Rasvapõletustsoon (pulsivahemik)

Sattusin hommikul vaatama Galileo kordust, kus siis olid trennimüüdid. Üheks müüdiks oli see, et inimestele räägitakse, et keha põletab rasvu vaid kindlas pulsivahemikus. Ehk siis kui treenida liiga kõrgel pulsil, siis rasvapõletust ei toimu…ka liiga madalal mitte vist.

Kokkuvõte oli, et see on vale. Kindlast rasvapõletustsooni EI OLE ja see on müüt. Õige on, et tehes ükskõik millist trenni vähemalt 30 min…mida intensiivsemalt teed, seda suurem on rasvapõletus…

Ma sain nii aru…Mis teie arvate?

Kahe otsaga asi. Teatud pulsivahemikus on tõesti otsene rasvade põletamine suurem. Aga kokkuvõttes toimub keha rasvamassi vähenemine siiski sõltuvalt kaloraažist pikema aja peale. Ehk, sa võid päevas 24h ka seal tsoonis istuda ja ikka pekki minna kui sa samal ajal sööd rohkem juurde kui kulutad. Samas võid treenida hästi kõrge pulsiga ning jah, otseseid rasvu põletad vähem protsentuaalselt (Rohkem süsivesikuid hakatakse energiaks põletama), kuid intensiivsema trenni energiakulu võib ikka kokkuvõttes suurem olla ja koguseliselt põletad ikka rohkem rasvu – ja kui ka ei põletaks, siis Energiakulu oleks ikka suurem – ja see on peamine.

See, et rasvade põletamiseks on vaja teha aeroobset mingis kindlas tsoonis on juba pikemat aega olnud müüt. See, et protsentuaalselt rohkem rasvavarusid kasutatakse pole oluline. Vbl võistlev kulturist saab imepisikese kasuteguri. (On jutt rasvaretseptorite töö parandamisest läbi tihedama kasutamise nagu seal tsoonis regulaarne trenn)

Kui huvi pärast mingi ekstreemne näide tuua, kus trenn oleks nii ime intensiivne, et rasvu üldse ei põletataks, ainult süsivesikuid – siis Kokkuvõttes, oleks see väga hea rasvapõletusele. Isegi, kui ühtegi grammi trenni ajal ei põle siis see polegi oluline. Loeb see, et tekitatakse energia-defitsiit ja keha peab nüüd ülejäänud päeva jooksul selle puuduoleva energia mujalt ammutama – ehk rasva-varudest.

Trennis ei käida rasvu põletamas ega lihast ehitamas – trennis käiakse energiat kulutamas ning lihaskasvu stimuleerimas.

On teatud pulsivahemik, kus on rasvade kasutus proportsionaalselt / suhtarvuna suurim (60%-75% SLS max).

60-70%. 75% läheb juba sportliku vormi tõstmise tsooni. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

On mitmeid allikaid ja seetõttu ka liigendused natukene varieeruvad ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Need allikad on?

http://www.active.com/triathlon/Articles/The-Myth-of-the-Fat-burning-Zone

http://exercise.about.com/od/weightloss/a/The-Truth-About-The-Fat-Burning-Zone.htm

Kui huvi pärast mingi ekstreemne näide tuua, kus trenn oleks nii ime intensiivne, et rasvu üldse ei põletataks, ainult süsivesikuid – siis Kokkuvõttes, oleks see väga hea rasvapõletusele. Isegi, kui ühtegi grammi trenni ajal ei põle siis see polegi oluline. Loeb see, et tekitatakse energia-defitsiit ja keha peab nüüd ülejäänud päeva jooksul selle puuduoleva energia mujalt ammutama – ehk rasva-varudest.

Trennis ei käida rasvu põletamas ega lihast ehitamas – trennis käiakse energiat kulutamas ning lihaskasvu stimuleerimas.

Selline trenn – 95 – 100 % SLS max kestaks paraku väga lühikest aega ja kogu energia kulutus jääks samuti summaarselt väikseks.

http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=108&language=estonian

Rasvapõletustsoon tekib aga sellest, et madalama töö intensiivsuse juures jätkub veel lisaks lihastele verd ringlema ka rasvkoes ja sealt rasva transpordiks energia tarbeks. Töö intensiivsuse suurenedes tuleb aga suunata rohkem verd lihas-kops ringlusse ja rasvade osakaal langeb.

Kuidas, palun?