lihtsalt pole motivatsiooni
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Vaba foorum » lihtsalt pole motivatsiooni
- This topic has 15 replies, 12 voices, and was last updated 14 years, 4 months tagasi by
Janika Aavamägi.
-
AutorPostitused
-
september 22, 2011 at 1:40 p.l. #23067
eesti mees
MemberSelline asi et pole juba saanud jooksma 5 kuud, lihtsalt pole motivatsiooni
. Samas ei sa ka öelda et trenni pole teinud, need 5 kuud on kulgenud kodus kätekõverdusi ja lõuatõmbeid tehes, sinna vahele ka hantlitega erinevaid harjutusi. Üldiselt mingit programmi pole olnudki, põhiliselt trenni päevadel olen kogu keha läbi teinud ainult iga kord erineval viisil.Mure ongi selline,e tsooviks jälle hakata tegelema pikamaajooksuga aga ei sa kuidagi seda esimest sammu astutud, et minna välja tuule ja vihma kätte. Pole ka liitunud mingi jooksuklubiga ja endine jooksupartner otsustas peale maratoni läbimist hakata tegelema ujumisega
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Kuidas siis jälle mott üles leida?
september 22, 2011 at 4:14 p.l. #314252htilga
MemberEsimene küsimus oleks: mis on su eesmärk, mille nimel sa soovid treenida?
september 23, 2011 at 3:49 e.l. #314287Mart Muru
Memberseptember 23, 2011 at 4:26 e.l. #314289kalmer87
MemberÖeldakse, et reeglina kulub kuskil 3-4 nädalat et harjumust luua või murda. Sea omale eesmärk ja käi kasvõi vastu tahtmist need 3-4 nädalat jooksmas, küll sa siis avastad kuidas motivatsioon ja minek on jälle tagasi.
september 23, 2011 at 7:01 e.l. #314299IVARK
MemberÖeldakse, et reeglina kulub kuskil 3-4 nädalat et harjumust luua või murda. Sea omale eesmärk ja käi kasvõi vastu tahtmist need 3-4 nädalat jooksmas, küll sa siis avastad kuidas motivatsioon ja minek on jälle tagasi.Eks ennast kokku võtta mitte millegi nimel on tõesti pärssiv. Jõusaalid on täis ennast punni ajanud tüüpe, kellel kunagi peale arvutihiire midagi tõsta ei tule. Ometigi käivad tegemas ja suurema innuga kui mõni võistleja. Minul paraku kaob jälle motivatsioon ära siis kui suvel maal rassides kuu ajaga 10 kg maha läheb ja sellega koos ka lihaseid muidugi aga siis mõtlengi nii, et alustan uuesti ja järgmine suvi jääb midagi jälle rohkem järele, pealegi eesmärk võib olla ka lihtsalt tunda ennast tugevana. Jooksmise puhul on lisamotivatsiooniks see, et õigesti treenides oled tõenäoliselt vastupidav ja südame-veresoonkond on korras, mida iga jõusalliharrastaja kohta kahjuks öelda ei saa.
september 23, 2011 at 7:19 e.l. #314303viki667
MemberSelline asi et pole juba saanud jooksma 5 kuud, lihtsalt pole motivatsiooni
. Samas ei sa ka öelda et trenni pole teinud, need 5 kuud on kulgenud kodus kätekõverdusi ja lõuatõmbeid tehes, sinna vahele ka hantlitega erinevaid harjutusi. Üldiselt mingit programmi pole olnudki, põhiliselt trenni päevadel olen kogu keha läbi teinud ainult iga kord erineval viisil.
Mure ongi selline,e tsooviks jälle hakata tegelema pikamaajooksuga aga ei sa kuidagi seda esimest sammu astutud, et minna välja tuule ja vihma kätte. Pole ka liitunud mingi jooksuklubiga ja endine jooksupartner otsustas peale maratoni läbimist hakata tegelema ujumisega
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Kuidas siis jälle mott üles leida?
Loo omale lühi-eesmärk ja valluta see! Siis loo uus ja pürgi taas selle poole.
september 23, 2011 at 9:12 e.l. #314317jrx
MemberTsiteerides klassikuid – Do or do not, there is no try.
Ehk siis, mis on see “motivatsioon”, mida arvad, et sul pole?
Minu arvates võib asja teha lihtsamaks – kavatsus on. Tegevust pole. Mis jääb siis seega puudu? Tegevus:) Ehk siis lihtsalt mine! Ei taha minna? Mine ilma tahtmata – usu mind, see on võimalik. Kui on ära käidud, siis vaata edasi – kas tuli “tahtmist” juurde? Kui ei, siis mine järgmine kord uuesti ilma tahtmata:) Ja seda tee seni kuni juhtub üks kahest:
a) tekib “tahtmine” ja harjumus regulaarse käimise näol
b ) kaob ära ka see “kavatsus” mis sul hetkel justkui olemas oleks – aga sellisel juhul ei ole ka enam seda sisemist vastuolu, mis hetkel on ja võid õnnelikult muude asjade nimel ja vahendusel edasi elada
Natuke lihtsustatud spordipsühholoogiat siia:)
september 23, 2011 at 9:43 e.l. #314321Ott Kiivikas
MemberTsiteerides klassikuid: Kõige raskemad sammud on diivanilt välisukseni…
september 23, 2011 at 11:10 e.l. #314330vrsm
Memberoti ja jrx-i postitused panid mindki kirjutama.
toon sulle, teemaalgataja, oma näite. ehk suudad sellega samastuda. kui ei suuda siis… jah, noh siis ei saa.
loen alati imestuse ja kerge kadedusega nende inimeste kirjeid siin foorumis, kes ütlevad, et “oh, ootan järgmist trenni” või et “küll oli mõnus trenn”. sest mul endal sellist asja pole. ma ei oota kunagi, et saaks jooksma või jõusaali minna, sest minu puhul toimub kogu pingutus ühtlase enesesunni jõul. ma pole kunagi sporti nautinud, see pole mulle kunagi lihtne või meeldiv olnud, kuid ma lihtsalt TEEN SEDA. sunnin ennast. ütlen, et mine nüüd ja kõik.
ainus asi, mis kergendab enesepiitsutust (ma ei hakka seda kuidagi teist moodi nimetama) on teadmine, et eesseisvale trennile mõtlemine on raskem, kui sellega reaalselt pealehakkamine (st. protsess juba käib, lõpp jõuab varsti kätte).
seega võin sulle julgelt öelda, et mul pole mingit motivatsiooni. absoluutselt mitte mingisugustki.
miks ma seda siis teen? eelkõige vist selle vaimse tunde pärast (füüsiline polegi nii hull), mis mul tekib kui ma trenni ei tee – tunne, et olen mõttetu s#tatükk ning ma võiksin samahästi minna nurka ja nõrk olla ja ennast lõikuda. tunne, et ma ei saavuta midagi, ei ole millekski võimaline ning et ma lähen kergema vastupanu teed.
jooksen ka au pärast – oeln jooksuga rohkem või vähem (vahepeal üldse mitte, vahepeal kord kuus, vahepeal 8 korda nädalas) tegelenud 10 aastat. seega on see spordiala, millele oma elus enim aega olen pühendanud – kusjuures mitte ühelgi võistlusel osalenud. nign kui mu jooksuvorm alla käib, tunnen ma end lihtsalt kohutavalt. seetõttu võtangi end kätte, hakkan pressima ja pressin kuni olen jälle korralikus vormis. ning siis hoian seda. nt kui üleeile jooksmas käisin, oli mul esimest korda pärast suve tunne, et olen oma jooksuvormi tagasi saanud ning see oli vbl kergeim jooks mis ma sel aastal teinud olen.
jõusaalis käin selleks, milleks paljud teisedki – et parandada oma “peegelilti”. ei aja jõudu taga, ei käi suhtlemas, ei veeda aega sõpradega, ei testi oma võimeid, puhtalt kehavormimise jaoks. samuti, kunagi pole see protsess meeldiv. pärast trenni on küll hea tunne, sai ju ennast ületatud, lihased kõik “vedelad” ning peas teadmine, et trenn on läbi. kõik.
vot nii käib trenn ilma motivatsiooni, naudingu ja kireta.
puhas sund. aga ma valin ikka pideva enesesunni mugava ja lihtsa elu asemel, sest ma tean, mis mu peas hakkab toimuma siis, kui ma endale jalaga p#rse ei viruta.
ehk oli abiks.
september 23, 2011 at 11:14 e.l. #314331vrsm
Memberühesõnaga:
september 23, 2011 at 11:18 e.l. #314332argoll
MemberPidevalt vaimu- ja keha sundimine viib mõlemad lõpuks stressi.Asi peab ikka fun ka olema, sest muidu ei ole seda mõtet teha.See on nagu abieluga, et kui õigel ajal ei lõpeta, siis on kuri karjas
september 23, 2011 at 11:25 e.l. #314334Ott Kiivikas
MemberÄrge visualiseerige trenni raskeks, kui te juba ette kujutate, et see on vastik ja raske jne. siis see selliseks võibki kujuneda, kui te võtate eesmärgi minna lihtsalt kohale ja hakkate toimetama, ilma mingeid ootusi panemata, võib sellest kujuneda “möödaminnes” suurepärane trenn…
september 23, 2011 at 12:06 p.l. #314338eesti mees
MemberMa tänan kõikide soovituste eest
. Vanasti kui sa veel pidevalt treenitud siis kujutasin alati oma peas ette kuidas juba treening on tehtud. Siin küsiti eesmärkide kohta, hetkel polegi ühtegi eesmärki, lihtsalt oma füüsise parandamine ja võib olla ka järgmine aasta mõnel massijooksul osaleda. Eks mu motivatsiooni on langetanud ka see et olen treeninud kaheks maratoniks ja kummaleegi pole jõudnud, kas siis tervislikel või muudel põhjustel.
Eks peab vist jah minema proovima täna tehe väike ring
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .september 23, 2011 at 12:21 p.l. #314342vend vähk
ModeratorMa tänan kõikide soovituste eest
.
Vanasti kui sa veel pidevalt treenitud siis kujutasin alati oma peas ette kuidas juba treening on tehtud. Siin küsiti eesmärkide kohta, hetkel polegi ühtegi eesmärki, lihtsalt oma füüsise parandamine ja võib olla ka järgmine aasta mõnel massijooksul osaleda. Eks mu motivatsiooni on langetanud ka see et olen treeninud kaheks maratoniks ja kummaleegi pole jõudnud, kas siis tervislikel või muudel põhjustel.
Eks peab vist jah minema proovima täna tehe väike ring
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Proovi vahelduseks rühmatreeninguid- näiteks bodypumpi. Seal tehakse koos trenni ja ei ole aega masendusse sattuda. Igal juhul edu ja julget pealehakkamist!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>september 23, 2011 at 2:05 p.l. #314354htilga
MemberProovi vahelduseks rühmatreeninguid- näiteks bodypumpi. Seal tehakse koos trenni ja ei ole aega masendusse sattuda. Igal juhul edu ja julget pealehakkamist!
Täiesti õige!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> olen ka ise sealt motivatsiooni saanud. Teinekord saab hommikusest bodypumpist energia terveks päevaks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>AutorPostitused- You must be logged in to reply to this topic.