Veetarbimine

Päevase tarbitud veehulga sisse läheb päevas tarbitud vee hulk. Lihtne. Ka trenniaegne ja -järgne vesi kuuluvad ööpäeva sisse.

Suure osa vajaminevast veest saab inimene ka toiduga. Rohelise tee võid veehulga sisse arvestada ja võid ka mitte. Kui sa just liitrites seda ei tarbi, siis see paarsada milliliitrit siia-sinna ei loe midagi.

Lihtne on jälgida tavareeglit 2 L päevas ja korras.

Kui aga rääkida nt vett organismist väljaviivatest ainetest. Kas kohvi joomist arvestada vee tarbimise hulka või mitte? Keskmise kohvitassi suuruseks on ehk 0,2 liitrit. Kohvi kangus sõltub muidugi joojast, aga kas kange kohv (300-400 mg kofeiini selle koguse peale) on pigem vett organismist väljaviiv nähtus või siiski mitte?

Miks te asja nii keeruliseks ajate?

Jooge päevas lihtsalt vett, ega te ju igat kruusitäit kuskile tabelisse linnukesega märgi. Lähed köögist mööda ja jood klaasi vett. Kas sa saad 2l päevas täis või ei saa. See ei ole nii suur probleem minuarust. Vett tuleb juua siis kui janu on ja kui jälle meelde tuleb. Tõmmake nüüd veidi hoogu maha ja suhtuge inimlikult vee tarbimisse.

Just. Muidugi enne trenni võiks siiski teadlikult veidi ette juua ning samuti trenni ajal seeriate vahel näiteks kerge lonks vett. Sest jõuvarud kipuvad langema ning pilt läheb udusemaks, pea võib valutama hakata jne, kui veepuudus tekkima hakkab. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üks variant on veel jälgida uriini värvust. Kui ikka hakkab kollasemaks tõmbuma siis üldjuhul annab märku ka sellest, et võiks lisavedelikku juua. Muidugi ei pea jällegi paaniliselt kust läbipaistvana hoidma, aga lihtsalt, et oleks nö. väike abimees, kui janu ei anna tunda niiväga, või oled harjunud. Ise tihti ei viitsi arvuti tagant vett jooma minna – enamasti pudel kohe kõrval, aga kui ei ole siis jääbki vedelik joomata ning kui lõpuks WC-sse minna siis on teinkord ikka kohe näha, et peaks ikka veidi jootma end. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>