Spordijookidega ei maksa üle pingutada

Spordijookidega ei maksa üle pingutada

Marina lohk

18.01.2012

Postimees

Spordiarst Mihkel Mardna hinnangul pingutavad paljud harrastussportlased nii treeningkoormuse kui toidulisandite kasutamisega üle, kippudes pigem tippsportlaste mängumaale.

Keskmise aeroobse pulsiga treenides piisab tunniajalise treeningu puhul Mardna sõnul täiesti tavalise vee joomisest. Kuid intensiivsema treeningu korral – näiteks kui suusatades läbitakse tunniga kuni 30 kilomeetrit või kui spordiklubis tehakse kaks erinevat rühmatreeningut järjest -, on spordijoogi tarbimine täiesti põhjendatud.

Mardna sõnul tuleb kõigepealt arvestada sellega, et organism omastab maksimaalselt 850-900 milliliitrit vedelikku tunnis. “Kui rohkem joome, siis see jääb meil piltlikult öeldes kõhtu loksuma,” selgitas ta.

Väga intensiivse treeningu ajal väljutatakse higistamisega lisaks veele ka mineraalaineid, mis on omakorda lihastööks vajalikud, samuti on energiakulu märkimisväärne.

“Sellisel juhul võiks vesi sisaldada ka mikroelemente, süsivesikuid ja natukene valku,” selgitas Mardna. “Tänapäeva spordijookides on väike osa valku lisatud sageli aminohapetena, mis aitavad lihaste taastumisele kaasa.”

Suure ja kiire higistamise korral peaks spordijook olema suhteliselt lahja. Samuti võiks see spordiarsti sõnul olla jahe, sest jahutatud vedelik läbib kiiremini seedetrakti esimese osa ehk söögitoru ja mao, jõudes kiiremini jämesoolde, kus vedeliku imendumine peaasjalikult toimub.

“Valesti arvestavad need, kes mõtlevad, et mida kangema mineraalisisaldusega me spordijoogi teeme, seda rohkem aineid kätte saame – see ei ole nii,” lisas Mardna.

Välja higistatud mineraalainete taastamiseks sobib hästi ka soolane mineraalvesi, kuid sellisel juhul tuleks spordiarsti sõnul eelistada mullideta vett, sest gaasid ärritavad magu.

Külma ilmaga õues treenides, näiteks suusatamise ajal spordijooki tarbides, võiks see aga Mardna sõnul olla pisut soojendatud, kuna organism kulutab niigi lisaenergiat, et ennast soojendada.

Triatleedi, treeneri ja koolitaja Ain-Alar Juhansoni sõnul peaks külma ilmaga treenides jook ka tummisem olema ehk siis sisaldama rohkem süsivesikuid. Mõned sportlased teevad aga tema sõnul vea sellega, et ammutavad pika treeningu või võistluse ajal lisa energiat energiajookidest, mis sisaldavad kofeiini, guaraanat ja suhkrut.

Tavaline suhkur lööb Juhansoni selgitusel veresuhkru algul kiirelt üles, andes korraks nii-öelda energialaksu, kuid juba viie kuni seitsme minuti pärast energiatase langeb, kuna veresuhkru tase tuleb alla.

Spordijookides kasutatakse seevastu aeglaselt lahustuvat süsivesikut maltodekstriini, mis tagab ühtlasema energiataseme.

Nende treenijate seas, kes soovivad võimalikult palju rasva põletada, on populaarsed ka L-karnitiiniga spordijoogid, mis peaks väidetavalt rasva põletamist intensiivistama. Kuid Mardna sõnul on see pigem müüt ja reklaamitrikk.

“L-karnitiinist olulisemalt paremini põletab rasva näiteks piim – kui juua tavalist piima pärast sportimist,” märkis ta.

Spordiarst selgitas, et organism laeb energia saamiseks kõigepealt tühjaks süsivesikute varud ja alles 40-minutilise treeningu järel hakkab kasutama rasva põletamisest saadud energiat.

Kui tarbida pärast trenni sellist jooki, kus süsivesikute osakaal on suhteliselt väike ning valgu ja rasvade osakaal selle võrra suurem, siis kiiret energiat sealt ei saa ja organism hakkab taas rasvu põletama.

Mida aga arvata valgujookidest? Juhansoni sõnul on 20-30 minutit pärast raske treeningu lõppu soovitatav juua just valgujooki, sest sel ajal on organism hästi vastuvõtlik ja valmis alustama taastumisprotsesse.

Samuti läheb tema sõnul õhtuse treeningu järel kojujõudmise ja korraliku söögini päris palju aega ning tühja kõhuga kiputakse korraga liiga palju sööma.

Täis kõhuga magama minnes ladestub aga kulutamata jäänud energia rasvana, samuti pole siis hommikul söögiisu ja nii võib ära jääda korralik hommikusöök.

Mardna sõnul pole tavatreenijal siiski valgujooki vaja. “Toidulisandid tulevad mängu sellisel juhul, kui treeningmaht on juba selline, et tavatoiduga pole võimalik ära katta mikro- ja makroelementide ning energiavajadust, sest toidukogus muutuks liiga suureks,” rääkis ta.

Ka MyFitnessi spordiklubide treener ja rühmatreeningute koordinaator Eva Ottas ei soovita tavatreenijale valgupreparaate.

“Ma olen ise näinud nii palju naisi, kes on valgupulbrite ja nende jookidega oma keha ära rikkunud,” märkis ta, lisades, et kui eesmärgiks pole lihaste kasvatamine, pole ka lisavalku vaja.

Kohe pärast trenni soovitab Ottas energiavarusid taastada pigem mõne puuvilja, jogurti või lahja spordijoogiga. Muid toidulisandeid ja valgusegusid võiks aga tarbida vaid kokkuleppel jõusaalitreeneri või toitumisspetsialistiga, kes tunneb täpselt inimese treeningplaani ja toitumist.