Raskused Bodypumpi trennis
- This topic has 42 replies, 19 voices, and was last updated 10 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Olen käinud bodypump trennis vahelduva eduga paar aastat. Minu mureks või pigem küsimuseks on, et kas on kummaline, et kangile asetatavad raskused on tagasihoidlikud ning edasiminek tuleb väga aeglaselt – no umbes poole aastaga. Ning minu poolt kasutatavad raskuste hulgad ei ole kooskõlas treeneri poolt soovitatavatega. Et siis ise olen 30 aastane naine, pikkust 172cm ja kaal u.61kg. Ja trennis kasutan soojendusel 2×1,25kg, kükid 2×2,5kg, rind 2×2,5kg, selg 2×3,75kg, väljaasted ilma millegita, õlg 2×1,25kg ja biitseps 2×1,25kg (viimane trenn tegin2x2,5kg suure pingutusega). Algul olid raskused üldse kõik 2×1,25kg va. selg, see oli siis 2×2,5kg. Nii palju kui trennis ringi olen vaadanud, siis pole kunagi kedagi nii kergete raskustega trenni tegemas näinud. Ega mind ei häiri, et ma kõige kergemaid raskusi kasutan, sest võrreldes paljude teistega tundub mulle endale, et harjutuste juures kasutatav tehnika on mul korrektsem. Ise usun, et pigem väiksem raskus ja korrektne tehnika kui suur raskus ja vale tehnika. Aga minu küsimus on, et kas ma ei pinguta piisavalt – olen laisk- või miks ma ei suuda raskusi suurendada. Kui panen suurema raskuse peale, siis ma ei suuda kogu seeriat lõpuni teha. Ja mulle tundub peale seeriat siis, et tööd on teinud kõik muu aga mitte see lihasgrupp, millele harjutus suunatud oli. Ise olen veel mõelnud, et järsku on minu jaoks on lihtsalt ka üleminekud liiga suured, et 2×1,25kg pealt 2×2,5kgni näiteks aga no muud valikut ju pole – ketaste kaalu valik on lihtsalt selline. Teine asi mis minus küsimust tekitab on see, et kükkidel on nii väike raskus. Kükkidel 2×2,5kg jõudsin hiljem kui rinna puhul. Ja no väljaasted on minu surm. Kas ma peaks end rohkem sundima või on see miski minu eripära? Nö. nõrgad jalad siis. Visuaalselt muidugi jalad näevad kõige kehvemad välja ka. Jalalihaste mingisugust kujunemist hakkasin pigem peale spinningu trennis käimist nägema. Et milline erinevus on jalalihaste puhul näiteks spinningus käimisel ja bodypumpi kükil ning väljaastel? No sellised tagasihoidlikud küsimused siis.
Olen käinud bodypump trennis vahelduva eduga paar aastat. Minu mureks või pigem küsimuseks on, et kas on kummaline, et kangile asetatavad raskused on tagasihoidlikud ning edasiminek tuleb väga aeglaselt – no umbes poole aastaga. Ning minu poolt kasutatavad raskuste hulgad ei ole kooskõlas treeneri poolt soovitatavatega. Et siis ise olen 30 aastane naine, pikkust 172cm ja kaal u.61kg. Ja trennis kasutan soojendusel 2×1,25kg, kükid 2×2,5kg, rind 2×2,5kg, selg 2×3,75kg, väljaasted ilma millegita, õlg 2×1,25kg ja biitseps 2×1,25kg (viimane trenn tegin2x2,5kg suure pingutusega). Algul olid raskused üldse kõik 2×1,25kg va. selg, see oli siis 2×2,5kg. Nii palju kui trennis ringi olen vaadanud, siis pole kunagi kedagi nii kergete raskustega trenni tegemas näinud. Ega mind ei häiri, et ma kõige kergemaid raskusi kasutan, sest võrreldes paljude teistega tundub mulle endale, et harjutuste juures kasutatav tehnika on mul korrektsem. Ise usun, et pigem väiksem raskus ja korrektne tehnika kui suur raskus ja vale tehnika. Aga minu küsimus on, et kas ma ei pinguta piisavalt – olen laisk- või miks ma ei suuda raskusi suurendada. Kui panen suurema raskuse peale, siis ma ei suuda kogu seeriat lõpuni teha. Ja mulle tundub peale seeriat siis, et tööd on teinud kõik muu aga mitte see lihasgrupp, millele harjutus suunatud oli. Ise olen veel mõelnud, et järsku on minu jaoks on lihtsalt ka üleminekud liiga suured, et 2×1,25kg pealt 2×2,5kgni näiteks aga no muud valikut ju pole – ketaste kaalu valik on lihtsalt selline. Teine asi mis minus küsimust tekitab on see, et kükkidel on nii väike raskus. Kükkidel 2×2,5kg jõudsin hiljem kui rinna puhul. Ja no väljaasted on minu surm. Kas ma peaks end rohkem sundima või on see miski minu eripära? Nö. nõrgad jalad siis. Visuaalselt muidugi jalad näevad kõige kehvemad välja ka. Jalalihaste mingisugust kujunemist hakkasin pigem peale spinningu trennis käimist nägema. Et milline erinevus on jalalihaste puhul näiteks spinningus käimisel ja bodypumpi kükil ning väljaastel? No sellised tagasihoidlikud küsimused siis.Võib-olla on asi toitumises, selles mõttes, et pole lihtsalt piisavalt energiat, et teha suurema raskusega või siis lihas ei arene lihtsalt nii kiiresti, sest jällegi valgust ja süskaritest jääb näiteks puudu
Ise olen mõelnud, et mis mu trenni eesmärk on. Olles ringi vaadanud siin lehel, lugenud foorumit ning artikkleid. Ma nagu otseselt ei taha nii väga lihast kasvatada, vaid pigem seda voolida. Samas siin ringi vaadates olen aru saada, et ega lihas nii naljalt kasvada ei tohiks. No ja kui ma vaatan oma trennikaaslasi naisterahvaid, kel raskused aasta jooksul kõvasti kasvanud aga visuaalselt lihast pole, siis ma mõtlen, et kuidas kogu see keha ehituse süsteem ikkagi toimib. No mõnel neist võib lihas rasva all peidus olla ja osad kilod on raskustes juures tehnika hinnaga aga ikkagi.
Lihase visuaalne suurus polegi võrdelises seoses jõuga, eriti naistel.Et siis suurem lihas ei liigutagi suuremat raskust
Olen käinud bodypump trennis vahelduva eduga paar aastat.Selles võib peituda ka konks. Järjekindlus viib tihti sihile, kui midagi teha vahelduva eduga, siis ei kipugi arengut tulema. Katsu mõned kuud käia järjepidevalt ja kasvavad ka raskused ja nii edasi
Vahelduva eduga kirjutasin sellepärast, et suvel olin kodust kaugel ja 2 kuud treenisin end nö ise, abimeheks vaid matt ja soojendusel hüppenöör. Tegelikult raskuseid suutsin just suurendada peale seda pausi – ise arvan, et eelkõige kätekõverduste tulemusel.
Lihaste suurusest, nähtavast või varjatust, rääkides, sis viimane trenn vaatasin minust ühel ja teisel pool treenivaid põliseid trennikaaslannasid, kes tegid mõlemad biitsa 2x5kg ja no ühel ei joonistunud ühtki lihasjoont seeria ajal välja ning teisel samuti suht tagasihoidlikult. Esimene neist on küll minust lyhem ja teine suht-koht minu pikkune ja julgeks arvata, et mõlemad minuga samas pikkuse-kaalu suhtes. Minul on küll lisaks veel väike päästerõngas ümber.
Ning tegelikult ei ole ma kindel kas on õige biitsa raskust t6sta- ikka see naiselik hirm, et käed kole jämedaks järsku muutuvad nii. Isegi kui kogu seeria ilma raskusteta teen, siis näen ja tunnen ikkagi, et lihas töötab. Teen seeriaid ühtlaselt, pinge ei kao seeria vältel ning küünarnukk ei liigu. Need neiud aga näiteks teevad pigem hooga, pausiga. Ma ei tea kas on arusaadavalt seletatud.
Mida tähendab, et “ei suuda harjutust lõpuni teha”? Mis ja kus tekkiv tunne sunnib kangi maha panema kui raskust suurendada? Mis hetkel otsustad, et jätad pooleli?
a) tunne, et läheb raskeks ja ehk ei jõua järgmist harjutust muidu teha
 väljakannatamatult põletav tunne treenitavas lihases, mida ei ole võimalik taluda</p>
<p>d) pulss ja hingamine kiirenevad sedavõrd, et hingeldad</p>
<p>e) pulss ja hingamine kiirenevad sedavõrd, et ei ole võimalik enam hingata</p>
<p>f) põletavat tunnet ei ole, hingeldust ei ole, kuid raskus ei liigu viimaste korduste ajal enam isegi mitte mingisuguse tahtepingutusega, käed/jalad värisevad pingutusest</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Kükkide puhul variant f), väljaastete puhul on isegi ilma raskusteta seeria lõpuks vahel jalgade värin lihtsalt nii suur, et no 90 kraadise nurga asemel on see pigem 120 kraadi. biitsa ja triitsa puhul raskustega tehes ei suuda enam hingamist kontrollida ning värinat kätes pole aga kang lihtsalt üles ei liigu, kui hakkan hooga tegemamitte keha kontrolli all hoides, siis pean veidi veel vastu. ja no triitsa puhul ei istu mullekohe üldse püsti tehes kukla taha kõverdused, pea hakkab nagu ringi käima. Selja puhul vajuvad õlad ette ning siis ei tunneta enam, et selg tööd teeks.
Järgmiste harjutuste pärast ma üldse ei muretse, üks asi korraga. Kui kava juba tuttavam, siis läheb ka pingutamine lihtsamaks – mind aitab kui tean ette kui palju kordusid jääänud, siis suudan end sundida kauem vastupidama. Häirib kui on järsud, kiired üleminekud – kätekõverdustelt hantliga harjutustele näiteks – siis läheb alguses rütmi paika saamisega aega ja kogu seeria kannatab.
Kükkide puhul variant f), väljaastete puhul on isegi ilma raskusteta seeria lõpuks vahel jalgade värin lihtsalt nii suur, et no 90 kraadise nurga asemel on see pigem 120 kraadi. biitsa ja triitsa puhul raskustega tehes ei suuda enam hingamist kontrollida ning värinat kätes pole aga kang lihtsalt üles ei liigu, kui hakkan hooga tegemamitte keha kontrolli all hoides, siis pean veidi veel vastu. ja no triitsa puhul ei istu mullekohe üldse püsti tehes kukla taha kõverdused, pea hakkab nagu ringi käima. Selja puhul vajuvad õlad ette ning siis ei tunneta enam, et selg tööd teeks.Järgmiste harjutuste pärast ma üldse ei muretse, üks asi korraga. Kui kava juba tuttavam, siis läheb ka pingutamine lihtsamaks – mind aitab kui tean ette kui palju kordusid jääänud, siis suudan end sundida kauem vastupidama. Häirib kui on järsud, kiired üleminekud – kätekõverdustelt hantliga harjutustele näiteks – siis läheb alguses rütmi paika saamisega aega ja kogu seeria kannatab.
Oot, väga huvitav variant, mida ma küll ei oodanud. Biitseps ja triitseps on sellest komplektist kõige väiksemad lihased ja nende puhul üldiselt saab suure raskuse puhul limiteerivaks teguriks energia lõppemine lihases või piimhape. Aga biitsepsi puhul hingeldamine, samas jalgade puhul, mis on suuremad lihased, mitte …
Oled sa tegelenud või hiljuti proovinud nt. joosta? Näiteks 3-5 kilomeetrit? Millise aja ja pulsiga? Või enne trenni mõnikord näiteks proovinud sõude-ergomeetril teha? Oled sa lasknud teha omale näiteks koormustesti?
Praegu kirjeldatud olukord on väga ebanormaalne, üks kahest – tegemist on reaalse meditsiinilise või füsioloogilise probleemiga või siis tegelikult ei valinud sa õigeid kirjeldusi oma kannatuste kirjeldamiseks.
Jooksmine pole mulle kunagi meeldinud. Jooksen end kiirelt hingetuks mitte üldse suure kiirusega. Joosta proovisin mõned aastad tagasi suvel, just muude treenimisviiside puudumise tõttu. Suutsin distantsi venitada 7 kilomeetrini aga aega ei mäleta. Koormustesti olen teinud kahel korral. Sellist lihtsat spordiklubis tehtavat testi. Tulemused on kodus, saan hiljem konkreetsemalt lisada. Mäletan, et vastupidavus oli väga kehv ehk siis võhma pole. Seetõttu sai ka spinning treeninguks võetud.
Jooksmine pole mulle kunagi meeldinud. Jooksen end kiirelt hingetuks mitte üldse suure kiirusega. Joosta proovisin mõned aastad tagasi suvel, just muude treenimisviiside puudumise tõttu. Suutsin distantsi venitada 7 kilomeetrini aga aega ei mäleta. Koormustesti olen teinud kahel korral. Sellist lihtsat spordiklubis tehtavat testi. Tulemused on kodus, saan hiljem konkreetsemalt lisada. Mäletan, et vastupidavus oli väga kehv ehk siis võhma pole. Seetõttu sai ka spinning treeninguks võetud.Ega tegelikult kaugelt diagnoosi panna ei saa, kuigi paistab olevat tegu tõesti tugevalt piiranguga aeroobse töö võimekuse osas. Põhjusi võib olla aga tohutult erinevaid – siin oleks hea idee konsulteerida näost-näkku mõne spordiarstiga (nt. Vomax, http://www.vomax.ee) ja kurta muret. Neil on vajalikud vahendid, et asja algpõhjuseni jõuda.
Kui aga tegemist on puhtalt sellega, et hapniku tarbimise võime ehk aeroobse töö võimekus on nõrk kuna nt. jooksmine pole kunagi meeldinud, siis paraku 30 aastaselt seda enam sellisel määral ei tõsta ka nagu noorelt saaks.
Eraldi teema on, et miks üldse oleks vaja nt. BodyPumpis raskusi suurendada. Kui see on puhtteoreetiline küsimus, siis ilmselt vastus on olemas – sul on tugev piirang aeroobsel lihasvastupidavusel. Kogu töö toimub isegi nende raskustega juba viimse piiri peal. Aeroobse töövõime arendamine võtab aga sellises vanuses juba väga kaua aega ja selle arendamisel on juba suhteliselt selged piirid ees.
Muidugi, kui eesmärk ei ole lihtsalt “tahan suuri raskusi tõsta” nagu enamasti meestel, siis selge see, et mida suuremad raskused on võimalik BP-s korrektse tehnikaga ära liigutada, siis seda suurem on ka trennis näiteks põletatud energia.
Nii et selles osas on täiesti mõistetav soov raskusi suurendada ka naistel.
Muidugi mingi lihastreeningu peaksid alati alles jätma. Nii et päris nurka visata ei maksaks BodyPumpi. Sa võid aga proovida teha võimalusel enne BodyPumpi eraldi soojenduse aeroobse töö režiimi “üles äratamiseks”. Näiteks sõude-ergomeetril, stepperil, jooksulindil, rattal. Soojenduseks nt. 15 minutit sellise tempoga, et ei hingelda, kuid soojenduse lõpuks tunned, et hakkad higistama.
Seejärel mine kohe BodyPumpi (kui vahe on üle 10 minuti, siis ei ole soojendusest kasu) ja proovi, kas on erinevus.
Spinning ja bodypump. Võib-olla oled sa mõlemas liiga suurel koormusel ja lihtsalt vägisi pressid ennast tagant, kuigi tegelikult töötad 101% võimsusega? Loomulikult mängib siin rolli ka aeroobne vastupidavus – see mõjutab ka su jõuvastupidavust.
Jõusaali näitel on vahest vaja jõu arengu kinni jooksmisel raskust paariks nädalaks vähendada, et peale seda jälle hooga edasi panna. Olen ise seda edukalt ka teinud.
Ehk raskuse lisamiseks peab vahest julgema neid ka vähemaks võtta, kui areng pikaks ajaks kinni jookseb.
- You must be logged in to reply to this topic.
