many and vague goals for it to ever be possible to categorically say that stretching does or does not “work.” What kind of stretching, and for what? For every answer about stretching there are ten more questions — kind of like Lost — and for every safe assumption there’s a selection of exceptions.However, plentiful recent research now shows that stretching as we know it — the kind of typical stretching that the average person does at the gym, or even the kind of stretching that most athletes do — is mostly a waste of time for most commonly identified goals.http://saveyourself.ca/articles/stretching.php
“I want to be more flexible,” people say. Even when they have normal range of motion in every joint. What’s this about? Why are people so determined to be more bendy? What is it you want to do with that super power?
Väga hea
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Loomadel on instinkt hoida kokku energiat. Kassid näiteks ringutavad end koguaeg ja kuna nad teevad seda ülitihedalt, siis nad ei vaja pikemaid venitusi.
Arc, sa oled vist väga noor inimene ja ei mäleta nõukaaega. Nõukaajal olid vahetunnid väiksematele lastele sisustatud alati ühe võimlemisega. Kehalises kasvatuses alati võimeldi. Tänapäeval seda kõike enam ammu ei ole.
20. aastaga on elu läinud laisaks ja polegi ime kui hakkavad tagurlikud ideed levima. Levitavad need, kes lapsena panid laiska ja hiljem avastasid spordi endale. Edevamad tegelased hakkavad ise igasugu asju leiutama ja neid avalikusele tõepähe reklaamima. Pole neil vastava ala haridust ega kogemust, on ainult huvi esineda.
Mina pole ennast eriti venitanud, aga üha rohkem märkan soovitusi, kus vanemaks saades tuleks just rõhku panna rohkem venitustele kui treenimistele.
Ma pole suutnud ära imestada, kuskohast sa koguaeg neid tõendeid otsid?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Iseendale pealt siis ei tunneta? Alles sa käisid jooksmas ja kole ruttu vist sai läbi see asi.The results from this study suggest that, to avoid a decrease in both the number of repetitions and total volume, stretching exercises should not be performed before a resistance training session.
Loomadel on instinkt hoida kokku energiat. Kassid näiteks ringutavad end koguaeg ja kuna nad teevad seda ülitihedalt, siis nad ei vaja pikemaid venitusi.
Arc, sa oled vist väga noor inimene ja ei mäleta nõukaaega. Nõukaajal olid vahetunnid väiksematele lastele sisustatud alati ühe võimlemisega. Kehalises kasvatuses alati võimeldi. Tänapäeval seda kõike enam ammu ei ole.
20. aastaga on elu läinud laisaks ja polegi ime kui hakkavad tagurlikud ideed levima. Levitavad need, kes lapsena panid laiska ja hiljem avastasid spordi endale. Edevamad tegelased hakkavad ise igasugu asju leiutama ja neid avalikusele tõepähe reklaamima. Pole neil vastava ala haridust ega kogemust, on ainult huvi esineda.
Mina pole ennast eriti venitanud, aga üha rohkem märkan soovitusi, kus vanemaks saades tuleks just rõhku panna rohkem venitustele kui treenimistele.
Ma pole suutnud ära imestada, kuskohast sa koguaeg neid tõendeid otsid?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Iseendale pealt siis ei tunneta? Alles sa käisid jooksmas ja kole ruttu vist sai läbi see asi.Venitamiste tihedusest on vähe kasu, kui venitust ei hoita. Loomade tihe venitamine tõestab parimal juhul vaid seda, et nad naudivad ajutist lihaspingete vähendamist ning instinktiivselt praktiseerivad selliseid ringutamisi, et olla rohkem ärkvel ja erksad.
Ma ei saa eriti sinu postituse mõttele pihta.
See, et nõuka ajal kõike peale sunniti, ei tähenda, et tollased meetodid kuidagi head oleksid olnud. Need, kes elavad 30a vanade teadmistega ning keelduvad tänapäevase teaduse arengut aksepteerimast, on need kellele peaks kaasa tundma. Mitte ei peaks me maha tegema neid, kes mistahes põhjusel võtavad vaevaks tänapäevaseid materjale uurida ning proovida arendada üldist mõistmist ning leida efektiivsemaid meetmeid mistahes eesmärkide saavutamiseks.
See, mis soovitusi sa märkad ei oma tähtsust. Ma loen iga päev, kuidas soovitatakse endiselt küllastunud rasvu vältida, muna mitte süüa ning ajada hoopiski 60% ulatuses teravilju endale iga päev sisse. Kas see muudab need soovitused automaatselt headeks soovitusteks? Muidugi mitte.
Ja mis mõttes sa ei saa aru kust ma neid tõendeid otsin? Võtan vaevaks interneti otsingumootoritesse või teaduslikesse andmebaasidesse asju sisse toksida ja lugeda. Miks ma enda peal tunneta? Tõsiselt küsid nii tobedaid küsimusi? Okei – sa proovi “enda peal tunnetada”, kas sul on ajukasvaja ning milline on parim lahendus selle raviks. Arvad sa tõesti, et enda peal venituste katsetamine annab sulle mingit tagasisidet, millest mingi kasu kellegile on peale sinu enda? Ning isegi, see on äärmiselt piiratud. See mida sa ise järeldad enda piiratud vaatevälja, teadmiste ning mõõtevahenditega on niivõrd ebatäpne, et kohutav.
Mis minu jooksmisse puutub, siis ma praktiseerin arukust ning ei lähe hommikul vara pimedas jooksma asfaldile, kus võib must jää olla kõikjal. Ma ei kavatsegi unise peaga endal kuskil konte murda. Kuna mul on kodus velo olemas, siis teen iga hommik 30 minti seda.
Kui ilmad stabiilselt niivõrd soojaks lähevad, et igasugune lumi ja jää võimalus on kadunud, siis hakkan uuesti väljas jooksma. Nii lihtne see ongi.
arc: seda ma arvasingi, et sa valid netist endale meelepärase tõe ja hakkad seda levitama. Sul ei ole praktikat, ainult teooria. Su praktika kukkus jooksmisel hästi ruttu läbi kuigi teoorias olid väga tugev. Vaata tänavale, kõik jooksevad, kuidas nemad ei kuku? Mingit lund ei ole linnas. Nüüd sa oled arukas kuigi alustasid suure hurraaga ja rääkisid sellest kui imeasjast. Tühine edevus?
Miks veneajal võimeldi, oligi põhjus suurtel kogemustel. Lapsed olid tervemad, polnud sedapalju rühihäireid kui tänastel lastel on, polnud ka ülekaalulisust kuigi ka siis müüdi pirukaid, limpsi ja koolitoit oli ökäää.
Arc, kas sulle ei tundu et oled kujunenud kõigi teaduste doktoriks, kes ise millegi eest ei vastuta?
Kaota google ära, palju sul oma kogemusi alles jääb?
Kui Erki Nool, kes on olümpiatel võistelnud, kuldmedaleid saanud, parimate treenerite ja spordiarstidega koostööd teinuna ka asjast midagi ei jaga, siis kes üldse jagab?
Kana on oma autoriteedi munale kaotanud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>arc: seda ma arvasingi, et sa valid netist endale meelepärase tõe ja hakkad seda levitama. Sul ei ole praktikat, ainult teooria. Su praktika kukkus jooksmisel hästi ruttu läbi kuigi teoorias olid väga tugev. Vaata tänavale, kõik jooksevad, kuidas nemad ei kuku? Mingit lund ei ole linnas. Nüüd sa oled arukas kuigi alustasid suure hurraaga ja rääkisid sellest kui imeasjast. Tühine edevus?
Arc käib kell 5 hommikul jooksmas, mitte päeval ja selletõttu ka kartus libiseda mustal jääl.
Miks veneajal võimeldi, oligi põhjus suurtel kogemustel. Lapsed olid tervemad, polnud sedapalju rühihäireid kui tänastel lastel on, polnud ka ülekaalulisust kuigi ka siis müüdi pirukaid, limpsi ja koolitoit oli ökäää.
Mitmel lapsel oli nõukogude ajal kodus personaalne arvuti, mobiiltelefon või tahvelarvuti?
Olen muidu alati pärast trenni venitanud neid lihasgruppe, mida olen treeninud. Nüüd poolteist kuud ei ole ma mitte ühtegi venitust teinud ja pole mitte mingit vahet olnud. Hetkel võiks järeldada, et isegi mittevenitamine on parem olnud, sest jõunäitajad on mul kõrgemad, kui kunagi varem. Lisaks kui tahtsin oma vabakava efektsemaks teha spagaadiga ja selleks hakkasin ma venitama 3-4x nädalas, siis läks mul liigeste olukord niivõrd kehvaks, et pidin isegi trenne ära jätma. Liigesed hakkasid loksuma ja muutusid valulikuks.
Vastava eriala paberite lõputöö jaoks materjale tuhnides ja uurides väitsid kõik uuringud, et enne kiiruse- või jõutreeningut tehes staatilisi harjutusi vähenes töövõime. Parimateks tulemusteks olid mittevenitamine või siis dünaamilised venitused – muidugi eelneva aeroobse soojendusega.
Tsiteerin ühte lõiku oma lõputööst:
Espsito jt. (2011) on nõus varemate tulemustega, et staatilised venitused vähendavad hüppevõimet. Üks arvamus on see, et staatilised venitused vähendavad lihase jäikust (Esposite jt., 2011; Kubo jt., 2001; Wilson jt., 1992). Samuti arvatakse, et staatilised venitused alandavad lihase temperatuuri ja vähendavad närvijuhtivuse kiirust (Evans jt., 2002; Davies ja Young, 1983; Bergh ja Ekblom, 1979), mille tulemusena motoorsete ühikute aktiveerimine on pärsitud (Costa jt., 2010; Hough jt., 2009; Cornwell jt., 2002).arc: seda ma arvasingi, et sa valid netist endale meelepärase tõe ja hakkad seda levitama. Sul ei ole praktikat, ainult teooria. Su praktika kukkus jooksmisel hästi ruttu läbi kuigi teoorias olid väga tugev. Vaata tänavale, kõik jooksevad, kuidas nemad ei kuku? Mingit lund ei ole linnas. Nüüd sa oled arukas kuigi alustasid suure hurraaga ja rääkisid sellest kui imeasjast. Tühine edevus?
Miks veneajal võimeldi, oligi põhjus suurtel kogemustel. Lapsed olid tervemad, polnud sedapalju rühihäireid kui tänastel lastel on, polnud ka ülekaalulisust kuigi ka siis müüdi pirukaid, limpsi ja koolitoit oli ökäää.
Arc, kas sulle ei tundu et oled kujunenud kõigi teaduste doktoriks, kes ise millegi eest ei vastuta?
Kaota google ära, palju sul oma kogemusi alles jääb?
Teadus ei ole üksnes teoreetiline heietamine. Teoreetilise mudeli kontrollimiseks rakendatakse enamasti ka katseid/teste. Selleks, et järeldused oleksid valiidseid, tuleb vahel tuhandeid teste teha. Ühesõnaga teadus seob kõik parimad mõeldavad teadmised ja kogemused, mis meil mingi asja kohta on. Üksikisiku arvamusel on siin raske midagi vastu panna.
arc: seda ma arvasingi, et sa valid netist endale meelepärase tõe ja hakkad seda levitama.
Mida sa ajad… ma ei vali meelepäraseid tõdesid. Pea peale oled kukkunud või? Mul on sügavalt pohhui, kas tõendid näitavad, et venitamine on kasulik või mitte. Sügavalt savi. Aga ma tahan teada mida need tõendid näitavad. Antud juhul näitavad seda mida me siin Rotteriga oleme välja toonud. Nii lihtne ongi. Mul ei ole mingeid eelistusi. Mind ei koti, kas tõde on selline või hoopis selline. Kama. On nagu ta on ning kuhu teadus ja tõendid näitavad, sinna ma lähen ja sellest ma räägin. Ma ei saa aru, mis siin keerulist on, mis teistes konflikte tekitab?
Sul ei ole praktikat, ainult teooria. Su praktika kukkus jooksmisel hästi ruttu läbi kuigi teoorias olid väga tugev. Vaata tänavale, kõik jooksevad, kuidas nemad ei kuku? Mingit lund ei ole linnas. Nüüd sa oled arukas kuigi alustasid suure hurraaga ja rääkisid sellest kui imeasjast. Tühine edevus?
Sorri, et mu 10 aastat treeninguid täiesti puhas teooria on. Peeglist raisk vahib ka teooria vastu. Tegelikult olen 50a paks vanamees ning edvistan võõra piltidega netis. Mhm. Vaata tänavale? Kõik jooksevad? Kus kuradi kohas sa elad, et inimesi pidevalt jooksmas näed? Ma vaatan enamuse päevast aknast välja ning käin iga päev mitu tundi välja jalutamas ning heal juhul näen ühte tervisesportlast. Ning, mis vahet on mida teised teevad. Las riskivad. Selle pärast sa ei näegi kedagi kukkumas, et kukutakse vbl korra aastas ning siis ongi kukutud pikaks ajaks. Su argumendid on täiesti ajuvabad. Mis mõttes lund ei ole? Tahad teen pilti majaesisest, kus lund on kõikjal? Tahad näitan oma jooksurada, mis on siiani siit-sealt lumine ning jääd täis? Lähed äkki ise pimedal ajal, peale öiseid miinuskraade asfaldile jooksma? Mine.
Miks veneajal võimeldi, oligi põhjus suurtel kogemustel. Lapsed olid tervemad, polnud sedapalju rühihäireid kui tänastel lastel on, polnud ka ülekaalulisust kuigi ka siis müüdi pirukaid, limpsi ja koolitoit oli ökäää.
Lapsed olid tervemad, kuna aja veetmiseks oligi põhiliselt üks võimalus – teistega koos mängimine = aktiivsus. Samuti polnud lastel meeletuid taskurahasid ning polnud tegelikult ligilähedaseltki selliseid rämpstoiduvõimalusi. Rangus oli. Lastel kästi 3x päevas perega süüa ning heal juhul anti mõni kopikas, et vahest pirukas või jäätis osta. Ei olnud nii, et hommikul anti päeva toiduraha kätte ning mine söö mida tahad nii nagu tänapäeval. Tollal joostigi ja võimeldi kogu see üleliigne kaloraaž maha ja elu oli lill.
Pole mingit tegemist suurepäraste nõuka-aja “kogemustega”. Puhtalt elukeskkond oli teine.
Arc, kas sulle ei tundu et oled kujunenud kõigi teaduste doktoriks, kes ise millegi eest ei vastuta?
Kaota google ära, palju sul oma kogemusi alles jääb?
Kogemused on antud kontekstis väga väikse väärtusega. Mis kasu on kogemustest laiema üldsuse harimiseks? Maailm oleks hukas, kui inimesi hariksid ainult enda kogemustest lähtuvad oma ala eksperdid, kelle omandatud teadmised ei ole läbinud kontroll-filtreid ning kes ei näe ega kuule millestki muust ning ei suuda laiemat pilti kokku siduda. Mitte ükski inimene ei suuda ka 10x eluea jooksul niipalju adekvaatseid kogemusi kokku saada, et katta kõiki maailma variatsioone, mis puutub ainult tema kitsasse valdkonda. Mis siis neist ekspertidest veel rääkida, kes ainult mõned kümned aastad asjaga tegelevad.
Üks põhjalik teaduslik uuring suudab rohkem täpset infot pakkuda, kui aastakümneid teisi treeninud treener, kes ainult arvab ja pakub ning analüüsib andmeid, mis on saadud ilma kontrollmeetmeteta.
(Ei väida, et kogemustel üldse mõtet ei oleks, muidugi on. Kogemused loovad vajalikud hüpoteesid ning esialgsed tulemused mille peale teadus saab uusi põhjalikke teooriaid aretada, neid testida, kontrollida jne.)
Mille eest ma täpselt vastutama pean? Et jagan teaduslikke materjale? Ma ei mõtle midagi välja, ma ei loo mingeid teooriaid mida teistele peale pressin. Antud kontekstis olen mina sõnumitooja ning minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks kõik mind üritavad rünnata. Nagu minu ründamine kuidagi mõjutaks sõnumit, mida ma toon. Absurd ei ole? Kui suudad tõestada, et ma olen maailma suurim idioot, siis ei ole sellest absoluutselt mingit kasu minu toodud sõnumi maha tegemiseks, kuna need pole omavahel seotud. Teaduslikud uuringud venitamise kohta ütlevad ikka täpselt sama – toon viited siia mina või keegi teine.
Miks ma peaksin google ära kaotama? On debiilsus endalt meelega röövida infoallikas, et tõestada teistele “Oh, vaadake mind, ma saan ka ilma”. Umbes sama nagu jalgrattaga sõites käed lenksu pealt ära võtta ja siis uhkustada, kui tegija oled. Võib-olla mõni saab ässata oma sõiduoskusega, aga praktikas võidab enamasti ikka see, kes lenksust kinni hoiab ning taldadele valu annab.
Kui Erki Nool, kes on olümpiatel võistelnud, kuldmedaleid saanud, parimate treenerite ja spordiarstidega koostööd teinuna ka asjast midagi ei jaga, siis kes üldse jagab?
Kana on oma autoriteedi munale kaotanud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ehtne loogikaviga. Autoriteetide hindamine, justkui nende poolt räägitav omaks mingit erilist väärtust. Unusta ära autoriteedid. Pole mõtet neile liigselt tähelepanu pöörata. Milleks? Usu enda võimesse infot analüüsida, usu erapooletutesse tõendusmaterjalidesse, töötlemata tõendusmaterjalidesse. Ära kuula tuimalt seda mida teised räägivad, ükskõik mida nad ka saavutanud pole – see ei oma erilist tähtsust.
Jah, Erkki Nool võib panni lakkuda oma saavutustega. Tubli poiss, kuid need medalid omavad 0 väärtust tema ütlemiste tõesuse hindamisel. Autoriteetide ütlemistele võib veidi rohkem tähelepanu pöörata, kuid info mida nad pakuvad peab läbima täpselt sama kadalipu, mis ka iga teise inimese poolt pakutav materjal. Saavutused ei muuda info väärtust karvavõrdki.
arc: võtan su pika vastuse kokku lühidalt – miks mitte hoopis sinu arvamusega ei võiks panni lakkuda? Sul ei ole mitte ühtegi kraadi ette näidata, vist ka mitte ühtegi karikat ega medalit kulturismi võistlustelt. Sa oled harrastaja nagu paljud teised, ometi oled kukkunud elu õpetama. Sa teed avastusi, proovid midagi, unustad oma algsed arvamused ja siis korraga teed 180 kraadise pöörde… Ise kusagil ütlesid enda kohta, varem sa panid asju lampi. Äkki sa 5. aastapärast näed tänast samamoodi, ah ma panin lampi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vastutamine on vastutamine. Kui sa väidad midagi ja keegi järgib sinu soovitust seda ja kui see on vale, siis oled sina selle põhjustanud. Seepärast peaks soovitustega olema eriti ettevaatlik.
Nagu sa ütledki et sa midagi ei loo ega ka kontrolli praktikas pikemaajaliselt. Kui reaalne kogemus puudub, siis sul pole mingit vahendit eristamaks tõde valest.
Kui pole sa end venitanud, kus sa siis oskadki midagi praktiliselt kaasarääkida. Sama nagu inimene kes ei oska ujuda aga teoreetiliselt oskab
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.