“Toidurevolutsioon” aitab
- This topic has 58 replies, 21 voices, and was last updated 11 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kas see mida siin, selles raamatus väidetakse on õige või vale? Kelle äri huve teenib LCHF teooria? jne.
Lisa vaidlust tekitavat siin. allikas: fredantson.com
Kas see mida siin, selles raamatus väidetakse on õige või vale? Kelle äri huve teenib LCHF teooria?
Lisa vaidlust tekitavat siin. allikas: fredantson.com
Usas toimunud treenerite konverentsil diskuteeris Alan Aragon ka Antsoni jutus väljatoodud “parima raamatu” autori Dr. Jeff Volekiga ning jutust jääb mulje, et üritas Jeff, mis üritas – Madala süsivesikute dieeti sportlastele maha määrida ei ole võimalik, sest olemasolev tõendusmaterjal ei toeta seda lähenemist. Kui vaid väga spetsiifilistel juhtudel ja spordi-aladel. Isegi keskmise inimese puhul on Keto kasutamine üldiselt ebavajalik ning vaid liigne piin ja kurnamine.
http://www.alanarago…-dr-jeff-volek/
Uuringud on näidanud, et kuigi keha on võimeline kohanema rasvu paremini kasutama ja seega on vägagi reaalne tegutseda aladel nagu maratonid või muud pikamaa distantsid ja vähe intensiivsed alad siis ketogeense sportlase nõrkus on langenud võime intensiivseks tegevuseks. Ja see on puhas füsioloogiline fakt millest ei saa üle ega ümber. Sprintida ei saa – mis muudab isegi pikamaa aladel selle toitumismeetodi kasutamise küsitavaks, sest justnimelt sprintimine on see, mis tihti muudab kogu mängupildi.
—-
See selleks – muud punktid madala süsivesikute dieedi juures võivad küll märkimist väärida. Kolesterooli mõjutamises on süsivesikutel tõesti suur roll, kuid lahendus pole lihtsalt lampi süskarite maha keeramine. Kolesterooli probleemide tagamaa sõltub tarbitavate rasvade alatüüpidest ja süsivesikutest ning kehalisest aktiivsusest ja veel muudest faktoritest. Kuid jah, süsivesikute roll on olemas seega kindlasti annab siin toitumisega palju teha ning ravimite järgi kätt sirutada pole enamasti vaja.
Madala süsivesikute dieet võib tõesti ka aidata muude haiguste puhul. Vähktõvede suhtes pole ma kindel, aga vist oli Alzhaimer’i haigus see, kus keto võis aidata?
Ülejäänud jutt, mis artiklis välja toodud on… noh palju on seal populistlikku jama. Paljud inimesed keda on välja toodud tunduvat eksisteerivat siin ilmas vaid selleks, et enda imagot üles ehitada, raamatuid või muid ärisid müüa. Erapooletut tõde on hämmastavalt vähe ning tihti ollakse oma raamatutega ise-endal pea sassi aetud.
—
Mis on probleemiks süsivesikute juures?
1) Kättesaadavus
2) Odavus (seostub eelnevaga)
3) Tihtipeale väga maitsev
4) Leidub pea kõiges (Eelmisele punktile toetudes)
5) Kõrge doos süsivesikuid tekitavad tihti yo-yo effekti veresuhrkus/insuliinis ja seega isu uue koguse järgi
Kõik see tähendab, et suur osa maailma populatsioonist süstemaatiliselt söövad üle. Süüakse liigselt süsivesikuid ning tihtipeale kaasneb sellele ka kogu kaloroaažiga ülepingutamine ja minnakse ka paksuks. See omakorda annab aluse uutele terviseprobleemidele, samas kui juba olemasolev probleem süveneb insuliini resistentsuse ja leptiini resistentsusega veelgi ja veelgi enam. Kes juba sinna auku end kaevanud, see jätkabki üldjuhul kaevamist.
AGA – kas on süüdi siin süsivesikud? Vaevalt. Autoga kraavi sõitnud inimese puhul on harva süüdlaseks auto, enamasti ikka inimene, kes rooli keerab.
Kui räägime vähegi aktiivsetest inimestest siis mistahes negatiivne mõju mida suuremad süsivesikute kogused tekitavad on massiivselt vähendatud. Esiteks aktiivsete inimeste puhul on nende suurema kalorikulu tõttu rasvumine tunduvalt vähe tõenäolisem, mis iseenesest hoiab ära paljud tervisemured. Lisaks tõstab füüsiline aktiivsus väga tugevalt insuliini tundlikkust, mis otseselt tähendab seda, et süsivesikute kasutamine muutub effektiivsemaks ning vähenevad kõrvalmõjud.
Süsivesikud on meie keha kiireks energia-allikaks – vajadus nende järgi on äärmiselt piiratud, kui meie kogu päevane tegevus piirdub arvuti taga istumisega. Ning kui me ei tasakaalusta olukorda füüsiliste aktiivsustega siis ilmselgelt ei saagi süsivesikute liigtarbimise puhul heast tervisest siin rääkida. Aga jällegi – rääkides sportlastest kellel on justnimelt vajalik intensiivse töö tegemine – no milleks enda keha piinata ja sundida teda läbi häda kohanema tunduvalt aeglasemalt kasutatavate energia-allikatega.
Tänapäeva modernses ühiskonnas on tõesti aeg vbl enamikel madala-süsivesikute dieedi peale minna, aga see peaks olema personaalne valik vastavalt olukorrale. Mitte meedia poolt üle paisutatud mull või valitsuse poolt peale surutav poliitika ülekaalulisuse vähendamiseks. Inimkonda on vaja harida, et nad oskaksid ise enda elupositsioonile vastavalt toituda – mitte nii, et igaüks söögu “keskmise” järgi, see on ju idiootsus.
—
Alles eile käisin Treeneri Tasemekoolitusel kuulamas härra Otsust ning juba sissejuhatuse käigus tõi ta välja lihtsa tõe. Nii toitumise, kui ka treeningu osas oleme pidevas moevoolude ja trendide meelevallas. Toitumise valdkonnas veel eriti. Kui me vaatame tõendusmaterjali siis tihti puudub põhjus ilmtingimata ennast piirata ühte kitsasse suunda, sest valik tulemuste/tervise saamiseks on hämmastavalt lai ja sõltub meie kõigi spetsiifilistest olukordadest.
Ometiti kõik need “Isikud”, kes meedias laineid löövad – nemad esindavad pea alati väga kitsast lähenemist – nende arvamus – nende “tõde”.
Mulle isiklikult jääb mulje, et suur osa inimestest vajab raudkindlaid piire ja reegleid. Nad vajavad, et maailm oleks must ja valge. Oleks õige ja vale olemas. Kas isiklik ambitsioon, ego või mis iganes neid tagant sunnib, nad soovivad maailma nii ka ära kategoriseerida.
Aga probleemiks on see, et maailm ei ole must ega valge ning õige ja vale sõltub olukorrast. Mis ühes olukorras on vale, on teises õige. Kuna elame maailmas kus on 7 miljardit inimest, siis ei olegi võimalik, et kogu see mass saaks sobituda samade käitumis-mallide järgi. Lihtsalt ei ole võimalik. Kuid sellest ei taha paljud aru saada.
Mõnes mõttes mõistan neid. Elu läheb ju keeruliseks. Raske on, kui ühel hetkel on miski ihaldusväärne ainuõige teguviis ja teisel hetkel ebavajalik vale. Aga selliselt maailm töötab vastavalt olukorrale.
Olgu jutt läheb pikaks. Kokkuvõtvalt ütleksin, et ärge piirake end ühe kitsa mõtteviisiga või lähenemisega tervise/toitumise/treeningu osas. Valikuvõimalused on väga laiad ning vastavalt teie isiklikule spetsiifikale on väga suur hulk variante kuidas eesmärke saavutada nendes kolmes kategoorias. Õppige enda olukorda analüüsima, õppige leidma just mingil kindlal ajahetkel sobivaim süsteem ning ärge kartke seda kohandada, muuta kui olukord sinu ümber ja sees muutub.
Kohanege!
Ometiti kõik need “Isikud”, kes meedias laineid löövad – nemad esindavad pea alati väga kitsast lähenemist – nende arvamus – nende “tõde”.
Ja- jaa, tuleb tuttav ette – terve kana ja 5 l jäätist korraga ära süüa.
Tasuta lõunaid pole. Kõige targem on igasugu arvamusliidreid vähem pimesi kummarada ja leida oma kehale sobiv viis. Nad rõhuvad oma uuringutes ka emotsionaalsetele teemadele, tuues mängu kasvajad jm. Oleks see vaid nii lihtne, loobume süsivesikutest ja vähki ei teki, vähiravi on leitud, voilaa…
In after Archangel.
Päris ilus ja viisakas tekst.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga Fred sõimaks Sul selle peale näo täis.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Viimatinimetatud käitumine tekitab minus aga alati oma kahtlusi revolutsionääride tegelike ajendite suhtes.Arnold küsib,et kelle huve teenib see “inimkonda surematuks muutev” LCHF lähenemine. Justkui viidates, et miks peaksid selle viljelejad valetama, kui nemad sellest kasu ei saa. Vastupidiselt liigselt süsivesikuid ja tühje kaloreid tarbima soodustava liikumise taga oleks nagu suur vandenõu, millest võidavad ravimitootjad. Viimane võib ka tõsi olla, kuid esimese kohta tundub, et kasu saavad just need propageerijad ise, kes saavad niimoodi inimestele müüa jälle uut imelahendust, mille saladusi neilt piisava summa eest osta võib.
Ma ei kahtle, et seal jutus on kasulikku infot, mis võib osadel juhtudel täitsa parim lahendus olla. Lisaks viidetele ja faktidele vaatan ma tavaliselt ka seda, kuidas inimene neid serveerib ja mida sellest välja võib lugeda… Muidugi nõustun, et võimalusel võiks eelistada naturaalseid toiduaineid tänapäeva “keemiat täis” poolfabrikaatidele, aga ei maksa ka äärmusesse langeda ja oma elukvaliteet ohvriks tuua.
Ma ise üritan viimasel ajal mitte väga üle mõelda. Kuuldes eriti viimastel päevadel, milliseid ulmelisi soovitusi spetsialistid annavad, siis ei jääkski vist midagi muud üle, kui istuda kuskil koopas, fooliummüts peas ja närida porgandit, sest kõik muu on valitsuse vandenõu ja inimesele kahjulik.
Ehk nagu ütles Woody Allen: “Sa võid elada 100 aastaseks, kui sa loobud kõigest, mille nimel võiks nii kaua elada.”
Peace.
Soovitan, see raamat esmalt läbitöötada ja see-järel argumenteerida oma fundamentaalseid seisukohti.
Tegelikult asi ei ole nii must-valge, kui arvatakse, ta on seda palju rohkem.
The bottom line is that there is no universal diet that works for everyone.
See siin sobib suurepäraselt siia
Saint Luke’i südametervise instituudi professor Randall Thompson ütles, et haigust esines 4000 aastat tagasi erinevates kultuurides, erinevate toitumisharjumustega inimestel, ja tõenäoliselt oli tol ajal maailmas ateroskleroos palju levinum haigus.
http://www.tarbija24.ee/1165290/ka-4000-aastat-tagasi-elanud-inimestel-lupjusid-veresooned/
Saint Luke’i südametervise instituudi professor Randall Thompson ütles, et haigust esines 4000 aastat tagasi erinevates kultuurides, erinevate toitumisharjumustega inimestel, ja tõenäoliselt oli tol ajal maailmas ateroskleroos palju levinum haigus. http://www.tarbija24…sid-veresooned/Lugesin ka originaalartiklit ja ütleks, et suhteliselt mittemidagiütlev uurimus. Enamus uuritavatest olid palsameeritud egiptuse muumiad ja Peruu muumiad. Niipalju kui ma uurisin, ei palsameeritud mitte kõiki surnuid, vaid seda said endale lubada ikka rikkamad pered. Juba see fakt tähendab, et ka söödi paremini, rohkem ja tõenäoliselt ka liiguti vähem. Faktorid, mis juba loovad eelduse südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. Samuti puututi väga palju kokku suitsuga, mis tekkis toidu valmistamisel. Ka infektsioonid ja haigused võisid kaasa aidata ateroskleroosi tekkele. Paljud järeldused tehti kaudsete tõendite põhjal, sest tegelikult uurijad ei tea, mis elu- ja toitumisstiil nende aja inimestel oli.
Mis puutub Archangeli juttu – vahet pole, kes on süüdi tänapäeva inimeste rasvumises, süsivesikud või inimene ise. Küsimus on, kuidas probleemi lahendada kõige kiiremini ja efektiivsemalt. Inimeste harimine ei ole absoluutselt kõige kiirem ja efektiivsem viis üldse millegi lahendamisel. Muidugi kudos sulle, et sa alla ei anna ja ikka üritad. Mina olen juba jõudnud tõdemusele, et keskmine inimene ei viitsi ja taha midagi uut õppida, isegi kui see puudutab tema enda tervist ja heaolu. Eriti kui tegemist on sõltuvusttekitavate ainetega. Milleks suhkur ka on, nagu sa ka mainisid. Üldise ühiskonna mõttemalli muutmiseks mingil teemal loogika abil kuluks vähemalt paar põlvkonda ja eeldaks seda, et inimese ajustruktuur muutuks ja kogu haridussüsteem samuti. Loomulikult võiks ja oleks vaja inimkonda harida aga miskipärast liigutakse selle poole, et haridustase oleks madalam. Võib kõlada tinfoil jutuna aga industrialistidel on vaja taltsat lambakarja, kes teeks tööd ja mõtleks vähem. Muidu võivad veel mässama hakata süsteemi vastu. Kõige lihtsam on keelata, käskida ja hirmutada. Suur osa inimestest vajabki raudkindlaid piire ja reegleid ja mingit autoriteeti, kes ütleb mida teha, sest nad ise ei suuda mõelda. Sellepärast ma pooldangi kasvõi valetamist või liialdamist või keelamist, kui see viib soovitud eesmärgini. Kui ikka inimene on ülekaalus ja ei suuda/oska midagi teha, siis minupärast võib mingi nende jaoks autoriteet öelda et “carbs are bad, don’t eat or you’ll die”. Või keelata liiga suurte limonaadide müügi. Või piirata suhkrusisaldust karastusjookides etc etc. Kui selle tulemusel kasvõi murdosagi inimestest vabanevad magusasõltuvusest ja nende elukvaliteet paraneb, siis on eesmärk pühitsenud abinõu.
Paljud järeldused tehti kaudsete tõendite põhjal, sest tegelikult uurijad ei tea, mis elu- ja toitumisstiil nende aja inimestel oli.
Järelikult – teha järeldusi kaudsete tõendite põhjal ja öelda, et kiviajal oli toitumine õige ja tervislikum on samuti savijalgadel. Keskmine eluiga oli siis tunduvalt lühem ja muutused südame-veresoonkonnas ei olnud veel nii välja kujunenud.
Sellepärast ma pooldangi kasvõi valetamist või liialdamist või keelamist, kui see viib soovitud eesmärgini. Kui ikka inimene on ülekaalus ja ei suuda/oska midagi teha, siis minupärast võib mingi nende jaoks autoriteet öelda et “carbs are bad, don’t eat or you’ll die”. Või keelata liiga suurte limonaadide müügi. Või piirata suhkrusisaldust karastusjookides etc etc. Kui selle tulemusel kasvõi murdosagi inimestest vabanevad magusasõltuvusest ja nende elukvaliteet paraneb, siis on eesmärk pühitsenud abinõu.
Ma kardan, et see on lühiajaline lahendus. Aga isegi, kui tervise koha pealt see ka töötaks, siis ma ei see puhtalt südametunnistuse tõttu juba inimkonda üldisemalt silmas pidades, soovitada midagi, mis kahtlemata viib inimkonna veelgi suurema intelligentsi, info analüüsimise ja arutluseoskuse languseni. Seega ma ei taha elada maailmas, kus kõik on ette määratud. Inimesed on terved aga ei ole võimelised või polegi lubatud mingeid personaalseid valikuid ega “normist” kõrvalekaldeid praktiseerida. Hmmm… ei tea mis ühiskonna valitsemise vormina see kõlab.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Järelikult – teha järeldusi kaudsete tõendite põhjal ja öelda, et kiviajal oli toitumine õige ja tervislikum on samuti savijalgadel. Keskmine eluiga oli siis tunduvalt lühem ja muutused südame-veresoonkonnas ei olnud veel nii välja kujunenud.
Täpselt. Kogu see Paleo teema on ikka paras komöödia nii mõneski mõttes. Pikemalt polegi vaja kommenteerida.
Lugesin ka originaalartiklit ja ütleks, et suhteliselt mittemidagiütlev uurimus. Enamus uuritavatest olid palsameeritud egiptuse muumiad ja Peruu muumiad. Niipalju kui ma uurisin, ei palsameeritud mitte kõiki surnuid, vaid seda said endale lubada ikka rikkamad pered. Juba see fakt tähendab, et ka söödi paremini, rohkem ja tõenäoliselt ka liiguti vähem. Faktorid, mis juba loovad eelduse südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. Samuti puututi väga palju kokku suitsuga, mis tekkis toidu valmistamisel. Ka infektsioonid ja haigused võisid kaasa aidata ateroskleroosi tekkele. Paljud järeldused tehti kaudsete tõendite põhjal, sest tegelikult uurijad ei tea, mis elu- ja toitumisstiil nende aja inimestel oli.
Mis puutub Archangeli juttu – vahet pole, kes on süüdi tänapäeva inimeste rasvumises, süsivesikud või inimene ise. Küsimus on, kuidas probleemi lahendada kõige kiiremini ja efektiivsemalt. Inimeste harimine ei ole absoluutselt kõige kiirem ja efektiivsem viis üldse millegi lahendamisel. Muidugi kudos sulle, et sa alla ei anna ja ikka üritad. Mina olen juba jõudnud tõdemusele, et keskmine inimene ei viitsi ja taha midagi uut õppida, isegi kui see puudutab tema enda tervist ja heaolu. Eriti kui tegemist on sõltuvusttekitavate ainetega. Milleks suhkur ka on, nagu sa ka mainisid. Üldise ühiskonna mõttemalli muutmiseks mingil teemal loogika abil kuluks vähemalt paar põlvkonda ja eeldaks seda, et inimese ajustruktuur muutuks ja kogu haridussüsteem samuti. Loomulikult võiks ja oleks vaja inimkonda harida aga miskipärast liigutakse selle poole, et haridustase oleks madalam. Võib kõlada tinfoil jutuna aga industrialistidel on vaja taltsat lambakarja, kes teeks tööd ja mõtleks vähem. Muidu võivad veel mässama hakata süsteemi vastu. Kõige lihtsam on keelata, käskida ja hirmutada. Suur osa inimestest vajabki raudkindlaid piire ja reegleid ja mingit autoriteeti, kes ütleb mida teha, sest nad ise ei suuda mõelda. Sellepärast ma pooldangi kasvõi valetamist või liialdamist või keelamist, kui see viib soovitud eesmärgini. Kui ikka inimene on ülekaalus ja ei suuda/oska midagi teha, siis minupärast võib mingi nende jaoks autoriteet öelda et “carbs are bad, don’t eat or you’ll die”. Või keelata liiga suurte limonaadide müügi. Või piirata suhkrusisaldust karastusjookides etc etc. Kui selle tulemusel kasvõi murdosagi inimestest vabanevad magusasõltuvusest ja nende elukvaliteet paraneb, siis on eesmärk pühitsenud abinõu.
Aga mis siis kui mõne inimese elukvaliteet hoopis langeb keelamiste, valetamiste ja suunamiste tagajärjel?
Vanasti oli karm looduslik valik, laste suremus 40-70%, täisikka jõudsid vaid kõige tugevamad isendid, erinevalt tänapäevast kus kõik elule poputatakse ja läbi elu veetakse.
Ei ole vist päris õige võrrelda tänast ja eilset ning teha sellest populistlikke järeldusi.
- You must be logged in to reply to this topic.
