Kükkides puusad erinevatel kõrgustel
- This topic has 17 replies, 4 voices, and was last updated 13 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Kükkides, olenemata raskusest, on peeglist näha, et üks mu puusadest on madalamal kui teine. Samuti pöördub mu parem jalg veidi rohkem välja kui vasak, mis võiks tähendada, et mul on vähe nn internal rotation-it selle jala puusas. Peab vist ka mainima, et mul on kerge skolioos (rubriigist ‘kellel ei oleks’). Puusad (ega ka midagi muud) pole mulle kükkides valu teinud, kuid mu parem jalg on viimasel ajal muutunud aina ebastabiilsemaks kükkidel, kuigi see on mu tugevam külg, ning mul on tekkinud probleeme parema pahkluuga. Raskusi pole ma pikalt kükil tõstnud.
Siit siis küsimus – kelle poole peaks pöörduma, et uurida kas mu puusade ebaühtlust/puusaliiigeste liikuvust oleks võimalik parandada? Ortopeed? Füsioterapeut? Massöör? Kas hr. Tiit Ilves võiks õige inimene olla? Asun Tallinnas, kuid mõeldav on ka arstikülastus Tartus.
Esiteks erinev jalgade pikkus variandiks. Kui põhjus on selles, siis ei jää muud üle kui tallakõrgendus.
Aga selle peaks mõõtma siis arst v füsio. Muidu ma pigem kalduks füsio poole, Innomedica vms, seal vist tehakse mingeid manipulatsioone ka vajadusel, ma neid ei tee.
Kui abi ei saa siis anna teada, ma räägin kuidas mina tegutsen.
Kuulaks huviga mida sina kasutad…
Mina panen selle väikese 2,5 kg ketta ühe jala talla alla, siis on suht hea, kuigi mul tallad ka olemas…aga kettaga, siis nagu tundub, et võrdsel kõrgusel.
Kuulaks huviga mida sina kasutad…
Mina panen selle väikese 2,5 kg ketta ühe jala talla alla, siis on suht hea, kuigi mul tallad ka olemas…aga kettaga, siis nagu tundub, et võrdsel kõrgusel.
Seda saad siis teada kui kohtume…ma väga uljalt netis soovitusi ei jaga, ilma inimest nägematta!
Esiteks erinev jalgade pikkus variandiks. Kui põhjus on selles, siis ei jää muud üle kui tallakõrgendus.
Aga selle peaks mõõtma siis arst v füsio. Muidu ma pigem kalduks füsio poole, Innomedica vms, seal vist tehakse mingeid manipulatsioone ka vajadusel, ma neid ei tee.
Kas seda tallakõrgendust kasutada vaid spordijalatsis või ka vabaaja?
Seda saad siis teada kui kohtume…ma väga uljalt netis soovitusi ei jaga, ilma inimest nägematta!
Kohe nii spetsiifilne, et peab enne nägema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas seda tallakõrgendust kasutada vaid spordijalatsis või ka vabaaja?
Läheb ainult laua liistuga jalanõule ja laia tallaosaga jalanõule, nagu korvpall, muudel, vabaaja jalanõudesse ei lähe, vb nende suurte ” rulatajate” jalanõudesse läheb, aga sellistesse vabaja Nike ja adidas originali ei lähe…
Kohe nii spetsiifilne, et peab enne nägema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Läheb ainult laua liistuga jalanõule ja laia tallaosaga jalanõule, nagu korvpall, muudel, vabaaja jalanõudesse ei lähe, vb nende suurte ” rulatajate” jalanõudesse läheb, aga sellistesse vabaja Nike ja adidas originali ei lähe…
Neid peaks olema erinevaid variante ikka minuarust ja alati on võimalus kohandada. Pigem tahaks teada, kas on mõtet igapäeva jalanõudes kasutada või mitte, gmaster?
Kohe nii spetsiifilne, et peab enne nägema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Läheb ainult laua liistuga jalanõule ja laia tallaosaga jalanõule, nagu korvpall, muudel, vabaaja jalanõudesse ei lähe, vb nende suurte ” rulatajate” jalanõudesse läheb, aga sellistesse vabaja Nike ja adidas originali ei lähe…
Kõige lihtsam, 1cm kõrgendus käib ainult kanna alla ja läheb kõikidesse jalanõudesse.
Neid peaks olema erinevaid variante ikka minuarust ja alati on võimalus kohandada. Pigem tahaks teada, kas on mõtet igapäeva jalanõudes kasutada või mitte, gmaster?
Kui on ikkagi mingi märkimisväärne vahe ja kanna/tallakõrgendust kasutatakse, siis võiks seda kanda ka igapäevajalanõudes. Siis on lootust, et muutused hakkavad toimuma või vastupidi, et degeneratiivsed muutused aeglustuvad.
Ma ütlen vahele, et mul tehti umbes 2 cm paksusega ühele tallale. Öeldi, et kasutada koguaeg, aga ilmselegelt ei mahu mul need tavalistesse ära, mul vaba aja omad suht madalad ja siis oleks kand nagu pooleldi väljast jalanõust.
Aga muidu tallad head, ortopeedlilised, see muhk keskel ja muud värgid, pidid balanseerima jalga, enne käisin mingi plate peal ja siis tehtis spetsiaalselt õige tald, et tasakaal jaotuks normaalselt jalal.
Nii et need tallad aitavad nii erinevate kõrguste kohta, kui ka jala tasakaalu parandamisele..
Seda rääkis see tädi, kes mulle need tegi ..
Muiud maksavad umbes 800 kr ringis..
Kui on ikkagi mingi märkimisväärne vahe ja kanna/tallakõrgendust kasutatakse, siis võiks seda kanda ka igapäevajalanõudes. Siis on lootust, et muutused hakkavad toimuma või vastupidi, et degeneratiivsed muutused aeglustuvad.
Kuidas oleks kõige parem selgeks teha, kui palju üks jalg teisest lühem on? Hakkan erinevaid raamatuid kanna alla proovima kuni vaagen sirge on?
Kuidas oleks kõige parem selgeks teha, kui palju üks jalg teisest lühem on? Hakkan erinevaid raamatuid kanna alla proovima kuni vaagen sirge on?
Saab mõõta erinevatest punktidest näiteks füsio juures (seistes, lamades), aga kõige täpsem röntgeniga.
Mul kunagi kooliarst mõõtis vist huvi pärast nii, et pani mind maha istuma, käskis selja ja tagumiku vastu seina lükata, ja siis nägi ilusti ära, kui palju lühem on teine jalg…
See muidugi suht mitte täppismeetod, saad lihtsalt umkaudse aimduse, aga no tal oli pigem huvi, et kas valetan või ei
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pull vana oli muidu
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, oskad sa ise röntgeni põhjal öelda palju vahe on?- You must be logged in to reply to this topic.