andke nõu, kulturistid ja muidu targad

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis ma olen nõks alla 170 cm pikk naine.

Mulle meeldib trenni teha juba aastaid kümme. Varasemalt oli 2,5 tundi x 6 kuni 7 päeva nädalas aktiivselt liigutades (st igapäevane jõusaal, siseratas ja les millsi aktiivsemad jõu- ja rühmatrennid). Ja lisaks 3-4 korda nädalas lühikesed jooksudistantsid (5-10 km korraga). Kõik näitajad tervisekontrollis: super.

Selle järgi võiks eeldada, et hea vorm peaks kuidagi välja paistma.

Ei. Kuskilt ei paistnud peale võrdlemisi sileda peki mitte midagi. Kõndides jalad hõõrusid reiest kokku.

Sest aeg-ajalt sõin lisaks proteiinipulbrile ka shokolaadi. Ja küpsiseid. Ja igast muud värki ka.

Mingil hetkel kaalule astudes vaatas vastu 64 kilo (“normaalne kehamassiindeks). Siiani mu (ptüptüi) raskeim registreeritud kaal. Teksasuurus 31. Mille vöökohast rippus kena muffintop üle.

Nüüd võiks samuti eeldada, et valdav osa sellest moodustas siiski lihas.

Ei moodustanud. Mingi kehakoostise mõõtmise asjandus trennis tõdes, et keharasva on 31% (see mõõdeti 62 kilo juures tegelikult). Borderline obese, ütleb see tabel. Randmeümbermõõt on 14 cm. Randmekondi koha pealt. Ainuke kont mis paistis ja paistab siiani.

Klassikalised soovitused teemal “liiga vähe teed trenni, liiga palju sööd” ja “suurenda aeroobset treeningut, söö 1200-1400 kcal päevas” minu puhul ei toiminud. Sest samasuguse trennisageduse puhul eelnimetatud soovitusi järgides:

1) muutus kaalus: 6 kuu jooksul 2 kilo võrra allapoole (seuke langus peaks teoorias toimuma ju 2 nädala jooksul). Lisaks olin tige ja näljane ja väsinud.

2) koormustesti tulemuste kohaselt (tsiteerin treenerit) “liiga hea aeroobne võimekus”, mistõttu selleks et minu 52 lööki minutis südamesagedus ajada 120-150 peale ja üle, peab toimuma maavärin koos tornaadoga ning ma peaks vastutuult jooksma, asfaldilõhedest üle hüpates vms. Ja nii nagu tornaado lakkab, kukub pulss nagu kivi umbes minuti jooksul tagasi kus ta oli.

Lisasin eelnevatele soovitustele pideva pulsikella vahtimise, et kindlalt aeroobse koormuse vahemikus püsida, a see ei muutnud midagi.

Järgmise teooria pakkus välja teine treener, et äkki mu “individuaalne aeroobne sagedus” algab näiteks 150-st. Selle saavutamine oli veits rängem, sest noh, tegelt ka. Intervalltrenniga (1 minut normaalkiirust (nt 10 km/h jooksu), 1 minut nii palju kui torust tuleb) teise pooltunni jooksul isegi õnnestus. Ja suuremad kettad kangile.

Jätkuvalt ei mingit olulist muutust kaalus ega rasva% (kiloke-paar loksus siia-sinna).

Jei.

Saatsin soovitused eelmise aasta lõpus pikalt. Lugesin natu fitnessi ja kulturistide foorumeid (sh ka seda siin). Kalkuleerisin veitsa. Ja proovisin järgmist.

Hakkasin võtma vetikatablasid (sest tõenäoliselt on mul ilgelt laisk kilpnääre ja liiga vähe söögist saadavat joodi).

Võtsin maha IGASUGUSE teadliku aeroobse koormuse (sh ka jooks ja siseratas jäi ära, kuigi süda tilkus verd).

Jätsin ära süsivesikud söögist nii palju kui sain, aga rasvu ja valkusid vitsutasin palju kulus (kaloreid ei lugenud).

Jäi ainult jõusaal ja jõu-rühmatrennid ja veitsa pilatest ja limiteerisin trennisageduse 4 korrale päevas, max 2 tundi.

Selle peale sulas kahe kuuga 5 kilo ja tekkis aimdus õla- ja käevarrelihastest. Kuukese proovisin mingeid kosmeetiku soovitatud imelikke kõhnumistablette, aga neid süües IQ langes umbes poole võrra ja tekkisid tõsised mäluhäired ja südamepekslemine, nii et jätsin järgi.

Siis võtsin kalorid 1300 peale (endiselt aint valgud ja rasvad, vahel mõni õun süsivesikuks pärast trenni).

Sulas veel kahe kuuga 6,5 kilo. Teksasuurus 26, aga reiepekikiht on ikka ühtlaselt umbes 10 senti (hõõruvad ülevalt endiselt) ja magu ei kao kuhugi. (Tõestus, et näen paksem välja kui kaal näitab: teksasid ostes müüjanäitsik vaatas alakeret ja küsis: 28?)

Hetkel on kaal 55, lihaseid ei paista endiselt kuskilt peale õlgade. “Kena” ühtlane pekk.

Inimesed pole ühesugused.

Nüüd võiks keegi õpetada, kuidas 5 kilo peamiselt reitel ja keskkohas asuvat rasva maha saada (rasvaimu?) ja siis kolm kilo lihast juurde kasvatada. Et elustiil nagu veits kerest ka peegelduks.

(Ohkab)