Skip to main content

Kas on väga tervistkahjustav menüü?

Avaleht » Forums » Toitumine » Kaalust juurde » Kas on väga tervistkahjustav menüü?

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 29 total)
  • Autor
    Postitused
  • #24328
    Perfekto
    Member

    Alustasin 24. veebruaril 2012 kaalu tõstmisega. Olen 20-aastane, 176 pikk ja veel enne kaalutõusu olin 60kg. Eesmärk on suveks vähemalt 75kg täis saada (umbes 60% lihast ja 40% pekki, kuna viimast mul õieti polegi)

    Trenni: 6x nädalas ebastaabilse koormusega ehk keskmiselt: 1x (seeriatega)= 200 kätekõverdust, 200 kõhulihast, 200 kükki , ja muud träni juurde

    15ndal märtsil 2012 olen juba 68 kilo.

    Teilt soovin kommentaare minu tegevuse kohta. Kui hullusti see kaalu äkktõus tervisele mõjub, kas midagi menüüs välja vahetada jne?

    Siin on minu menüü, vahepeal ampsan ka midagi vahepeale, mida kirja ei pane <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Hommikusöök kell 8.00

    maisihelbed (100 g):

    – Kaloreid 368 Kcal, Rasva 1 g, Valku 8 g, Süsivesikuid 82 g, Kiudaineid 3 g

    piim 2,5 % (250 g):

    – Kaloreid 130 Kcal, Rasva 5 g, Valku 7.5 g, Süsivesikuid 12.5 g, Kiudaineid 0 g

    Lõunasöök kell 12.30

    makaronid (180 g):

    – Kaloreid 624.6 Kcal, Rasva 5.4 g, Valku 21.6 g, Süsivesikuid 122.4 g, Kiudaineid 5.4 g

    sealiha (200 g):

    – Kaloreid 522 Kcal, Rasva 42 g, Valku 34 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g

    piim 2,5 % (300 g):

    – Kaloreid 156 Kcal, Rasva 6 g, Valku 9 g, Süsivesikuid 15 g, Kiudaineid 0 g

    kiivi (160 g):

    – Kaloreid 89.6 Kcal, Rasva 1.6 g, Valku 1.6 g, Süsivesikuid 17.6 g, Kiudaineid 4.8 g

    Õhtusöök kell 17.30

    makaronid (180 g):

    – Kaloreid 624.6 Kcal, Rasva 5.4 g, Valku 21.6 g, Süsivesikuid 122.4 g, Kiudaineid 5.4 g

    sealiha (90 g):

    – Kaloreid 234.9 Kcal, Rasva 18.9 g, Valku 15.3 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g

    muna (180 g):

    – Kaloreid 243 Kcal, Rasva 16.2 g, Valku 21.6 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g

    piim 2,5 % (300 g):

    – Kaloreid 156 Kcal, Rasva 6 g, Valku 9 g, Süsivesikuid 15 g, Kiudaineid 0 g

    õun (100 g):

    – Kaloreid 45 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0 g, Süsivesikuid 10 g, Kiudaineid 2 g

    Hilisõhtune vahepala kell 20.30

    hapukoor 20 % (400 g):

    – Kaloreid 816 Kcal, Rasva 80 g, Valku 12 g, Süsivesikuid 12 g, Kiudaineid 0 g

    Kaloreid: 4009.7 Kcal

    Rasva: 187.5 g.

    Valku: 161.2 g.

    Süsivesikuid: 408.9 g.

    Kiudaineid: 20.6 g.

    Ette tänades <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #169461
    JungaTroll
    Member

    Natuke liiga suur eesmärk suveks. Ümarakski oleks raske süüa sellise ajaga (st. lihtsalt 15kg juurde). Kuid kui kehatüüp on selline, et algraskus on 60kg, siis suveks 9 kilo lihast juurde … utoopia.

    Pealegi 200 kaupa kätekõverdusi tehes … Kindlasti mitte. Kätekõverdusi ja “muud kaootilist” tehes saad suveks paremasse füüsilisse vormi, kuid lihast ehk 0,5-1kg juurde.

    Teoreetiliselt on lihasmassi kasvatamiseks vaja olla minimaalses plussis, kuid 60 kilosena süüa 4000 kcal päevas annab vaid kõvasti pekki. Milleks üldse seda vabatahtlikult selga kasvatada?

    #169411
    htilga
    Member

    Sinu BAV on 1741.6 kcal, puhkepäeva kaloraaž ~2300 kcal. Ja ühe treeningtunni eest saad juurde ~500 kcal. Alustuseks võid vabalt elimineerida hilisõhtuse vahepala sellisel kujul nagu ta on <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Nagu ka öeldud, siis selliselt treenides lihasmassi eriti ei kasvata, kuna sellisel kujul on see lihasvastupidavustreening.

    Samuti oleks vaja menüüd mitmekesistada / numbreid ümber mängida ja hommikusöök täiesti välja vahetada.

    Siit saad tellida korraliku treening- ja toitumiskava: http://www.fitness.ee/veebitreener <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #169400
    Kang08
    Member

    Alustasin 24. veebruaril 2012 kaalu tõstmisega. Olen 20-aastane, 176 pikk ja veel enne kaalutõusu olin 60kg. Eesmärk on suveks vähemalt 75kg täis saada (umbes 60% lihast ja 40% pekki, kuna viimast mul õieti polegi)

    Trenni: 6x nädalas ebastaabilse koormusega ehk keskmiselt: 1x (seeriatega)= 200 kätekõverdust, 200 kõhulihast, 200 kükki , ja muud träni juurde

    Ette tänades <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kätekõverdused-kõhulihased on ikka suht-koht võimlemine.Soovitan hakata saalis käima ja suurem rõhk baasharjutustel.

    #169166
    Perfekto
    Member

    Tänan üllatavalt kiirete vastuste eest

    Vastavalt Teie õpetustele tegin kohe muudatused treeningus. Kuna elan suveni maal, kus jõusaali pole, siis mõtlesin kätekõverduste ja muude võimlemisharjutuste asemel tõsta rauakolakat, mida jõuan maksimaalselt 10 kordust taeva poole lennutada. Siis pole võimlemist.

    75 kiloni tahan ennast sellepärast süüa, et elu aeg olen alakaalu piiril olnud ja nüüd tekkis kinnisidee või kui-olen-75-on-kõik-probleemid-lahendatud-sündroom.

    Tervitades

    #267023
    empire
    Member

    Ehk saad osta endale kangi ja raskused, sinu enda huvides

    #158246
    CCB
    Member

    Kätekõverdused-kõhulihased on ikka suht-koht võimlemine.Soovitan hakata saalis käima ja suurem rõhk baasharjutustel.

    Kätekõverdused võimlemine? Huvitav, sest ma olen aasta ainult kätekõverdustega rinda treeninud ja ei saa öelda küll et ei toimiks. Ja mis sobiks kõhu treenimiseks paremini kui kõhulihased?? Tahaks näha treenijat kes teeb 3-4x 50-70 kätekõverdust ja ütleb et see ei mõju rinnale.

    #95445
    LiisbetV
    Member

    Mina soovitaks ka jõutrenni juurde võtta, kui esialgu raskused puuduvad, siis kasuta seda mis käepärast- (lao spordi või seljakotti raamatuid, veepudeleid v kasvõi liivakotte vms <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) ja siis nt tee kõhulihaseid raskusega süles või nt pea kohal. Teiste harjutuste puhul tasuks ka alternatiivid välja mõelda raskusi kasutades (kükid raskustega jne)

    Toitumise koha pealt pole see küll eriti tervislik valik <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> hommikul võiks nt puder ikka esikohal olla. Makaronid võiks ka vahest muude süskaritega asendada. Tervislikke rasvu ja rohelist kraami ei näe sinu menüüs üldse- proovi need ka ikka sisse juurutada <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ja hapukoor õhtuseks vahepalaks? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> mul pidid silmad välja kukkuma ja laua alla veerema selle peale <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kas maitseb hea? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #95278

    Vaevalt sa korraga 180g makarone jõuad süüa(?) Putrusid jms kaalutakse ikka kuivainena. Seega pole üldkaloraaž ka nii suur, aga jah: alguses piisab väiksemast kaloraažist kaalu tõusuks, kui kaal pidama jääb, tõsta kaloreid. Hoopilt mitme tuhande kaloriga plussi süüa pole mõtet.

    #95207
    Rainerr
    Member

    Vaevalt sa korraga 180g makarone jõuad süüa(?) Putrusid jms kaalutakse ikka kuivainena. Seega pole üldkaloraaž ka nii suur, aga jah: alguses piisab väiksemast kaloraažist kaalu tõusuks, kui kaal pidama jääb, tõsta kaloreid. Hoopilt mitme tuhande kaloriga plussi süüa pole mõtet.

    Mitte reeglina. Või olen mina lihtsalt erand selles suhtes, kaalun valmistoitu (sh spagetid, pudrud, liha jms.) seda taldrikule või karpi tõstes.

    #95189
    htilga
    Member

    Niimodi sa ei saa ju õiget kalorsust teada?

    #95151
    Rainerr
    Member

    Kõik on just sellele süsteemile üles ehitatud ja selles tehtavad muudatused kajastuvad vormis. Sisuliselt pole ju mulle tähtsust kas tegelik kaloraaž veidi kõrgem või madalam, kui kogu aeg ühesugust metoodikat järginud olen. Teisalt oleks hoopis keerulisem kaaluda kuivaineid, sest teen sooja toitu ainult mõned korrad nädalas, korraga suured kogused. Ülejäänud söögikorrad vaid soendan mikrokas. Siis peaksin ilmselt selgitama välja kui palju muutub toiduaine kaal töötlemise käigus, et taldrikule tõstes oleks koguse toiteväärtus võrdväärne kaalutud kuivainega.

    #94932
    Barbar
    Member

    Vaevalt sa korraga 180g makarone jõuad süüa(?) Putrusid jms kaalutakse ikka kuivainena. Seega pole üldkaloraaž ka nii suur, aga jah: alguses piisab väiksemast kaloraažist kaalu tõusuks, kui kaal pidama jääb, tõsta kaloreid. Hoopilt mitme tuhande kaloriga plussi süüa pole mõtet.

    180g makarone korraga ära süüa pole probleem kui on hästi ette valmistatud. sõltub inimesest.

    #94734
    htilga
    Member

    Kõik on just sellele süsteemile üles ehitatud ja selles tehtavad muudatused kajastuvad vormis. Sisuliselt pole ju mulle tähtsust kas tegelik kaloraaž veidi kõrgem või madalam, kui kogu aeg ühesugust metoodikat järginud olen. Teisalt oleks hoopis keerulisem kaaluda kuivaineid, sest teen sooja toitu ainult mõned korrad nädalas, korraga suured kogused. Ülejäänud söögikorrad vaid soendan mikrokas. Siis peaksin ilmselt selgitama välja kui palju muutub toiduaine kaal töötlemise käigus, et taldrikule tõstes oleks koguse toiteväärtus võrdväärne kaalutud kuivainega.

    Aga nüüd, kus oled treener, on sul ka teiste, kellele toitumiskava koostama hakkad, ees vastutus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    #94621
    Rainerr
    Member

    Aga nüüd, kus oled treener, on sul ka teiste, kellele toitumiskava koostama hakkad, ees vastutus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    See, et mina niimoodi teen ei tähenda, et seda klientidele soovitan. Võistlussportlase ja harrastaja tegemistes võib ka erinevusi olla. Ja üleüldse, mida sa targutad :lol:

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 29 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.