Dispelling the Glute Myth

Järjekordne koole ja raamatuid vihkav jalgrattaleiutaja:D

Mis puudub erinevatesse jooksu ja hüppe harjutustesse, siis andku minna.

Aga kulturismi väga ta jutt ei kohandu.

Mulle eriti meeldib see koht seal lõpupoole, kus räägib et testis lausa 4 erinevat inimest !!!!

Ja sellest siis tegi oma järeldused (ja kirjutas raamatu?!)

Tehke rahus oma kükke ja väljaasteid edasi, m. gluteus maximus ei ole oma funktsioone viimase paarisaja aasta jooksul muutnud ja ei tee ka seda selle venna jutu peale. See, et mõnel aktiveerub mõni osa rohkem kui teisel, on täiesti normaalne.

Päris kurb elu siis, kui pühendad end tuharalihase uurimisele ja koduka aadress on tõlkes pepuvend.com ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No kogu ta jutt oli nagu pudru ja kapsad, et pooled asjad olid väga tõesed, ja siis tuli veidi häma otsa.

Mulle meeldis see ka ta kodukalt, et lubas gluteuse 120%-list aktiviseerumist. Just, mitte 120% võrra mingist teisest harjutusest rohkem, vaid lihase 120% aktivatsioon.

“Really heavy barbell squats can get one’s glutes to reach 35% and really heavy deadlifts can get them to 55%. Contreras’s brand new glute exercises that he’s been prescribing for 2 straight years in his Scottsdale fitness studio typically get an individual’s glute activation to over 120%!”

Videost üks näitlik valeväide: 2:40-2:45. Asi, mida on ilmselt tuhandete inimeste peal mõõdetud, ja mis on näha ka lihase alguse-kinnituskohtade järgi, ja tema tuleb oma 4 inimese mõõtmisega, no anna andeks tõesti ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Need on kodukalt boonus-LOL’id:

• It describes new phenomena previously not understood in Kinesiology.
• It creates a category system for hip extension exercises.
• It sets the stage for understanding glute exercises by teaching basic functional anatomy and biomechanics.

“Really heavy barbell squats can get one’s glutes to reach 35% and really heavy deadlifts can get them to 55%. Contreras’s brand new glute exercises that he’s been prescribing for 2 straight years in his Scottsdale fitness studio typically get an individual’s glute activation to over 120%!”

Mulle ka rattaleiutajad ei meeldi aga järsku on siin miski tõetera ka.Nimelt ma kükin jalad õlgadest laiemalt ja alati ass to graz aga taguots nüüd küll

suureks ei ole läinud nagu paljud siin räägivad.Võimalik, et geneetika on ka määrav.Ma isegi usun, et mulle mõjub raske jõutõmme rohkem, kui kükk.

Argo

Välja asted võtavad minupuhul küll alati võimsalt tuharat.

Oleneb, kuna tegemist üpris tehnilise harjutusega ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Järjekordne koole ja raamatuid vihkav jalgrattaleiutaja:D

Mis puudub erinevatesse jooksu ja hüppe harjutustesse, siis andku minna.

Aga kulturismi väga ta jutt ei kohandu.

Mulle eriti meeldib see koht seal lõpupoole, kus räägib et testis lausa 4 erinevat inimest !!!!

Ja sellest siis tegi oma järeldused (ja kirjutas raamatu?!)

Tehke rahus oma kükke ja väljaasteid edasi, m. gluteus maximus ei ole oma funktsioone viimase paarisaja aasta jooksul muutnud ja ei tee ka seda selle venna jutu peale. See, et mõnel aktiveerub mõni osa rohkem kui teisel, on täiesti normaalne.

Teadmiseks sulle, et tegemist on hinnatud ja kogenud treeneriga;)

ja päris paljud treenerid on ühel arvamusel, et on paremad tuharaharjutused nagu näiteks glutebridge kui et kükk või jõutõmme.

Mind huvitab, et kuidas sa tuharalihast aktiveerid? kas kükki ja jõutõmme tehes?

Eriti geenius ei pea ka olema, et mõista kuidas tuharalihas töötab ja ütle kas sprindis edasi tõukamine meenutab rohkem jõutõmmet, kükki või näiteks glute bridget

Millised harjutused on sinu arvates kulturistidele parimad ja miks?

Isiklikult pooldan ikkagi raskustega harjutusi – kükid, väljaasted, jalapressid jm.. erandiks muidugi mõnel juhul pikemate seeriatena oma keharaskusega kükid, väljaasted, või hüpped, mis pigem selline valikuline või konkreetsema eesmärgiga.

Kulturisti eesmärk on ikkagi taga ajada neid kõige paremini hüpertrofeeruvaid lihaskiude ja neid võimalikult koormata, mitte niiväga funktsiooni või kiirust, olgem ausad (kuigi aeg-ajalt treenin ise ka seda, kui tunnen, et seeria sooritus kipub aeglaseks jääma..)

Kulturist ajab taga pigem raskuste suurenemist, mitte mingi harjutuse pikkust-näiteks et suudab 10min glute bridge hoida. Ehk siis üritataksegi leida optimaalseim vahekord suure raskuse kasutamise ja lihase maksimaalse rektuteerimise vahel.

See ei tähenda, et ta ei võiks teha keharaskusega glute bridgesid, aga ma liigitaks need pigem selliste “isoleerivate” harjutuste alla, mitte baasharjutustesse. Ehk siis: kükiga ehitab rohkem lihast kui keharaskusega glute bridgega.

Kui nüüd sinna glutebridgele kettaid peale laduda ja kordusi teha, on juba teine jutt ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (siis annaks umbes sama välja kui see mainitud tagurpidi jalapress, kui ma õigesti ette kujutan, kuidas see töötab; liigutus sama, lihtsalt tasapind teine – ja nagu näha, siis nii ka tehakse)

Aga minu meelest on kangiga kükk loomulikum liigutus kui raskustega glute bridge, mis tähendab et see võiks olla küll lisaharjutus, aga treeningkava sellele baseeruvaks ei ehitaks.. just my 2 cents

Eks proovin selle kunagi kangiga ära.