personaaltreeningud.com – kelle elu on personaaltreener muutnud?
- This topic has 22 replies, 8 voices, and was last updated 12 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kui oled kunagi personaaltreeneri abi kasutanud – mõtle hetkeks, kas ja mida sa temalt õppisid või mis sinus muutus.
Kui oled ise personaaltreener – tuleta meelde, mida sinu inimesed sulle tagasisidena rääkinud on – kas oled suutnud nende elus kas või ühe väikse positiivse muudatuse teha?
Jätke mulle oma kommentaar – jagame häid kogemusi!
Paljude inimeste jaoks võib sõna personaaltreener luua silme ette pildi karjuvast halastamatust ideaalses vormis lihaselisest ulme-inimesest, kes ise ei libastu kunagi, ei jäta vahele ühtegi trenni, kes toitub vaid munadest, kanarinnast, valgukokteilidest ja porganditest ning kelle teenuste kasutamine on kui rahakoti tolmuimejaga puhastamine.
Tegelikult ei ole esimeses lõigus kirjeldatud siiski mitte tõsielu. Vähemalt minu puhul mitte. Mina olen tavaline inimene, nagu iga teinegi, lihtsalt minu eluvaldkonnaks on treenimine, inimkeha ning selle muutumise jälgimine ajas vastavalt treeningule ning toitumisele. Mitte miski pole võrreldav tundega, kui sulle tullakse ütlema, et tead Kristel, viimasel jooksuüritusel tundsin, kuidas jõuan nüüd hoida oma keha palju paremini üleval või nüüd jõuan tõsta vabalt oma koera 10kg-seid toidukotte autost esikusse või nüüd mu alaselg ei valuta enam tööl arvuti taga istudes või nüüd jaksan joosta hingeldamata trollile, kuna olen kaalus ala võtnud.
Enamus mu kliente ootavad mõistvat suhtumist, abi, mõtete vahetusi, jutuajamisi, arusaamist ning hoolimist. Kõike seda olen alati üritanud ka pakkuda. Iga väike samm mõnusama elu suunas on oluline ja ma ei leia, et kõike tuleks ette võtta korraga – treeni rohkem, söö tervislikult, maga palju, liigu palju jne. Liiga suur hüpe ühest dimensioonist teise võib viia hoopis läbikukkumisele. Alustame koos väikeste sammudega.
Minu motoks on, et asjad tuleb hoida lihtsana ning minu treenitavad peavad olema suutelised uued harjumused oma igapäevaellu lülitada, muidu ei ole minu sõnadel tähtsust.
Tule külasta mind mu kodulehel ning pisut interaktiivsemalt Facebooki lehel.
Hea treener vist peaks olema hea psühholoog/psühhiaater. Kui oskad mõjutada inimest osavalt heale teele, siis ka saavutab edu. See aga on keerukas. Näiteks väiksele lapsele öelda, et mine mängi õues, ei toimi. Selle saavutamiseks võib sobida efektiivsemalt öelda vastupidist, et öelda, et ta on tubli laps, et ohutult kodus istub, selletulemusena laps lähebki ootuspäraselt õue hoopis. Et siis osav oskab mõjutada heade võtete abil.
Hea treener vist peaks olema hea psühholoog/psühhiaater. Kui oskad mõjutada inimest osavalt heale teele, siis ka saavutab edu. See aga on keerukas. Näiteks väiksele lapsele öelda, et mine mängi õues, ei toimi. Selle saavutamiseks võib sobida efektiivsemalt öelda vastupidist, et öelda, et ta on tubli laps, et ohutult kodus istub, selletulemusena laps lähebki ootuspäraselt õue hoopis. Et siis osav oskab mõjutada heade võtete abil.
Hea treener ei saa olla hea psühholoog / psühhiaater. Need on mõlemad elukutsed, mille õppimiseks kulub baasõppes 5-6 aastat + täiend. Pealegi psühholoogid ja psühhiaatrid enamus keskenduvad ikka psüühikahäiretele, nendega kaasnevatele või neid põhjustavatele probleemidele.
Treenerid loodetavasti tegelevad enamasti ikka vaimselt tervete inimestega.
Nn “tagurpidi psühholoogia” täiskasvanute peal õnneks või kahjuks enam nii üheselt hästi ei toimi kui pisikeste peal, kes enda vasttärganud iseseisvust käskudest-soovitustest ohustatuna tunnevad.
Hea treener ei saa olla hea psühholoog / psühhiaater.
Kui müüd osavalt turul tomateid, siis oled hea müügimees, olenemata mõiste “müügimees” teaduslikust tähendusest ja olenemata haridusest.
Hea psühholoog on kooliõpetaja, kelle tund meile kõige rohkem meeldis.
Treeneri psühholoogilisi võimeid saab ka hinnata, mida apremad need on, seda paremini ta mõjutab treenitavaid.
Need on mõlemad elukutsed, mille õppimiseks kulub baasõppes 5-6 aastat + täiend.
Kraad tõestab koolitusprogrammi läbimist ainult. Need mitmed, kes läbivad, on tõestanud, et nad on psühholoogiliselt siiski üsna manipuleeritavad, käituvad ootuspäraselt- olgugi, et võiks eeldada, et nende kraad annaks osavust juurde. Et kraad on, aga psühholoogina nõrgad.
Ja hea treener siis omabki head osavust psühholoogiliselt mõjutada ja mõista.
Treenerid loodetavasti tegelevad enamasti ikka vaimselt tervete inimestega.
Toitumis-häire on minuarvates tavaline psüühiline häire, ja enamik treenitavaid ongi selle häirega.
Ega arvamused ei pea ühtima, et avaldage mitmesugust arvamust, sünteesige teemat.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Toitumis-häire on minuarvates tavaline psüühiline häire, ja enamik treenitavaid ongi selle häirega.
Toitumishäiretega inimesed pöörduvad ka psühhiaatrite poole.
Enamus ülekaalulise hädasid on siiski teadmiste puudumine ja see on see, mida personaaltreener pakub – oma teadmisi!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Toitumishäiretega inimesed pöörduvad ka psühhiaatrite poole.
Enamus ülekaalulise hädasid on siiski teadmiste puudumine ja see on see, mida personaaltreener pakub – oma teadmisi!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ainult nö fakti-teadmiste üleandmine ei anna tulemust enamasti. Vaja on oskuslikult serveerida neid. Ja see ongi nö psühholoogia osa.
Ainult nö fakti-teadmiste üleandmine ei anna tulemust enamasti. Vaja on oskuslikult serveerida neid. Ja see ongi nö psühholoogia osa.
Ma liigitaks selle oskuslik suhtlemise alla ja ennast hästi väljendada.
Ma liigitaks selle oskuslik suhtlemise alla ja ennast hästi väljendada.
+ motiveerimine. Eks psühholoogilist taipu ka veidi vaja. Seda on vaja igal pool.
Nujah. Oleneb, kuidas siis nimetada.
Võib ka öelda “hea inimeste tundja”. Ses mõttes, et ta hetkega näeb inimtüübi ära ja teab oletada, kuidas too reageerib erinevatele metoodikatele. Et siis- tunneb hästi inimesi.
Leidub ka termin “coaching psühholoogia”:
http://www.coachingpsychologist.net/WhatIs/
Seal nagu antakse mõista, et treener siiski puutub psühholoogiaga kokku küll mõneti vist.
Kas hea treener on heas koguses empaatiavõimega?
Aga mida see sõna “empaatia” üldse tähistab?
empaatia ‹1› s. osadustunne teise inimesega, tema omaduste, seisundite ja käitumisega. Head teenindajat iseloomustavad empaatia ja viisakus.
Muidu eesti ajaloos hakati ka kooliõpetajat vaatlema “teenindaja” vaatenurgast, kunagi 10a tagasi, varem seda ei tehtud. Kirjutati rohkelt arvamusi kasutades sõna “teenindaja”.
Eks see ole treeneri osas ka nii siis- hea treener, on hea teenindaja.
Muidu empaatia võime on kõikidel inimestel olemas minuteada, puudub aga loomadel ja sotsiopaatidel/psühhopaatidel. Ses mõttes peaasi, et treener oleks inimene, ja ilma diagnoosita.
Mina ei näe, seost hea teenindaja ja empaatiavõime vahel.
Hea teenindaja (empiirilise teadmise põhjal, arenenud ‘euroopalikes’ riikides, vähemalt) on see, kes ei unusta hetkeksi, et “klient on kuningas”, isegi siis, kui klient ei käitu kuningana. Lühidalt: üritab müüa iga hinna eest, näol naeratus. Mask.
Empaatiavõimega ei ole siin vähimatki pistmist.
Ega see empaatia mõiste on ka mulle ebaselge- et mis see ikkagi on, ja kas seda treeneril on vaja.
Sest empaatia on see, kui osatakse ennustada midagi hästi vist? Et osatakse ennustada, kuidas teine inimene mingile asjale reageerib vist?
Seega selline “elutarkus” nö?
- You must be logged in to reply to this topic.