Robert Noole dieet ja valgu-uuringud
- This topic has 16 replies, 12 voices, and was last updated 13 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
On Noolt maha teinud, ise sealjuures tegelikult mitte midagi tarka öeldes. Ärge pidagi liiga suuri vahesid toidukordade,liikuge ikka ka et te kulutaksite sama palju kui sööte ja sööge mitmekesiselt. Kogu tema tarkus mida siis peaks tegema!
Just sellepärast mina kellelegi toitumiskavasid ei teegi. Heal juhul soovitan ühte ja teist, aga samas lisan, et see ei pruugi kõigile sobida. Üldiselt olen selgeks saanud, et igasugused äärmused on küll põnev väljakutse, aga ajab igasugused karvased kõrvalseisjad ärevile. Hr Robert Nool on olnud mitu aastat minu koostööpartner Eiselti aegadest ja midagi halba ei ole minul küll tema tegemiste ja ideede kohta öelda. Loodetavasti peoperemees ise ka võtab siin peagi sõna sellel teemal.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina leian, et äärmuslikke võtteid ei tohiks suures plaanis reklaamida, kui alternatiivset ülihead “kiirteed”. Tema lähenemine võib küll olla teatud juhtudel õigustatud (mõneks ajaks ja mõnedele inimestele), kuid tehes sellest “hitt-dieet kõigile” on väär. Muidugi töötab tema dieet suurema osa inimeste peal, kuid kas selle kasutamine on neil kõigil juhtudel ka õigustatud? Ega tavainimesele on (info mõttes) tulemuseks niivõinaa see, et ülekaalulised lasevad ikka saiakesi edasi ja anorektiliste-kalduvustega inimesed saavad lihtsalt ühe “hea uue nipi”. Suurele massile tuleks siiski reklaamida (sellises võtmes nagu seda Noole programmi puhul tehti) midagi sellist millega inimesed endale liiga teha ei saaks, nö. üldist tõde keskmisele inimesele.
Eks see lähenemine on teistsugune ja natuke vähe uuritud, kuid minu arvamuse kohaselt ongi peaaegu iga eesmärgi saavutamiseks mitu teed. Teisalt ei saa aru miks sellest nii suur number tehakse. Kui Noole soovitus on tõsta valgu ja rasva kogust ning teadlikult seda järgida. Keegi ei räägi siin null süsivesikutest.
Samas ei näe hullu lähenemises, et tavalisel inimesel, kes peale igapäevase liikumise trenni ei tee (v.a. füüsilise töö tegijad) võiks süsivesikute kogus olla 100 – 200 g olenevalt inimeste vahelistest erinevustest. Sellise sv kogusega saabki laias laastus süüa 2 x päevas väikse koguse puuvili ja 3 x juurvilju. Lisaks väikse pudru. Unustada ei tohi, et selline toitumine on suunatud lihasmassi ja välise füüsilise vormi hoidmise ning ka parandamise eesmärgile suunatud. Loomulikult ei saa toitumist jagada lihtsalt selliselt, et nüüd makrotoitained on sellised x g ja söön iga natukese aja tagant. Seal on veel teisi olulisi momente, mida ühe ajakirja artikli või isegi raamatuga edasi anda ei saa. Toitumisalased nõustajad peaks vahel ka meelde tuletama, et praktika on enne teadust ja vastupidi. Seega jäik ühe suuna kummardamine ja teise maha tegemine ei saa olla õigustatut kui ei tuua välja kaalukaid argumente, mis on leidnud kinnitust uuringutes.
Üldiselt väga pikalt valitsenud arvamus, et tavainimene ei tohi väga palju valku süüa on nüüdseks ka ümber lükatud. 2 g valku kehakilogrammi kohta on täiesti aktsepteeritav kogus tavainimese kohta. Sellise kogusega ei ole küll näidatud, et valguainevahetusega tegelevad organid oleks metsikult ülekoormatud. Isegi pikema perioodi kohta tehtud uuringud näitavad seda. Uuringutega on näidatud, et isegi 40% energiavajadusest on tulnud valkudest ja midagi hullu sellest ei juhtunud, kuigi see on äärmuslik lähenemine ei tähenda, et see ei võiks töötada.
Ühesõnaga teadus areneb toitumise alal pmts igapäevaselt ning erinevaid lahendusi toitumist korraldada on mitmeid. Usun, et iga inimene peaks leidma enda jaoks parima variandi, mida ta suudab ka reaalselt pikema aja jooksul jälgida, sest tulemused ei tule ühegi plaaniga koheselt.
Eks see lähenemine on teistsugune ja natuke vähe uuritud, kuid minu arvamuse kohaselt ongi peaaegu iga eesmärgi saavutamiseks mitu teed. Teisalt ei saa aru miks sellest nii suur number tehakse. Kui Noole soovitus on tõsta valgu ja rasva kogust ning teadlikult seda järgida. Keegi ei räägi siin null süsivesikutest.
Samas ei näe hullu lähenemises, et tavalisel inimesel, kes peale igapäevase liikumise trenni ei tee (v.a. füüsilise töö tegijad) võiks süsivesikute kogus olla 100 – 200 g olenevalt inimeste vahelistest erinevustest. Sellise sv kogusega saabki laias laastus süüa 2 x päevas väikse koguse puuvili ja 3 x juurvilju. Lisaks väikse pudru. Unustada ei tohi, et selline toitumine on suunatud lihasmassi ja välise füüsilise vormi hoidmise ning ka parandamise eesmärgile suunatud. Loomulikult ei saa toitumist jagada lihtsalt selliselt, et nüüd makrotoitained on sellised x g ja söön iga natukese aja tagant. Seal on veel teisi olulisi momente, mida ühe ajakirja artikli või isegi raamatuga edasi anda ei saa. Toitumisalased nõustajad peaks vahel ka meelde tuletama, et praktika on enne teadust ja vastupidi. Seega jäik ühe suuna kummardamine ja teise maha tegemine ei saa olla õigustatut kui ei tuua välja kaalukaid argumente, mis on leidnud kinnitust uuringutes.
Üldiselt väga pikalt valitsenud arvamus, et tavainimene ei tohi väga palju valku süüa on nüüdseks ka ümber lükatud. 2 g valku kehakilogrammi kohta on täiesti aktsepteeritav kogus tavainimese kohta. Sellise kogusega ei ole küll näidatud, et valguainevahetusega tegelevad organid oleks metsikult ülekoormatud. Isegi pikema perioodi kohta tehtud uuringud näitavad seda. Uuringutega on näidatud, et isegi 40% energiavajadusest on tulnud valkudest ja midagi hullu sellest ei juhtunud, kuigi see on äärmuslik lähenemine ei tähenda, et see ei võiks töötada.
Ühesõnaga teadus areneb toitumise alal pmts igapäevaselt ning erinevaid lahendusi toitumist korraldada on mitmeid. Usun, et iga inimene peaks leidma enda jaoks parima variandi, mida ta suudab ka reaalselt pikema aja jooksul jälgida, sest tulemused ei tule ühegi plaaniga koheselt.
Atkinsi dieeti on küll ja küll uuritud. Sobib lühiajaliseks kaalulangetuseks.
Väga ‘uvitav vaidlusstrateegia tibil.
Kõigepealt omastatakse oponendile mingid – olematud – väited ja siis asutakse neid ümber lükkama …,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Elik siis naisteloogika.
Väga ‘uvitav vaidlusstrateegia tibil.
Kõigepealt omastatakse oponendile mingid – olematud – väited ja siis asutakse neid ümber lükkama …,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Elik siis naisteloogika.
Minu meelest ta ei omistanud nimeliselt kellelegi mingeid väiteid, tõi lihtsalt esile mõned aspektid konkreetsete küsimustega seoses.
Üldiselt väga pikalt valitsenud arvamus, et tavainimene ei tohi väga palju valku süüa on nüüdseks ka ümber lükatud. 2 g valku kehakilogrammi kohta on täiesti aktsepteeritav kogus tavainimese kohta. Sellise kogusega ei ole küll näidatud, et valguainevahetusega tegelevad organid oleks metsikult ülekoormatud. Isegi pikema perioodi kohta tehtud uuringud näitavad seda. Uuringutega on näidatud, et isegi 40% energiavajadusest on tulnud valkudest ja midagi hullu sellest ei juhtunud, kuigi see on äärmuslik lähenemine ei tähenda, et see ei võiks töötada.
Kas mitte vastupidi pole – et üldiselt on soovitatud suuri valgukoguseid, mille mõttekust uuemad uuringud pole suutnud näidata? Vähemalt sportlaste puhul.
Paluksin ka viiteid mainitud valguuuringutele.
“Uuringutega on näidatud, et isegi 40% energiavajadusest on tulnud valkudest ja midagi hullu sellest ei juhtunud, kuigi see on äärmuslik lähenemine ei tähenda, et see ei võiks töötada.”
http://www.uni.edu/dolgener/Advanced_Sport_Nutrition/protein_intake.pdf
High protein intakes have been suggested to pose a risk for the kidneys but, in healthy individuals with no underlying kidney disease (presumably most elite athletes), there is no evidence for harm to kidneys with higher intakes. Certainly, it would be detrimental for an athlete to consume excess protein at the expense of other nutrients required to support the necessary level of training and competition. There is a suggestion that intakes greater than 40% of total energy intake might be the upper limit. Protein intakes greater than 40% may limit intake of fat and/or carbohydrates, thus compromising the benefits of these nutrients.
Bilsborough S ; Mann N
A review of issues of dietary protein intake in humans.
International Journal Of Sport Nutrition And Exercise Metabolism [int J Sport Nutr Exerc Metab] 2006 Apr; Vol. 16 (2), pp. 129-52.
Petzke, KJ; Elsner, A; Proll, J; Thielecke, F; Metges, CC
Long-term high protein intake does not increase oxidative stress in rats
JOURNAL OF NUTRITION; DEC, 2000, 130 12, p2889-p2896, 8p.
Tipton, KEVIN D.; Wolfe, Robert
Protein and amino acids for athletes
Journal of Sports Sciences; Jan2004, Vol. 22 Issue 1, p65-79, 15p, 1 Chart, 6 Graphs
WITARD, OLIVER C.; JACKMAN, SARAH R.; KIES, ARIE K.; JEUKENDRUP, ASKER E.; TIPTON, KEVIN D.
Effect of Increased Dietary Protein on Tolerance to Intensified Training
Medicine & Science in Sports & Exercise
Issue: Volume 43(4), April 2011, pp 598-607
Uuring kus kasutati kuni 40% oli ammu ühes TÜ loengus, mida mul enam ei ole.
Pole just eriti asjatundlik kriitika
Kas mitte vastupidi pole – et üldiselt on soovitatud suuri valgukoguseid, mille mõttekust uuemad uuringud pole suutnud näidata? Vähemalt sportlaste puhul.
Paluksin ka viiteid mainitud valguuuringutele.
Uuringuid on piisavalt, mis toetavad vägagi kõrget valgu-vajadust teatud inimestele. Aga detailid on pidevalt sõltuvuses. Kõige suurem valguvajadus on võistlusdieedil oleval kulturistil, kes treenib väga raskelt ja tihti. Valguvajadus suureneb mida madalamaks muutub rasvaprotsent, mida kõrgemaks muutub koormus ja mida madalam on kaloraaž.
http://forum.nostressnutrition.net/index.php/topic,17.0.html
- You must be logged in to reply to this topic.
