Tänapäeva lapsed ja rämpstoit
- This topic has 20 replies, 15 voices, and was last updated 13 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma ei tea, kas ma olen liiga kinni vanas ajas, aga oma lapsepõlvest mäletan ikka võrdlemisi vaheldusrikast ja korralikku toitumist. Hommikuti ikka puder, lõunaks kartulid ja õhtuks ka midagi sooja ning söödi mehe moodi. Tänapäeval on kõik kuidagi nihkes- lapsed ei käi enam kodunt väljas, looduses võivad kergesti paanikasse sattuda, toidulaud on üldse alla igasugust arvestust. Kui näiteks Rootsis müüakse energiajooke alates 18 eluaastast, siis meil rüüpavad neid jooke ikka päris pisikesed silmad punnis. Arvestades, et valdav enamus lastest liiguvad füüsiliselt hinnanguliselt vähemalt 10 korda vähem, siis on ainult aja küsimus kui mõni varsti sellest jamast ära sureb, sest nõrk süda ei pea vastu. Meie olümpiavõitja Erkki Nool ütles ka ühes oma hiljutises teleesinemises, et kui me laste suhtes midagi kohe ette ei võta, siis hakkame veel tuhandete südamehaigete noorte inimeste ravikulusid rõõmsalt maksma üsna pea!
Põhjus, miks ma selle teema üles võtsin on siin:
http://www.perekool.ee/index.php?id=110699&class=forum_schnell&action=view_post&post=8891853
Loomulikult tormavad tuhanded lapsevanemad nüüd oma võsukesi kaitsma, et nende lapsed söövad iga päev putru jne, aga see on samasugune tark jutt nagu minuga võtavad igal aastal ühendust paljud ülekaalulised ja kui tuleb juttu toitumisest, siis kiidavad, et toituvad VÄGA tervislikult, samas ei tea nad tervislikust eluviisist mitte piuksugi. Igal juhul sooviksin selle teema kohta arvamusi ning ennekõike olge ausad iseenda suhtes. Mina kasvatan hetkel kahte last ning 1-e aasase toitumine on küll väga hästi paigas ning suure tähelepanu all, aga mida sööb 7-e aastane vabal ajal koos sõpradega, võib vaid oletada. Olen olnud ise tunnistajaks, et 1-e aastane tüdruk sööb päevas teinekord oluliselt rohkem kui 7-e aastane poiss.
Ausalt, tülgastav lugeda seda teksti antud perekooli lingis. Eesti lastel on tõesti sellega probleeme.
ka mina olen igasugust rämpsu söönud, aga kuna ma ei ela suurlinnas, ( kus igasugused kiirrestoranid, kus burgereid ja pitsasid saab koos coca ja friikatega ) siis arvan, et minu puhul ei ole olnud asi väga hull, vahest krõpsu ikka sõin aga vaadates tänapäeva noori, kus neil pmst kõik asjad käega katsuda, siis arvan minagi , et probleem on tõsine. Jube oleks mõelda kui ka kooli sööklatesse tekiks sellised toidud nagu friikartulid, hamburgerid, hotdogid jne. Vaatasin kunagi mingit saadet , kus rääkis brittide laste koolisöökidest.( äkki oli Jamie Oliveri kokasaade) .Toiduvalikutes oli kõik eelnevalt nimetatud ning Jamie tahtis muutust läbi viia, asendades rämpstoidud tervislikega. Seda ta tegigi ning kui lapsed ühel hetkel sööklas selle avastasid, siis nad lihtsalt jätsid söömata, hakkasid hoopis vahetundide ajal kuskil burgeriputkades käima. Ajaga läks küll asi paremaks aga siiski Eestisse ma sellist olukorda küll ei soovi.
Teema väga asjakohane ja vajalik. Mõned aastad tagasi olin umbes samasugune: hommikuti ma ei söönud, kuna lihtsalt ei olnud harjunud. Läksin kooli, teisel vahetunnil ostsin midagi magusat näksida. Koolipäev niimoodi mööduski. Jõudsin koju, läksin külmiku ette ja haarasin seda, mida parasjagu oli: külm lihatükk, vahel pakk krõpsu, Coca-Cola või lihtsalt vorsti/juustusaiu. Õhtusöök alati paigas olnud, ent see oli ka ainuke positiivne asi sel ajal. Enne magamaminekut olid samuti erinevad snäkid täiesti tavalised ja loomulikud, seda eriti veel teleri ees.
Energiajookide kohta nii palju: ma lausa jälestan, vabandust, neid noori tattnokke, kes ostavad purkide viisi poest erinevaid energiajooke, endal juba korralik kõhukene ees ning topeltlõug – milleks? Võtku pigem pudel vett selle asemel.
Masendav mõelda, kuidas ma olen toitunud, ent õnneks on mind nakatanud jõusaali pisik ning sellega kaasnev toitumine. 2 aastat pole endale sellist toitumist lubanud, mis tähendaks täiesti ebaregulaarset söömist või näljatunde ajal mitte söömist (või mingite mõttetute snäkkide näksimist). Vale on isegi öelda, et ma pole seda endale lubanud, asi on selles, et ma ei taha. Nende kahe aastaga olen õppinud tegelikult äärmiselt palju. Olen asjadest juba päris hästi aru saanud (kindlasti mitte detailidesse), ent üldisemalt kiiretest ja aeglastest süsivesikutest, rasvadest, valkudest, kiudainetest. Tulles tagasi sellele kohutavale toitumisele, siis ma imestan, et ma ülekaaluline veel ei olnud. Kindlasti oli abiks tolleaegne jalgpallitrenn, ent tulemused oleksid võinud olla vähemalt kaks korda paremad, kui oleksin korralikult mehe moodi söönud! Kirjutades seda teksti, meenubki, et siis olid mu söögikogused ka äärmiselt väikesed. Õhtusöök oli küll rikkalik, ent sõin maksimaalselt kaks kartulit ja väikese tüki liha, sest rohkem lihtsalt ei tahtnud. Seejärel võtsin kommipaki ja läksin oma tuppa. Masendav, see on masendav.
Uuesti tagasi tulles praegusele toitumisele, siis kaks aastat pole mitte ühtegi hommikusööki vahele jätnud – no kuidas saakski? See on ju päeva alus, ilma milleta lihtsalt ei jõua olla. Enne 12 söön koolis sooja toitu ning enne trenni vahel ka banaan – oleneb, mis kell tunnid lõppevad. Seejärel trenni, peale trenni valgujook ning koju sööma! Õhtul veel õhtusöök, küll mitte nii suures koguses, ent ikkagi tavaliselt salat + filee + kartul/riis. Kella üheksa aeg söön veel kohupiima, olenevalt kas siis 200g või 400g.
Toitumisel on äärmiselt suur osakaal treeningtulemustest. Mõttetu rassida jõusaalis, kui toitud täiesti valesti. Ega lihas krõpsust ei kasva.
Ma arvan, et lapsepõlve toitumisharjumused olid üsna rahuldavad. Hommikuti enne kooli oli alati kaerahelbepuder värske maasikatoormoosiga ja lõunal sai kooli einet söödud. Õhtuti oli alati kas liha,kala, kartul, riis, värske salat või ise tehtud lasanje, pitsa, omlett või ühepajatoit. Minul ja õel polnud kunagi probleeme sellega, et oleksime söönud sellist räpsu nagu kartulikrõpsud, magusad joogid vms. Küll aga oli pühapäeva hommikuti ikka pannkoogid ja perega koos mingit head filmi vaadates jõime näiteks jäätisekokteil või sõime ise tehtud kaerahelbeküpsiseid. Enamus toiduained said toodud maalt: kartulid, moosid, kompotid, värsked marjad, puuviljad, juurviljad jne.
Nüüd aga, elades oma elukaaslasega koos- olen ma toitumise suhtes palju teadlikumaks muutunud ja minu toidulaud on mitmekesisem ja tervislikum. Mul on hea meel, et minu elukaaslane toitub väga tervislikult ja tegeleb aktiivselt spordiga. Oleme mõlemad alles noored (mina 20 ja Henri 22), ning seepärast on hea, et me juba üsna varakult armastame tervislikku eluviisi. Tulevikus kandub see kindlasti üle meie lastele:) Meie lapsi ei näe siis kunagi räpsu söömas, vad magusa isu korral maiustavad nad näiteks ahjuõuntega mis on täidetud pählite, mee ja kaneeliga:D:D
Eks noorus on hukas:-)
Oma poisile ikka surun sisse igast kraami, mis vähegi asjalik. Tegemist 2.6 aastase isendiga. Päevamenüü on umbes selline: hommikul tatrapuder või mõni muu puder, kurgiviilud ja muna. Lõunasöök on enamasti kartulid, lihapoolist ja kui nendega välja ei mängi, siis jogurt müsliga. Armastab nt. toorest kartulit ja porgandit väga kuid mis siin salata, kommid ja koogid, küpsised on muidugi parim. Neid saab ka aga preemiaks peale soolase söömist ja 1 komm või 1 küpsis korraga. Kuna ma vehin ka kodus hantlitega, siis ta üritab järgi teha juba ja arvan, et sealt tuleb vähemalt üks terve laps juurde ühiskonda, sest kui lihaste kasvatamise pisik varakult nakatab, siis muutub ka toitumine korralikumaks. Minu paps treis mulle 1 kg hantlid kunagi, vehkisin nendega kodus juba varakult. Pärandan pojale edasi.
Algklassides oli klassikaline hommikul kodus puder,koolis lõuna ning koju tulles sai midagi näksitud enne õhtusööki.Peale õhtusööki ma nüüd ei mäleta,vaevalt midagi erilist näksisin – võileib või puu/juurvili võib-olla. Lapsena tormasime mööda koolimaja ringi ja tegime igasugust pättust,mistõttu energiat kulus mühinal..kuid puhvetitest ostmise kohta pean jääma napisõnaliseks,sest taskuraha oli luksus…ei näinud mõtet seda saiakestte/magusa peale kulutada .Kuna tolal majanduslikust küljest ju midagi ei jaganud,aga ka laps saab aru kui kellelgi raske on..sestap,kui taskuraha oli 10 krooni (mõni kopikas siia sinna) nädalas.. otsustasin mina seda lihtsalt koguda.Aga keskkoolis,kui pead 8. hommikul kooli lonkima, koolilõuna on kell 12. ning koolipäev lõppeb alles kell 3,siis sai vahest puhvetis käidud ja kasvõi miski pudel limonaadi võetud.Tolal ju ei aimanud/viitsinud kodus miskit kaasa valmistada – sestap hakkasime nooremate koolilõunat sööma
. Süsteem oli selline,et kõik kes sööma pidid/tahtsid,need jooksid ruttu järjekorda ning meie sättisime end sööklasse lauaümber.. kui mudilaste järjekord oli lõppemas,sai ise mindud ja küsitud. Mõnikord anti,mõnikord oli aga kõik ära söödud 
(ega toidul saa raisku lasta minna!)Sestap käisime põhimõtteliselt iga söögivahetud sööklas,sai ühest kooliotsast teise kõmpida ning juttu rääkida
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et lapsepõlve toitumisharjumused olid üsna rahuldavad. Hommikuti enne kooli oli alati kaerahelbepuder värske maasikatoormoosiga ja lõunal sai kooli einet söödud. Õhtuti oli alati kas liha,kala, kartul, riis, värske salat või ise tehtud lasanje, pitsa, omlett või ühepajatoit. Minul ja õel polnud kunagi probleeme sellega, et oleksime söönud sellist räpsu nagu kartulikrõpsud, magusad joogid vms. Küll aga oli pühapäeva hommikuti ikka pannkoogid ja perega koos mingit head filmi vaadates jõime näiteks jäätisekokteil või sõime ise tehtud kaerahelbeküpsiseid. Enamus toiduained said toodud maalt: kartulid, moosid, kompotid, värsked marjad, puuviljad, juurviljad jne.
Nüüd aga, elades oma elukaaslasega koos- olen ma toitumise suhtes palju teadlikumaks muutunud ja minu toidulaud on mitmekesisem ja tervislikum. Mul on hea meel, et minu elukaaslane toitub väga tervislikult ja tegeleb aktiivselt spordiga. Oleme mõlemad alles noored (mina 20 ja Henri 22), ning seepärast on hea, et me juba üsna varakult armastame tervislikku eluviisi. Tulevikus kandub see kindlasti üle meie lastele:) Meie lapsi ei näe siis kunagi räpsu söömas, vad magusa isu korral maiustavad nad näiteks ahjuõuntega mis on täidetud pählite, mee ja kaneeliga:D:D
Lastega ei ole nii lihtne kui paistab. Mina võin ju oma lapsele õuna ja pähkli pihku pista, aga kui ta käib juba koolis, siis võimalik, et kõik tema klassikaaslased peavad lugu hoopis krõpsudest ja coca-colast. Enda toitumiskogemustest võin öelda, et isegi nii tühise asjaga nagu teistest erinevama toitumisega, võib täiskasvanuna kuulda palju labast ilkumist. Mis siis veel lastest rääkida- need võivad teinekord teistest erinevalt riietatud või mõnel muul põhjusel teisiti käituvale klassikaaslasele palju halba teha.
Täna koolis istusin garderoobi juures diivanil, lugesin tükk aega raamatut ja selle aja jooksul nägin kuidas vahetundidel käisid noored poisid poest ostmas: krõpse, limonaadi, šokolaadi. Mõni võttis mitu asja korraga: krõpsud ja limonaad. Vähemalt viite poissi nägin suure krõpsupakiga. Kohe tuli see sama teema meelde.
Iga päev näen seda jama.Kui kool saab läbi,siis kampade viisi valguvad esiteks poodi,sealt haaravad oma energiajoogi ja krõpsud ning seejärel tiksuvad koju.Kui ise õpilane olin,siis jah vahest sai ikka pudel limonaadi või midagi näksitud,aga noo päris krõpsude ja limonaadi najal ei elanud vähemalt minu klassis keegi.Ajajärk oli umbes 5 aastat tagasi.Samas kodus oli alati hommikul-õhtul soe toit ja lõunaks oli koolitoit.Hetkel järgin rohkem ,mida suust sisse ajan ja ausalt pole mingitki isu võtta vahest isegi väikest krõbinat või limonaadi.
Täna koolis istusin garderoobi juures diivanil, lugesin tükk aega raamatut ja selle aja jooksul nägin kuidas vahetundidel käisid noored poisid poest ostmas: krõpse, limonaadi, šokolaadi. Mõni võttis mitu asja korraga: krõpsud ja limonaad. Vähemalt viite poissi nägin suure krõpsupakiga. Kohe tuli see sama teema meelde.
Paratamatult puutume selle teemaga kokku iga päev igal pool. Suvel lastelaagri töötajatega vesteldes selgus tõsiasi, et lapsed maiustavad hilisõhtul ja siis saavad hullu energialaksu ja magamajäämisest on asi kaugel!
Ma sõin kuni 14. eluaastani iga päev krõpsu, jäätist, šokolaade, komme, rüüpasin veel kokat peale, 2-4L ja siis veel sõin seda, mida vanemad tegid. Lõpuks olin siis 97-kilone pekirull
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kunagi kooli ajal sai isegi aegajalt lõunaks mingi limonaad ja juustu või rosinakukleid jms võetud. Hommikuti olid võileivad, õhtul ikka normaalne söök. Aga tihti sai ikka ka koolisööklas söömas käidud. Aga eks palju geenides ka kinni, pole kunagi tüsedam olnud seepärast ega ka haige. Palavikud jms jamad võib rahulikult 2 käe sõrmedel üle lugeda. Gripid külge ei hakka.
Miina olin ka väike pontsakas poiss. Aegajalt sõin saiakesi ja väga meeldis teha neid võileivagrillis juustukolmnurki:) Ja kiirnuudleid! Juustuga!
- You must be logged in to reply to this topic.
